Ülemisel pildil meie ema Aino oma vendadega. Täpset aega ei tea, võib ainult oletada. Ilmselt on varakevad, aga ikkagi selline aeg, kus lapsed võisid ilma mütsi ja kinnasteta pildi peal olla. Tütarlaps (Aino) on ilusas kleidis ja valgete sokkidega lakkkingades. Tutt on peas. Pidulikkust lisab valge krae.
Täpsustus: pilt aastast 1932
Järgmisel pildil mina oma õega. Õde on minust 2 aastat vanem. Tore detail: meil on raamatud kaenlas. Ja tolle aja moe kohane soeng ning tutt peas.
Viimasel pildil ema Aino lapselapsed, kes praeguseks on ka juba noored keskealised. Siin ema ei ole enam. Terve aasta. Needsamad lapsed ei mäletagi vanaema, olid liiga väikesed alles. Nende endi lapsed on juba täisealised peaaegu. Diivanil ema tehtud vaip ja padi.
Elu paratamatu käik.
4 comments:
Aga kuhu jäi pilt blogi autorist?
Vaatan, meid oli 5 last suhteliselt väikeste vahedaga.
Väike Helle on täiesti äratuntav :)
Iga laps õnnelik omas ajas. Läbi aastakümnete.... ühtviisi nunnud 🥰
Post a Comment