tag:blogger.com,1999:blog-815265226503697649.post2608517447099308264..comments2024-02-25T10:45:45.500+02:00Comments on Minu elu pisiasjad: Kultuuri tarbiminehellehttp://www.blogger.com/profile/06158322095624945785noreply@blogger.comBlogger4125tag:blogger.com,1999:blog-815265226503697649.post-34198809916755260262009-01-29T13:44:00.000+02:002009-01-29T13:44:00.000+02:00Mina ei käi enam ammu teatris. Nõukogude ajal käis...Mina ei käi enam ammu teatris. Nõukogude ajal käisin küll. Vaatasin Rakveres kõik tükid ära. <BR/><BR/>Nüüd käin ma etendusi vaatamas. Seda saan lubada aastas nii neli korda. Oma valiku teen kriitikute arvamuste põhjal. Kinoga on niisamuti. Ja kontserditega ka. Õnneks on meil maakonnalinnas palju tasuta kultuuri: kunstinäitused ja kirjandusklubi raamatukogus, mõned kirikukontserdid. Veel on mingi kontserdite sari, mille linn kinni maksab.<BR/><BR/>Vanust juba niipalju, et tuleb valikuid teha. <BR/><BR/>Kõike ei saa ja ega enam tahagi.Emmeliinahttps://www.blogger.com/profile/16215488997439487442noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-815265226503697649.post-21841028955628789002009-01-26T13:19:00.000+02:002009-01-26T13:19:00.000+02:00Ma armastan väga teatritKui vähegi võimalik vaata...Ma armastan väga teatrit<BR/>Kui vähegi võimalik vaatan reedeti teatriõhtut<BR/>Elasin 17 aastat Setumaal, kus alguses oli sovhoos ja käidi tihti ühiskülastustel Tartus, Viljandis, kus iganes<BR/>Ja sai isegi käia tihti linnas teatris, panin lapsed magama, korteri võti naabrile ja bussile, teatris sipsti ära ja bussiga ööseks koju tagasi <BR/>Kui tuli uus Eesti olin kui kultuuri näljas, päris näljast rääkimata<BR/>Bussiliiklus harvenes, hinnad tõusid katastroofiliselt<BR/>Tuttavad näitlejad olid kas surnud või välismaal<BR/>Siis tekkis liikumine igasugustes seltsides ja projektirahadega pääses jälle kodust välja<BR/>Maksid siis kas pileti, või osa sõidurahast<BR/>Nüüd olen väikeses linnas, kus vahel käib mõni teater<BR/>Üksi minna ei taha, siis hakataks rääkima, et mu mees minust ei hooli, et laseb mind üksi teatrisse<BR/>Sellist sõbrannat ka ei ole tekkinud, kellega oleks hea minna koos, et no sõbside värk käivad kahekesi ;)<BR/>Raha ju leiakski, kui teaks pikalt ette millal etendus on ja paneks kõrvale, aga mees ütleb, et ei hakka tema ennast piinama, raha raiskama ja ennast linna rahvale näitama<BR/>Mäletan millise õhinaga raha laenasin, end bussile jooksutasin, lapsehoidja korraldasin, kui kellelgi pähe kargas, et oma üle jäänud piletit mulle ühiskülastuseks pakkuda<BR/>Kolleeg vaatas veel pika pilguga pealt, kuidas voodist töö juurde pileti järele kohale kargasin, ja sente kokku lugesin, et piletit välja osta ning dušši alla tormasin, et tunni pärast valmis olla ja ütles, et tema ostaks parem endale mõne hea asja kui raiskaks nii palju raha teatriskäimise peale<BR/>Olen ka nii telekat vaadanud, et vahin siit ja sealt<BR/>Ühel hetkel avastasin, et nii ei saanud millestki aimu<BR/>Otsustasin, et kui vaatan ühte saadet , siis ainult ühte ja reklaami pausi ajal liigutan lihtsalt end, toon teevett, käin vetsus, suhtlen lastega…<BR/>Mis raamatutesse puutub , siis mu emal oli tohutu raamatukogu<BR/>Igal palgapäeval ja avansipäeval tuli koju raamatu või kahega<BR/>Kui korterist välja pidime kolima polnud seda tohutut hulka kuhugi panna ja keegi „aitas“ mind sellest raamatuhulgast lahti<BR/>Osa raamatuid sai mulle koju ja osa jäi isa juurde linna ta väikesesse ühetoalisse korterisse, mis talle linna ja maja omaniku abiga ostsime<BR/>Osast jäime ses kolimise tohuvabohuga lihtsalt ilma<BR/>Nüüd olen tihti avastanud mu ema raamatuid nii ühes kui teises antikvariaadis müüdavat hingehinnaga<BR/>Ise enam ei osta aastaid raamatuid, võimatu<BR/>Hinnad on hirmsad<BR/>Olen periooditi olnud ka raamatukogu klient<BR/>Eriti siis tassisin kilode kaupa lugemist, kui töötu olin ja depressioon kallale kippus<BR/>Vedelesin päevade kaupa voodis, et unustada end võõrastesse eludesse ja seiklustesse<BR/>Ühel hetkel sai see isu nii vegeteerida otsa ja kui koju unustatud raamatud kokku tagasi viisin sain kurja pilgu osaliseks, raamatuhaldjalt, et olin nii kaua raamatuid enda käes hoidnud<BR/>Peale tema turtsumist enam sinna oma jalga pole vedanud<BR/>Nüüd olen avastanud enda jaoks kroonise raamatu<BR/>Kui kolmapäeviti linnas trennis käin, astun läbi antiigist, kus krooniste raamatute hulgas alati mõni pärl mind ootab<BR/>Jah ma igatsen teatrisse ja kontserdile, panna end ilusti riidesse, näidata ennast ja vaadata teisi, nautida etendust ja sinna minekut, sealt tulekut…<BR/>Aga selleks, et kõike seda saada peab end lihtsalt veidi rohkem liigutama ma arvan<BR/>Ja kodus tujutult kükitamisega jääme tõesti kultuurituks, aga miks siis rämps?<BR/>Mina võtan reede õhtuks end vabaks, teen õhtusöögi , mida saab teleka ette võtta, panen midagi paremat kodukleiti selga ja olengi „teatris“<BR/>Aga see kõik on igaühe isiklik valik!?joanamarihttps://www.blogger.com/profile/01340308690676662112noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-815265226503697649.post-7215638576079005132009-01-24T09:54:00.000+02:002009-01-24T09:54:00.000+02:00Lugesin mõlemat, ka Nirti lugu ja tõesti hakkas na...Lugesin mõlemat, ka Nirti lugu ja tõesti hakkas natuke kurb. Aga tegelikult on meil ju alles soov minna teatrisse, kinno, kontserdile, näitusele, kuhuiganes... Kui avaneb selline võimalus kuhugi minna, mis ei nõua mitme nädala jagu ettevalmistusi ja on tunne, et käik ei lõpe surmväsimuse ja tundega "mis ma sinna ronisin" - me ju läheme Nikaua kui on alles soov ja vajadus, niikaua me pahn veel pole..?Kaamoshttps://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-815265226503697649.post-30231144769021153762009-01-24T09:11:00.000+02:002009-01-24T09:11:00.000+02:00ega ma ise parem poleega ma ise parem poleHundioru Nirtihttps://www.blogger.com/profile/12735150775769389438noreply@blogger.com