Homme on märts

Veel võib laulda "Väljas on veebruar täna", homseks peaks mõne uue laulu otsima.
Märts on minu jaoks eriline kuu.
Homme saab mu blogi kaheaastaseks.
Algus oli nii arglik nagu igal asjal.
Nüüd on tunne, et kõigest on juba kirjutatud.
Ma ei ütle, et see on "lõpp". Aga mingi ikaldumine on - huvi puudus, ilusate mõtete puudumine või kanaliseerumine väga isiklikeks. Paljude endiste staarblogijate taandumine.

Märts on kuu, mil igatsus kevade (ja suve) järele muutub väljakannatamatuks.
Kuigi : aeg tuleb aeglaselt, aga möödub kiiresti. (hiljuti kusagilt kuuldud)
Tunnen ennast Nipernaadina, kes suvel elab absoluutselt teistsugust elu kui talvel.

Uskumatu, täna öösel on nii palju lund sadanud. Õue!!!
Üks video igatsusest (laul võrdub ju viis, sõnad, esitus)

Film Johnny Cashist: Walk the Line

Elu nagu muinasjutus: esialgu vaesus, siis läheb paremaks, tuleb kuulsus, raha, aga ka alkohol ja sõltuvus tablettidest. Täielik must auk. Kui tundub juba, et kõik on otsas, siis saabub suur õnn - armastus, lõpp on nii happy.
Lühidalt - ma vaatasin filmi Johnny Cashist ja June Carterist. Ilus film oli. (TV3 näitas)
Suur äratundmine oli mitmete laulude osas. Ühte neist olen kuulnud ka Ivo ja Reet Linnat laulmas.

Mida teha ...asjadega?

Arutasime ühel õhtul teemal, kui vaesed me kunagi ammu-ammu olime. Selga panime selle, mis parajasti kätte saime ja ...

Sealt läks jutt sujuvalt üle teemale, mida teha asjadega, mida me enam ei vaja. Näiteks riietega.
Suure remondi ja renoveerimise üleelanu jutustas, kuidas ta pakkis kokku n laibakotitäit laste ja iseendale tarbetuks osutunud riideid - kõik terved ja korralikult hoitud, aga kas väikeseks, suureks või vanamoodsaks jäänud või lihtsalt niisama ära tüüdanud. Vaja ruumi tekitada uutele. Pakkunud kotte tagajärjetult igale poole, seisavad need nüüd kuuris. Vargadki ei taha.

Teine vestlusringis osalenu pidi hiljuti likvideerima ühe lähedasteta sugulase majapidamise - täiesti tühjaks tegema 2toalise korteri. Ta tellis prügiauto(-konteineri), pani asju täis ja maksis 6000 krooni äraveost. Prügimäele.

Sama probleem on ka raamatutega. Selge, et klassika ei vanane ja väärtuslik kirjandus on väärtuslik aegade lõpuni. Mida aga teha nende surematute teostega, mille kohta tead kindlalt, et oma järelejäänud elus neid (enam) kunagi ei loe?
Pakkuda raamatukokku? Tehtud!
- Koostage nimekiri, me siis vaatame, mida sealt vaja läheks, aga suures koguses .... ei, ei! -
Sama jutt antikvariaadis.
Omal ajal sai raamatuid palju ostetud, kõik, mis ilmus ja mis õnnestus raskuste kiuste kätte saada. Tähtsamate sarjade ettetellimise aegu läksime juba õhtul sappa seisma. Praegu tundub uskumatu. Millised olid tol ajal tiraažid!
Raamat ei maksnud ju midagi (rahalises vääringus). Ega nad kõik pole ka muus mõttes surematud. Aga respekt looja suhtes ei laseks neid ju konteineris prügimäele vedada.

Minu kõige koledam õudusunenägu on see, et ükskord peab keegi (järeltulija) likvideerima minu 4toalise korteri ja otsustama, mida teha asjadega ja raamatute, kirjade, fotodega....

Mida teha asjadega, mida enam ei vaja? Selles on küsimus.

Kõik muutub ja jääb samaks?

Üks minu jaoks võõras laul Georg Otsa esituses
"Muutuvad laulud"

Kodus tagasi

Püüdsime mingeid märke pidi taastada kronoloogiliselt oma spaaskäigud. Mõnede arvates oli see viies kord. Alati veebruaris. Esialgu oli koolitus ja puhkus ühitatud, noo et oleks korrektne - üks päev ikkagi töö ajast.
Kolm korda Estonias ja kaks korda Tervises.
Iga kord on tore olnud.
Seekord oli tõeline hitt Estonia uued termid. Tõepoolest uhked, palju ruumi, avarust ja samas ka intiimsust. Ei taha ju saunas istuda võõra inimesega tihedalt kõrvuti. Vähemalt eestlane ei taha.
Seitset sorti saunu - türgi, soome, auru, soola jm. Basseinid, dušid, vannid. Kuumad, soojad ja keskmised. Vette peidetud jalgrattad, mille kohta ma algul arvasin, et need on ratastoolid.

(2008.aasta juuni alguses avati uus sauna ja -basseinikeskus - "ESTONIA Termid". Uue hoone kahel korrusel pakume oma klientidele mõnusaks ajaveetmiseks kolme erinevat basseini, millest üks on lastebassein; kolme aurusauna, soolasauna koos jaapani basseiniga, soome sauna, vichy dušše, kahte erinevat massaaži vanni ning kneipp-teraapia (külma ja sooja vee)jalutusrada.)

Rahvast vähe, soomlasi palju. Vanemad inimesed, enamasti lausa vanurid, mõned kepiga, mõned ratastoolis, küürus ja kõverad. Aga Eestis oleks samaealistest sama arv täispaare - mees ja naine - kunst kokku panna. Ei tea, kas eksisteerib mõiste "vaesed Soome pensionärid"?

Toit oli suhteliselt maitsetu, toad külmavõitu. Ilmselt säästuaja ilmingud.
Hea, et homme ei pea tööle minema. Nüüd tuleb kõvasti jõuvarusid taastada ja väsimust välja puhata.
Need igasugused protseduurid ja lõputu lõõgastumine võttis ikka täitsa läbi.

Ekstreemsemad elamused - lifti kinnijäämine (mitte mina), vale nupu vajutamine ja signaali käivitamine invaliidide WC-s (kogemata!!), seejärel põgenemine (mina), perioodiliselt mittetöötav vesivoodimassaaž (jälle mina), Andrus Veerpalu võit!!!

Soovitus. Luba endale lõbu, mida saab osta suht väikese raha eest. Lase korraks ohjadest lahti, mine rutiinist välja, ära mõtle/ära muretse ette ega taha. Mine spaasse. See on keset talve mõnus, sest kevad ja suvi on veel kaugel. Ja soojamaareisid pole alati kättesaadavad.

pildil pole meie (netist)

Proov nr 1

1. Istu 4 tundi ühtejutti paigal, jäämata magama (norskamine segab väga)
2. Püüa tekitada teemakohast teksti vähemalt 500-600 sõna
3. Ei vahi aknast välja ega lase mõtetel hulkuma minna
4. Ära häiri teisi sellega, et lehitsed liiga krabistavalt ÕS-i, liigutad kõrvalolevat tühja tooli või aevastad ootamatult kõvasti
5. Ära tekita teistes kadedust sellega, et sul on mõtteid, mis aina tulevad katkematu joana, kui mõni ei suuda veel sissejuhatustki kirjutada(teema on ikka valitud?)
6. Oma proovitööd ümber kirjutades "anna oma parim", et käekiri saaks loetav, et tähed oleksid äratuntavad
7. Pea meeles vana sõjakavalust: mida raskem õppustel, seda kergem lahingus (aga vaevalt see enam kehtib, nüüd on pidevalt raske)
8. Keegi meist peab need proovitööd ära ka parandama ja protsendi kirjutama/arvutama
(kes küll?!!Ohh!)

Pealuus kumiseb "Väljas on veebruar täna", sest kuulasin seda eile n-kümmend korda.
Lohutust pakub teadmine, et ees on kaks ja pool päeva spaa-teenuseid Estonia tervisekeskuses.

Kas tõesti tuiskab akna taga? Väljas on veebruar täna...

Miks mulle tundub, et see kõik on juba olnud ehk dèja' vu, nagu peenemalt öeldakse?

Väljas on veebruar täna

Laulavad Urmas Alender ja Valdo Randpere. Millal?
Kuulake sõnu!
Sõnad Viivi Luik, viis Valdo Randpere
Selgus, et sel laulul on teisigi esitajaid.

Muusikaline tervitus

Eks me kõik tea, et tõelist sõprust kohtas vene multikates.

Sõbrapäeva mõtted

Mulle meeldib, et meil on omaks võetud rohkem mõiste sõbrapäev kui valentinipäev. On lihtsam mõista ja toredam pidada. Milleks meile need võõramaa legendid ja kombed?

Sõpru vajame me oma kõrvale kõik. Oleneb inimesest, kas tal on neid rohkem või vähem. Pigem olgu vähem, aga selle eest õigeid. Võib ju ka üks olla, aga see olgu siis kindel nagu kalju.
Mida keerulisemad ajad, seda suurem on vajadus. Mida vanemaks saad, seda vähemaks neid jääb ja seda raskem on uusi leida.

Lugesin äsja mälestusi Mati Undist. Eriti huvitav tundus mulle peatükk Undi lapsepõlvest ja kodust.
Mati Undil olid vanad vanemad, ta oli ainuke laps ja seetõttu väga hoitud ja armastatud.
Ema Linda andis pojale edasi õpetussõnu, mida oli ise oma elus järginud:" Armastus kestab vaid seni, kuni ei olda abielus. Abielludes algab tõsielu oma murede ja kohustustega, siis on hea, kui su kõrval on sõber - sõna tõsises mõttes, kes sind mõistab ja kellega on ühised nii mured kui rõõmud."

Mulle tundub, et see on üks väga õige mõte. Pikad abielud "kuni surm meid lahutab" ei kesta mitte seksuaalse külgetõmbe tõttu, vaid just nimelt sõpruse pinnal. Miks kooselud moodsal ajal nii kergesti purunevad? Eks üks põhjus ongi selles ka (ma ei hakka siin mingit põhjapanevat teooriat arendama), et ei olda enam sõbrad või pole oldudki.

Mati Undil oli palju naisi ja palju sõpru, aga ometi jättis ta lõpuks väga üksiklase mulje, vähemalt mälestuste põhjal. Mati dramatiseeris inimsuhteid, kirjutas Kersti Kreismann.
Kuigi ta suhtlusring oli lai, isegi liiga lai, rikkus püsivamaid suhteid tema liigne enesekesksus ja egoism. Ta kasutas inimesi ära ja ei viitsinud tihti neisse süveneda.

Sellised mõtted siis sõbrapäeva eelõhtul.

Kaunist sõbrapäeva ja häid sõpru kogu eluks!

pilt siit

Heljo Männil täna sünnipäev

5. klassis on üks harjutus, kus tuli pildi peal vahet teha, kumb on Heljo Mänd ja kumb Ira Lember. Mina muidugi teadsin.

Guugeldasin siis natuke Heljo Mändi ja avastasin, et tal on täna sünnipäev. 11. veebruaril. Saab 83!

Mul on olemas kogu eesti lastekirjanduse klassika, ja Heljo Mänd on mu eriline lemmik. "Karu-Aabitsa" järgi õppis mu tütar tähed selgeks pluss muidugi vahva koguperetelelavastus.

Minu noorpõlves ei kirjutatud väga palju teismelistele ja teismeliste armastusest. " Miks sa vaikid? "(1969) oli/on tänini täiesti arvestatav selles žanris. Meenub, et Heljo Mänd käis noorte hingeelu lähemaks tundmaõppimiseks isegi mõnda aega koolis, vist koos tütrega.

Ja "Toomas Linnupoeg"(1978) - samuti kompu. Millised nimed -Toomas Linnupoeg ja Vaike Kotkas!!! Ma hakkan vist lapseks tagasi minema - mulle meeldib lastekirjandus!!

Aga kõige armsam on ikka "Väikesed võililled"(1983) - olevat uuesti välja antud, seekord ilma kärbeteta.
Loen lastele sellest katkendeid ette ja kasutan ümberjutustuseks.
Ira Lemberit pole veel guugeldanud.

Palju õnne, armas Heljo!

Lisa. guugeldasin muidugi ka Ira Lemberit. Tema saab 83 selle aasta mais. Nii üheealised, ma ei teadnudki. Mis on tema kõige kuulsam teos?
Lugesin mitmest blogist aabitsate kohta. Kõik me vahime millegipärast üle õla - kas on ikka alles, ilus minevik?

pilt netist

Hea tuju laul

Kui läeb libedalt sul kõik...

Mõningaid märksõnu

Eneseharimise korras seletan siin lahti mõned märksõnad.

ori - õigusteta isik (annab liitsõnu galeeriori, pärisori, teoori, võlaori, orirahvas)
Milliseid minu inimõigusi on piiratud? Ma võin käia tööl (kuni on tööd), mõelda omi mõtteid, neid välja öelda, teiste omasid kritiseerida, valida endale vabaajategevusi, osta poest seda, mis on mulle taskukohane ja hädavajalik, elada oma korteris, viibida avalikus kohas, kasutada avalikke teenuseid, armastada, keda tahan. Ma ei ole ori!

probleem - lahendust nõudev/vajav küsimus. Mul on kümneid probleeme. Kõik on vanad tuttavad - ei midagi erilist. Korter on liiga kallis pidada, kevadväsimus kimbutab, tervis loksub, meeleolu kõigub, motivatsioon kipub kaduma, aega ei oska õigesti planeerida ja veel. Mis sõltub minust endast, mis mitte?

säästurežiim, kärped - hoida kokku valdkondades, kus see on võimalik. Vesi, elekter, toit, reisid, luksuskaubad, isiklikud ressursid. Maksud tuleb maksta, nende pealt kokku hoida ei saa. Kuni see on võimalik.

valitsus, riigikogu - nende haldusalasse ma ei pääse ega tahagi. Kuigi tajun koos teistega, et midagi võiks paremini ja õiglasemalt teha, ei kadesta ma neid ometi. Rohkem vastutust, rohkem nuuti = rohkem palka. Rohkem eetikat ja riigimehelikkust oleks küll vaja.

solidaarsus- ühismeelsus, huvide ühtsus ja nendega arvestamine. Ma olen solidaarne oma ametikaaslastega, oma sõprade ja pereliikmetaga, oma rahvaga. Kuidas ma olen solidaarne elu heidikutega? Nutan nendega koos? Jagan seda, mis mul on? Lähen pensionäride, põllumeeste, paljulapselistega koos piketeerima? Või lihtsalt tunnen nendele kaasa? Ma ei osata ega ilgu, et ise olete süüdi - mis te siis olete sellised. Ei osata jah.

tolerantsus - sallivus, leplikkus. Olen veidruste suhtes ja vähemuste vastu tolerantne. Las nad olla! Kõigega aga ikka leppida ei saa! Kus on siis piir? Sisetunne annab nõu? Ma ei salli ülbikuid, jõhkardeid, joodikuid, pätte, pettureid, ihnureid, ahnureid, seaduserikkujaid, varisere, valetajaid, alatuid, mõrtsukaid, reetureid, pealekaebajaid. Kuidas ma saaks olla nendega solidaarne?

surutis - vajutis, press, depressioon. Antud aja kontekstis seotud majanduslangusega, mis puudutab meid kõiki eranditult, andes tagasilööke igas valdkonnas.

kriis - raske olukord, järsk häire; puudus, nappus, näiteks valitsus-, energia-, finants-, majanduskriis. Siinkohal tuleb mulle meelde, kuidas üks lihtne vene vanamees andis tänaval intervjuud ja ütles: nõukogude-ajal polnud mingeid kriise, olid ainult mõningad puudujäägid. Ma ei saanud aru, kas see oli nali. Ei saa siiani, aga mind paneb ikka veel imestama, et mõned nutavad taga vene aega. Venelastel pole seda endalgi ammu enam.

Need mõisted olen iseenda jaoks selgeks teinud, et saada aru, millest praegusel ajal blogitakse.
Kasutatud kirjandus: ÕS 1999

pildil Ori ja Nori siit

Laulu sisse pandud

Küll on vahva elada sellises kohas, mis on laulu sisse pandud. Kahjuks ületab vahel uudise künnise ka elu pahupool. Fifty-fifty niisiis.

TORE päev

Kas te teate, mis on TORE?
See on üks noorteühing, mis tegutseb koolides ja mille missioon on aidata neid( lapsi), kel on koolis probleeme suhtlemisega ja keda kiusatakse (õpetajad peavad ise hakkama saama!!).
Vat nüüd on sel TORE`l sünnipäev.
Selleks teeme ilusa päikese, mille kiired tähistavad konkreetset tegevust ja panust toredasse päeva. Kõik teevad, ka õpsid.
Mina pole veel midagi välja mõelnud, aga üks õps kirjutas või lubas kirjutada "Lähen üle eurole."
Teine lubas naeratada kõigile.
Ma kaalun, kas kirjutada "Panen ainult häid hindeid" või
"Luban tunnis tegelda meelepärase tegevusega".
Mille muuga ma suudaks päeva toredaks muuta!!!

Ilus talvepäev täna. Ja sõbrapäev ka tulekul!

pilt ühe lasteaia kodulehelt

Südameasi

Vähe on neid sarju, mida ma võimalusel ikka vaatan. Üks on pärastlõunane kordus "Südameasi".
Südamlikult tehtud, heatahtlik, humoorikas, väikese põnevuseussi ja inimliku lahendusega.
Täna kõlas seal laul, mis mul on alati südames olnud. Kusagil väikeses kurrukeses peidus. On selliseid laule.
Please Release Me...

1. veebruar 2009

Pätsasin ühe Ave Alavainu luuletuse.
***
2009

Hullud ajad on möödas,
hullemad ajad on ees.
Aga täna me majja
tuli üks võõras mees.

Mees kandis murekuube,
kurbusekübarat,
ei olnud pätt ega varas,
kuid ei olnud ka saks.

Hüüdis:"Kõik läheb mööda!
Ükskord möödub ka see!"
Jättis toolile kuue.

Siis läks oma teed.

***
Tulin mööda teed, päike paistis näkku. Hästi hele päike. Külma oli - 20 kraadi.
Toas ei näinud muud kui sedasama heledat päikest. Panin silmad kinni - ikka nägin. Ehmatasin, et äkki jääbki nii.