Mõtteid siitnurgast ja sealtnurgast

"Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu..." lausus väike prints.
-----
"Jah, " ütlesin ma väikesele printsile, "olgu tegemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu!"
----
"Ainult südamega näed hästi," ütles rebane." Kõige tähtsam on silmale nähtamatu."
"Kõige tähtsam on silmale nähtamatu, " kordas väike prints, et see meelde jääks.
(Antoine De Saint-Exupèry)

* * *
Ühelt koolituselt on meelde jäänud mäng, mis põhines pimesi usaldamisel.
Moodustati paarid, kus ühel seoti silmad kinni, teine oli nägija ja juht. Paarid kõndisid mööda treppe ja ruume, füüsilist kontakti ei lubatud. Mul on siiani meeles, kui kõhe ja abitu tunne oli pime olla, kuidas oleks tahtnud kellegi käest kinni rabada.
Ükskord tegin sama mängu lastega õuetunnis staadionil. Lõpetasin aga ruttu ära, sest väänikute põhinali oli teine põõsasse juhendada.
Kellegi pimesi usaldamine - see nõuab päris palju julgust. Ometi on neid, keda usaldad esimesest pilgust, esimesest kohtumishetkest. Usaldad ja kõik.

Teine mäng on lihtsam. Kaardid jagatakse laiali (liiga väiksed ja väärtusetud jäävad välja). Seistakse suvalises rivis. Mängujuht kätleb järjekorras kõiki, kusjuures kätt tuleb suruda tugevusega, mis vastaks sinu käes olevale kaardile. Noh näiteks soldat surub nõrgemalt kui kuningas jne
Mängujuht tõstab rea ringi nii, et ühes otsas on nõrgad kaardid ja kõige tipus on äss. Vahepealseid õigesti paika saada on ikka päris keeruline, mitmel põhjusel. Tunnetamise asi.

Jumal teab, miks mul äkki sellised mõtted pähe tulid.
Vaatasin "Selgeltnägijate tuleproovi" ja mõtlesin mängule... Mõtlesin, et väga suur osa maailmast on nähtamatu... Ilmselt tähtsaim osa.

Suveannid - meem

Kukupailt sain naljaka meemi.

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1.Millisel marjal, puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu/taime/ otsast nemad kukkunud on :)

1. Maasikad. Aedmaasikapeenar kuuri taga, võrk lindude eest kaitseks peal, mis aga laste eest ei kaitsnud. Salaja juba pooltooreid söömas. Metsmaasikad värskelt raiesmikult. Milline lõhn! Kui head piima ja suhkruga !! Heinakõrrele lükitult Sulle viimas.

2. Eks kartul vist. Keedetult, praetult, tuha sees küpsetatult, friitatult, pudruna, krõpsudena. Supi sees, kotleti komponendina, koos hakkliha- või seenesoustiga. Kui on kartulit, pole nälga. Üliõpilaspäevade peatoidus.

3. Lendav konn - kõrvits, suur ja kollane, justkui maapealne päike
Kaamos - murakas, hõrk, tabamatu maitse ja lõhnaga
Emmeliina - kirss, ilus tumepunane kui vein

P.S. Tutti-Fruttil käib mingi kampaania, saab fotoka ja kommi ka pealekauba. Vaata ise!

Väike võitis

Mulle tundus ka nagu žüriile, et kõige parem ja vahvam oli WAF-koor, aga rahvas hääletas võitjaks neidude koori Tõrvast. Sama fenomen oli eelmisel aastal, kui võitis Türi. Ma arvan, et siin on asi nii, et ülejäänud Eesti vastandab end Tallinnale. Tallinn on suur ja võimas, tal on nagunii kõike rohkem.
Ta on ju päälinn.
Tõrva tüdrukud on armsad koolilapsed, mõned alles 8. klassis. Postimehest lugesin. Nende esinemine polnud kuskiltpoolt halb. Kui öösel lugesin tigedaid kommentaare, siis hakkas mul inimestest paha meel.
Asja seletas lahti Aarne Saluveer, kes ütles, et tegemist on eri kategoorias kooridega. Tõrva neidude koor on väikekooride arvestuses parim, Waf noortekooride ja peaaegu täisprofessionaalsete kooride arvestuses.
Ja kes seda endale selgeks ei tee, et väike Eesti vastandub suurele Tallinnale, jääbki tuld ja tõrva sülitama selliste saadete peale, kus helistavad fännid, mitte "asjatundjad". Helistatakse ju emotsioonide pinnal, ega see pole mõni miljonimäng.
Aga mulle Tõrva neidude koor meeldib!!! Mitte ainult sellepärast, et väikelinn, vaid neis noortes oli seda imekaunist sisemist tuld, mida ei saa näidelda ega selgeks õppida.
No vaadake vaid!

Osta või mitte osta - selles on küsimus

Kunagi liikus siin meem "Üks hea ost ja üks halb ost". Seekordne on isegi raskem, sest esimese hooga ei meenu midagi. Ei taha aga Kaamosele võlgu jääda.
Olen väga andetu ostleja. Ühelt poolt võin mõtlematult osta kokku igasugust pudi-padi, mis oleks vabalt võinud poodi jääda. Samas ei suuda tõsiseid oste üksi teha, tahan, et keegi ikka soovitaks või annaks õnnistuse kaasa. Vähe sellest. Vahel ostan kellegi teise eeskujul täpselt sama asja. Vat seda nimetaksingi emotsionaalseks ostlemiseks.
Kingituste valimisega ei saa üldse hakkama ja püüan need ikka kellegi teise kaela veeretada.
Nii ma ei teagi, mida siia kirjutada.
Võin ainult öelda, mida ja kust ma (enam) ei osta.
1. Ma ei telli enam kaupu kataloogidest, sest olen sellega ikka palju alt läinud. Vaatan, et ilus vajalik soodsa hinnaga asi, aga pärast selgub, et ei sobi värvilt, suuruselt ega tegumoelt.
2. Ei osta ka turult näiteks nn Poola kaupa, mille kvaliteet jätab kõvasti soovida.
3. Ei lähe kaasa ka kampaaniate ehk osturallidega, seda juba põhjusel, et meil siin neid eriti ei korraldata ( v. a väikse taksi päevad või midagi hullemat)

On jäänud igapäevased asjad, mille pärast ei põe ega kahetse. Olen ennast püüdnud kasvatada ja mõtlen enne üheksa korda järele, kas ma vajan seda konkreetset asja või mitte. Enamasti ei vaja.

Pildil meie linna ainuke toidupood (netist)

Mis asi on meem?

Tegin eile mitu tundi palehigis üht meemi, mis eeldas oma blogis tuulamist ja isegi väikest sorti uurimistööd. Selle tõttu kannatas natuke mu põhitöö, aga pole hullu - blogi kui hobi pole ju ometi taunimisväärt.
Olen omaks võtnud meemi mõiste, täpselt teadmata, mis see päriselt tähendab.
Eks ma siis guugeldasin, mis muud.

Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub, ütleb Vikipeedia.

Tiia kirjutas meemi ja kettkirja erinevustest ja sarnasustest

Meemi ülesanne on teadmisjanu rahuldamine; mõnede blogide puhul oma blogile külastajatearvu suurendamine; mõnedel külastajate kaudu rahateenimine (kui blogi on raha teenima pandud reklaamide vm. abil). Meemi nö. peibutispalgaks on uudishimu rahuldatus.

Lugesin veel läbi ühe pika ja suhteliselt segase artikli Inglise meemiteadlase Susan Blackmore`i seisukohtadest, võtsin teadmiseks asjad, millest aru sain, näiteks
- meemi mõistet on väga raske defineerida (!!)
- meem on arenenud umbes 2 miljonit aastat, samal ajal kui geen näiteks seal kõrval juba 2 miljardit aastat
- meem on seotud üksnes inimesele antud võimega informatsiooni kopeerida (copy-paste!!!)
- kõik keeled on meemid, sest me õpime neid kopeerides/imiteerides/ teiste inimeste käest

Nii et see, mis me siin blogides teeme (me teeme meeme!), on üks peen teadus - memeetika, mis on seni veel ametlikult tunnustamata teadusharu.

Laske käia ja ärge põdege arvuti taga kulutatud inimtundide pärast!!! (seda ma ütlesin rohkem iseendale)

pildil ühed meemid (araabia tähed)

Otsi uusi blogituttavaid/ meem

Osaline läkitas meemi. Polegi juba ammu midagi nokitseda olnud!

Reeglid on sellised:

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need.
Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).

2. Anna 5-le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused.
Anna meemis osalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemi ulatanud blogi.


pere: Emast mõeldes
sõprus: Lihtsa elu väärtused
armastus: Elu, armastan sind
iseendast: Aga tegelikult...
varia(mõtted): Oodates...midagi

Oh, kui raske oli! Nõustun, et kõik postitused sattusid kuidagi ühe teema kohta ehk Elu, nagu see on.

Sedasama vaeva võiksid näha
Kaamos
Bianka
Metsapiiga

Nüüd siis üllatajad
veepang
tubli ema

Mitte iialgi -meem

Õpetus:
Anna meem edasi 4-le blogipidajale, kelle vastuseid tahad lugeda. Viita blogile, kellelt said meemikutse ja teata blogipidajale, kellele teatepulga edasi andsid.
Mina sain meemi kutse Tiia käest.

MITTE IIALGI! meem, 2 x 4 küsimust.

1. KIRJUTA 4 TEGEVUST, MIDA SA MITTE IIALGI EI TEEKS.
- ei kandideeriks Riigikokku
- ei osaleks tõsielusarjades, sh "Tõehetkes"
- ei teeks langevarju- ega benjihüppeid (kardan kõrgust)
- ei töötaks hullumajas ega vanglas

2. KUS SA MITTE IIALGI EI TAHAKS ELADA?
- välismaal (kui just peaks, siis elaks Põhjamaades)
- paksus metsas, kus on karud ja hundid
- suurlinnas pilvelõhkuja viimasel korrusel
- ühiselamus ühisköögi peal

3. MIDA SA MITTE IIALGI EI SÖÖKS?
- elusaid asju (tigusid, konni, usse, tõuke)
- haisvaid asju, isegi kui see on mingi gurmaani maiuspala
- kassi, koera, inimese liha
- sitta

4. KELLENA SA IIALGI EI TÖÖTAKS?
- vangivalvurina
- laibakoristajana
- pikaravihaiglas sanitarina
- lõvitaltsutajana

5. MILLIST RIIDEESET SA IIALGI EI KANNAKS?

läbipaistvaid sügavalt dekolteeritud sätendavaid kergesti süttivaid kaharaid riideid

6. KELLEGA SA MITTE MINGIL JUHUL EI TAHAKS TUTTAVAKS SAADA?

pahade ja rumalate inimestega

7. KUS SA MITTE IIALGI EI SEKSIKS?

avalikus ebamugavas ohtlikus kohas pealtvaatajate nähes (vuih!)

8. MILLIST SITUATSIOONI SA EI TAHAKS ENAM MITTE IIALGI ÜLE ELADA?

tänahommikust, kui kukkusin toolilt maha astudes esiku põrandale selili ja sattusin põlvemeniski operatsioonile (täiendatud 6. nov)

Samadele küsimustele võiks vastata
Kaamos
Elsa
Metsapiiga
Emmeliina

pluss veel nii mõnigi

Millest ma ei blogi?

Kaamos saatis mulle pallikese või meemikese. Eks ma siis ütlen, millest ma ei blogi. Mingit saladust siin ju pole.

Ma ei blogi enam või mitte kunagi:

- oma salapahedest ja saladustest, ei paljasta oma isikuandmeid
- seksist ja teistest intiimsustest, sh perverssustest
- päevapoliitikast ja väga keerulistest probleemidest, mida ei valda
- oma tööst ja töökaaslastest, mis võiks puudutada kolmandaid isikuid
- asjadest, mis võiks solvata kedagi isiklikult või teha kahju mulle endale

Ma blogin oma elu pisiasjadest sellisel moel, kui on mulle omane. Püüan olla avameelne, aga mitte liialt, siiras, aga mitte ülearu. Minu loomuses on tugevasti sees enesealalhoiuinstinkt nagu vist teistelgi.

Samale küsimusele võiks vastata Tiia!

Veel veidraid eluseiku, 2

Tiia algatatud meemi jätk

Noorelt õpitud

Langevarjukursused

Kui ma käisin keskkooli viimases klassis, siis korraldati kultuurimajas langevarjukursused. Läksime ka pundiga. Algul oli teooria õppimine, langevarju pakkimine ja muu värk. Siiani on meeles üks sõna"splint".
Kui teooria eksam sooritatud, oli ette nähtud üks hüpe. Aga meditsiinilisi vastunäidustusi ei tohtinud olla. Praegu ma ei kujuta ette, et mul niisugune uid võis peas olla. Ma kardan ju kõrgust ja üldse igasuguseid asju, mis on seotud riskiga.
Hüppele mind ei lastud, sest mul oli kõrge vererõhk. See võis ka hirmust olla, aga mine tea - tegelikult on mul sellest ajast VR kõrge.

Meditsiiniõpingud

Ülikoolis õpetati peale sügavalt humanitaarse eriala ka meditsiini ja väljastati meditsiiniõe paberid (sõjaajal rindel, rahuajal varus). Seda distsipliini ei saanud keegi kergelt võtta, sest see oli sõjalise kateedri pädevuses. Teoreetiliste õpingutega kaasnesid ka praktikumid, näiteks valved haiglas. Mina näiteks olin intensiivravi palatis ja tegin seal õetööd. Õnneks ei kästud veeniverd võtta või tilka panna. Vererõhku ja temperatuuri mõõtsime küll. Ja süstima pidime ka ... tuharasse. Vahel läks nõel kõveraks, haiged olid kannatlikud - neile ei öeldudki, et me pole tegelikult arstiteaduskonna tudengid.
Meditsiiniõpingutest on mul elus palju abi olnud. Aga häda kah, sest kipun endale ise diagnoose panema (eriti raskete haiguste omi).

Õppimisega seotud

Olen keskkoolis omandanud traktorist-lüpsja-karjatalitaja eriala teoreetilise baasi koos sinna juurde kuuluva praktikaga (kutsetunnistus). Olen traktoriga kartulivagusid lahti ajanud ja lehmi masinaga lüpsnud. Lapsena olen karjas käinud. Üldiselt on need oskused korstnasse lennanud.


Oma veidratest eluseikadest ja kummalistest juhtumitest võiks kirjutada ka
Kaamos
Algarv
Hundiulg

Kummalisi juhtumeid, 1

Tiiale ei taha võlgu jääda.

Juhtum 1. Rongiga võidu

Tulin kusagilt, vist Märjamaalt, ja pidin jõudma Raplas rongi peale, et minna Viljandisse teatrisse "Norman Vallutajat" vaatama (Jüri Krjukoviga peaosas). Nägin ainult rongi saba. Haarasin takso ja rongile järele. Sel kuramusel oli vist sirgem tee ja vähem takistusi. Vaatamata taksojuhi ennastsalgavale kihutamisele jõudsime rongile järele alles Türil, kus veidi pikem peatus oli.
Arvet ei mäleta, aga jaksasin tasuda.
Peaasi- jõudsin teatrisse Krjukovit vaatama. Draamateater oli Ugalas külalisetendustega.

Juhtum 2. Tasumata arve

Käisin Tartus ühikakohta vaatamas. Saime kursusekaaslasega kokku ja istusime tunnikese Tähe kohvikus. Äkki märkasin, et kell juba nii palju, et vaja bussi peale joosta. Jõudsin napilt.
Bussis tuli meelde, et arve jäi tasumata. Süda valutas. Viljandis võtsin kohe kaugekõne ja palusin ettekandjalt vabandust, lubasin järgmisel nädalal arve tasuda. Järgmisel nädalal aga läksime kolhoosi abistama. Arve jäigi tasumata. Siiani kripeldab.

Juhtum 3. Urnimatus

Lapsepõlvesõbranna käis nagu painaja peale (tegelikult palus ikka ilusti!), et ma viiksin läbi tema ema urnimatuse. Nõustusin viimaks ainult selle pärast, et polnud kirstumatus ja et peielisi oli vähe (ainult pereliikmed). Ja et tema ema oli minu ema sõbranna.
Pärast talituse lõppu tuli minu juurde kaks inimest. Üks ütles, et ta tundis mind ära alles pärast protseduurilisi toimetusi ja et ta oli väga üllatunud. Teine ütles, et ta tahab, et ma teda ka mataks.

Vihmast ja veest + see meem

Olen saanud kolmelt inimeselt kutse see meem ära täita. Pean vist ikka siis tegema. Liiati, kui ilm on lootusetult vihmane ja mingist jaanipeost...ei oska unistadagi.

Vihma on ka vaja, alles siin oli häda, et põud ja midagi ei kasva ega arene.

Nii et vastu tulles Elsa, Osalise ja Tiiu palvele;) vastan ära need viis küsimust.

Reeglid:
Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?

Kümme aastat tagasi elasin ma samas kohas, kus praegu, tegin sama tööd, mis praegu. Ühtki konkreetset sündmust, mis toimus 1998. aasta juunis, mulle ei meenu. Ju siis ei olnud midagi erilist. Olin äsja suvepuhkusele jäänud, nagu nüüdki. Olin sama rahulolev/-olematu oma eluga, nagu praegugi.

Nii ühekülgne ja igav minevik:)

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

* vahetada köögi akna kardinad välja nn suviste vastu, pesta aknad

* jätkata süvakoristust, eriti "taadi toas"

* teha ettevalmistusi vetsu ja vannitoa remondiks (täpsemalt piiritlemata)

* puhata raskest perioodist põhjalikult välja, sealjuures laiselda!!!

* lõpetada Leelo Tungla " Seltsimees laps", sest raamatukogu tähtaeg kukub

3. Lemmiksnäkid?

juust, värske (ka värskelt hapendatud) kurk, kodumaised tomatid, igasugused marjad ja gemüüsed, Kalevi kommid, eesti šokolaad, kodumaised õunad-kirsid-ploomid, eesti jäätis (plombiir)

oh, süüa mulle meeldib

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

(Kas miljonär ühe miljoniga või nii palju, kui tahad? Olen targemate jutust aru saanud, et 1 miljon eeku pole mingi raha. No...kuidas võtta... Ei ole liiga ahne)

Poole sellest miljonist annaksin tütrele, et ta saaks endale uue auto osta ja osa korteri laenu maksta.

(Sellest vist ei tuleks välja;)?)

Teise poole jätaksin endale nö raskete aegade fondi, et kui ma palgast ära ei ela, siis võtan sealt juurde.

Veel kasutaksin seda raha, et igal suvel vähemalt ühe reisi teha.

5. Kohad, kus oled elanud?

Sakus (sündinud)
Abjas (lapsepõlv)
Suure-Jaanis (kooliiga)
Tallinnas (elanud)
Tartus (õppinud)
Märjamaal (töötanud)
Suure-Jaanis...

Väiksemaid perioode kui aasta siin ei nimeta.

----------
Mul ei ole suurt valikut, kõik on juba teinud seda küsimustikku.
Olgu siis järgmised :

Hundi ulg

Algarv

Kaamos Rules!

Iltaka

Eppppp

Ninataga

Vastuseks Tiiale

Ega ma enne rahu saa, kui olen sellel teemal kirjutanud.
Inimene teeb oma elus 3 põhjapanevat otsust - elukutsevalik, elukaaslase valik, elukohavalik.
Muidugi võib igas valdkonnas mitu korda otsustada, aga põhimõtteliselt on ju nii.
16aastaselt ei teadnud ma tuhkagi (maalaps, nagu ma olin), mida õieti tahan või kuhu lähen.
Kui nüüd välistada see, et ajad ja võimalused on nii tohutult muutunud, siis on paar asja, mida oleks võinud ette teada ja teisiti teha. Kümmet ma küll välja ei mõtle!

Olgu siis näpunäited noorele MINAle:
1. Õpi ajakirjandust spetsialiseerumisega teatrikriitikale, nagu Sa ju ülikooli astudes soovisid. Ära mine kergema vastupanu teed ja ära lase end ümber veenda keele eriharu kasuks.
2. Hoia veel rohkem oma ema, sest kauaks teda pole teile antud. Ja kui Sa märkad, et ta haarab tihti südamest ja paneb keele alla validooli või nitroglütseriini, siis uuri välja, kuhu, millise arsti juurde teda viia, et ennetada infarkti, mis oma ulatuse tõttu oli saatuslik.
3. Ära usu arste, vaid sünnita teine laps, kelle armastamiseks, kasvatamiseks ja suunamiseks Sul potentsiaali oli. Teosta oma unistus ühtehoidvast perekonnast!
4. Ole juba noorena enesekindel, julge, võta vastu iseseisvalt otsuseid, ära lase end ära kasutada ega mõjutada. Ela oma elu, ära võta teiste muresid oma õlgadele, see teeb Su elu peaaegu õnnetuks.

Rohkem ma öelda ei saa. Iga erinev otsus oleks tinginud erineva elukäigu, aga on läinud nii, nagu parajasti läks - mitte just kõige halvemini.

Kes võiks ka sellest kirjutada?
Epp, Algarv, Tiiu, Metsapiiga, Hundi ulg ... Igaüks, kes tahab.

Kelle blogi? (mäng)

Kuidas aga näeb välja blogi salajane sõber?

Reeglid: kirjelda blogi välimust, sisu, anna vihjeid stiili vm. kohta, ära ütle blogija või blogi nime.Teised blogijad peavad päeva jooksul ära arvama, kellest jutt.
( vihjeid võib ka päeva jooksul lisada ).

Arvata võib mitu korda.
(õigeid vastuseid võib tulla mitu, siin ei joosta võidu, kes esimesena arvab). Nii saavad ka teised blogijad ehk endale uue tutvuse või kinnituse, et tegu väärt blogiga.
Blogimängijate arv pole piiratud, ideed võib kopeerida ja kaasa lüüa.
Võid anda ka teistele blogipidajatele teada, kus blogide all mängitakse.
Anna teatepulk kellelegi edasi.

Mina sain pulga Karuema käest.

Niisiis... Mõista, mõista, kes see on?

Minu BLOGIJA alustas juba 2005. aastal, seega staažikas.

Meil on temaga kolm sammukest ühist eluteed ja koht, kus meie jalajäljed kohtuvad.
Kui Jumal andeid jagas, osutus ta lemmikuks.
Tema mitmekülgsus ilmneb ka ta blogis. Üks tema hobidest (või ka töö? ) on iginaiselik, aga õppinud on ta matemaatikat. Praegu annab koolis matemaatikatunde ja püüab ennast teismeliste peal kehtestada.

Olen saanud tema käest arvutialast abi, sest ta valdab ka seda ala.
Tal on kaks väikest tugisammast, kellest ühel on omamoodi seos meie presidendiga.
Ta on sugulane ühe naisnäitlejaga, mida võib märgata ka tema profiilist. See naisnäitleja on ümber kehastunud Marie Underiks ja Betti Alveriks.

Ta kirjutab siiralt, heas stiilis ja maitsekas sõnastuses. Vaimukas.
Sünnipäevaks sai nabarõnga:)! Kaotab kõrvarõngaid, eriti ühte.

Hiljuti kirjutas ta nii: "Saapad kuulsid, minestasid ära ja üks neist sooritas enesetapu. Eks see vasakukäelise omaniku parema jala saapa elu ole ka pingeline...", mille peale ostis blogiomanik endale ilusad nöörsaapad.

Viimases postituses laulis ta: "Kõik roosid ma kingiksin Sulle...", aga kellele, seda ei öelnud ( või on see ridade vahel peidus.)

Ta kirjutab meresinisel taustal valge sulega.

Mängu võiksid edasi viia Metsapiiga ja Karikate Emand.

Miks mulle meeldivad mehed?

Vaatasime tütrega eile koos Eurovisiooni, seda kohalikku. Mina polnud enne näinud, tema ainult osaliselt. Hääletasime ka, minu initsiatiivil. Pooldasime kreisimehi. Miks? Mitu põhjust on:
1) esmakordsel vaatamisel oli see etteaste naljakas- tobedalt naljakas, aga kas keegi siis võtab veel eurovisiooni surmtõsiselt?
2) kui nad põruvad, ja seda nad teevad, sest aina võimatum on üldse taolisel võistlusel võita, siis on nad nii küpsed ja tugevad küll, et välja kannatada see rahva turmtuli, mis neid tabab.
3) mulle meeldivad need mehed, eriti Võrno, aga ka Oja - nad on Eesti kodanikena mulle sümpaatsed, ma jagan nende vaateid. (Kas üldse on võimalik kõigile meeldida?)
4) Iiris Vesik, Birgit Õigemeel ja veel teisedki olid väga armsad, ilusad, noored, tublid, laulsid hästi, laulud olid ilusa(ma)d jne, aga kas neil on hädavajalik minna sinna negatiivseid emotsioone korjama? Kasvatagu enne paks nahk selga, sest VÕITA seal pole ju võimalik. Tõenäosus on nullilähedane.
Kõik, kes seal on suurelt põrunud, on hiljem tunnistanud, et rahva sõimu on kõige raskem taluda. (No vaadake Delfi kommentaaare, kui muidu ei usu)
Kas alati on võitnud meie arvates parim? Alati on võitnud antud momendil kõige ekstreemsem või skandaalsem lugu. Millal me õpime kaotama?
Ja üldse ei tasu neid asju nii südamesse võtta, sest on palju tähtsamaid asju.
Head pühapäeva!

NB! Kui terased väitlejad!!

Hea või halb ost? Mõlemad!

Tiia blogist leiate mängu reeglid, ei hakka neid siia üle kobima.

Kõigepealt halb ost, õigem oleks öelda - häbiväärne, piinlik, loll ost.
Räägin selle siin ära, kuigi see iseloomustab mind kindlasti kui mingit totut. Riskin sellega mängu ilu nimel.
See võis olla umbes 10 aastat tagasi. Sel ajal käisid massiliselt korterite uste taga (ja töökohtades) kaubapakkujad. Andsid kella ja enne, kui jõudsid reageerida, olid uksest sees. Tänapäeval pakutakse kaupa veidi rafineeritumalt telefoni teel, aga ma olen juba õppinud kõne alguses kohe ei ütlema. Muidu, kui inimene saab pikalt rääkida, võib talle mulje jääda, et ma olen asjast huvitatud.
Mainitet korral olid ukse taga kaks mustlasnaist. Ma ei hakka siin üksikasjalikult jutustama, kuidas nad mulle maha müüsid ühe kerge mantli 300 krooni eest (see oli siis hoopis suurem raha kui praegu), mida mul absoluutselt vaja ei olnud, mis oli mulle liiati mitu numbrit suur. Ma arvan, et nad hüpnotiseerisid mu ära. Kui nad läinud olid, toibusin, võtsin mantli pakendist välja ja sain aru, mis oli juhtunud.
Oleks võinud veel hullemini minna!
Mantli (mis muide polnudki liiga kole) viisin ühele oma kolleegile, kes selle minu käest ära ostis. Ma ei näinud küll seda mantlit kunagi oma kolleegi seljas, võib-olla saatis tema selle omakorda edasi..

Hea ostuga ei ole ma kindlasti originaalne. Umbes viis aastat tagasi hakkasin endale arvutit tahtma. Sel ajal oli juba igal koolipoisil kodus oma arvuti. Pöördusin siis oma vennapoja poole, et aidaku osta. Tal olid tuttavad igal pool. Tõi siis tema tädile arvuti sobivast hinnaklassist, lasi sinna panna igasuguseid tarkvarasid ja värke sisse. Esimesel aastal polnud mul veel Internettigi, tegin lihtsalt oma koolitöid või mängisin mänge. Nüüd ma EI KUJUTA oma elu ettegi ilma arvutita. Sama vajalik kui elektripliit köögis või telekas elutoas.

Oma headest ja halbadest ostudest võiks kirjutada kes tahes. Ma ei oska järge kellelegi edasi anda.
Aa, tuli meelde, Kaja võiks kirjutada sel teemal. Tal on alati nii toredad jutud.

Müüdid, mis ei pea paika

Tiiu näitas minu peale. Eks ma siis mõtle...

1. Eestlane on laulurahvas.
Laulupidudel küll, aga muidu ei teata peast üle ühe salmi. Isegi hümni ei osata laulda. Noored ei tea üldse nö rahvalikke laule.

2. Mehed ei nuta.
Olen mehi nutmas näinud, mitte ainult ladina-ameerika seepides.

3. Eesti naised on maailma ilusaimad.
Mulle on tundunud see alati kohatu kiitlemisena.

4. Eestlase lemmiktoit on teine eestlane.
Vihkan seda lauset ja pean seda rahvustunnet solvavaks.

5. Aeg parandab kõik haavad.
Kõiki haavu ei paranda, mõned osutuvad parandamatuteks.

6. Esimene mulje on määrav.
Esimene mulje võib olla vägagi petlik.

7. Tarkus on enam kui rikkus.
Kui see kehtiks, siis makstaks õpetajatele rohkem palka ja hinnataks teadlasi, kirjanikke, haritlasi näiteks kõrgemalt kui rahatuusasid, või vähemalt sama kõrgelt.


See polnud üldse kerge ülesanne. Võiksid proovida...kes ise tahab.
Näiteks Elsa, Epp ja Elo.

Ülesanne seisneb: nimeta 7 väidet või müüti, millega sa ei ole nõus!dag Ülesanne seis
sÜee

Üks test, olge lahked!

1. Kas sa said nime kellegi järgi? Vanaema nimest lühem variant ja ühe ema sõbranna tütre järgi.

2. Millal viimati nutsid? Ei mäleta, nutan vahel meeleliigutusest.

3. Kas sulle meeldib su käekiri? Ei, on liiga kribu.

4. Mis on su lemmiklõunasöök? Ühepajatoit ja pannkoogid toormoosiga.
5. Kas sul on lapsi? Jah, 1.

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber? Võib-olla.

7. Kas oled tihti sarkastiline? Mitte väga tihti, aga tuleb ette.

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud? Ei.
9. Kas sooritaksid benji-hüppe? Mitte mingil juhul, kardan kõrgust ja igasuguseid ekstreemsusi.
10. Millised on su lemmikmaisihelbed? Ei tea neist suurt midagi. Ei söö neid.
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad? Ei, kui teisiti saab. Paelad on ainult botastel (minu majapidamises).

12. Kas pead end tugevaks? Ei pea, aga minust on nõrgemaid (loodetavasti).

13. Milline on su lemmikjäätis? Eesti jäätis, šokolaadijäätis (plombiir).

14. Mida märkad inimese juures esimesena? Silmi ja naeratust.

15. Roosa või punane? Mõlemad.

16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib? Ebakindlus.

17. Mida igatsed kõige rohkem? Hingerahu.

18. Millise asja ostsid endale viimati? Ilusad kingad.

19. Mida hetkel igatsed? Puhkust/suve.

20. Mida viimati sõid? Võileiba Hirve vorstiga.

21. Mida hetkel kuulad? Vikerraadio hommikuprogrammi.

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv? Kollane.

23. Lemmiklõhn? Borbonese.

24. Kellega telefonis viimati rääkisid? Sõbrannaga.

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida? Iluuisutamine ja võistlustants.

26. Su juuksevärv? Originaalvärv oli must, aga värvitult tumepruun heledate triipudega.

27. Su silmade värv? Sinine.

28. Kas kannad kontaktläätsi? Ei.

29. Lemmiktoit? Traditsiooniline seapraad hapukapsastega.

30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga? Õnnelik lõpp.

31. Mis filmi viimati vaatasid? "Surnud ärkavad"

32. Mis värvi pluusi hetkel kannad? Türkiissinist.

33. Suvi või talv? Kevad ja seejärel suvi.

34. Kallistused või suudlused? Kallistused.
35. Lemmikmagustoit? Bubert jõhvikakisselliga.
36. Mis raamatut hetkel loed? Svetlana Aleksijevitš"Tšernobõli palve"
37. Mida su hiirematt kujutab? Musta põhjaga on.
38. Mida viimati telekast vaatasid? "Foorumit".
39. Lemmikheli? Linnulaul.
40. Rolling Stones või The Beatles? The Beatles.

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud? Euroopast pole kaugemal käinud.
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne? Oma hinge kallal urgitsemine. Empaatiavõime.

43. Kus sa sündisid? Tallinnas.
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha? Pole lugenud.

45. Millal tutvusid viimati uue inimesega? Augustis.
46. Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus? Ingrid.

47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid? Ei oska öelda.
48. Kes oleksid järgmises elus, kas mees või naine? Naine.

49. Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena? Suure maakivina.

50. Kelle ankeete lugeda soovid, ütle vähemalt kümme nime? Ei hakka kellelegi kohustust peale panema, olgu selline asi ikka vabatahtlik.

Keda kiita blogi eest

Tänan Kukupaid ja Kaja, kes on võtnud ka mind kiita blogi eest. Aitäh, kullakesed!
Ikka päris hull ülesanne on valida välja tuhandete heade blogide hulgast ainult 5. Olen käinud mõnes väga heas blogis lugemas, aga jätnud selle fikseerimata. Nüüd ei mäleta enam tuhkagi.

Karikate Emand- peenemaitseline, stiilne, mõnusalt vürtsikas, ilukirjanduslik, südamlik.
Kaja - avatud, ladus, siiras, kodune, professionaalne.
Kukupai - terane, igas küsimuses pädev, arenev, osavõtlik.
Elsa - mitmekülgne, lennukas, kujundlik, avarapilguline, nutikas.
Tiia - vaimukas, heade ideede ja teostusega, salapärane, originaalne.

Fotoblogi auhinna annan Ailile.

Mul on veel lemmiknaisblogijaid, aga mäng nägi ette 5+1. Mis teha.

Enesekiitusest ja tuha päheraputamisest

Kukupai arvas, et võiksin kirjutada oma headest omadustest. See on kindlasti raskem ja vastutusrikkam ülesanne, kui kirjutada näiteks oma kiiksudest või vähetuntud faktidest. Ma pole üldse kindel, et mul neid 10 on, ja kui ongi, siis teatud mööndustega. Mõni omadus võib samal ajal olla nii hea kui halb. Võta kinni!

1. Olen kohusetundlik või vähemasti muretsen oma töö pärast end kas või haigeks.
2. Püüan ikka lubadustest kinni pidada, kuigi jah on tulnud ette ka vastupidist.
3. Ma ei taha kellegagi tülis olla, ja kui see ikkagi juhtub, siis kannatan selle pärast ja tahan leppida. Mul ei ole raske vabandada, ka õpilaste ees.
4. Saan naljale pihta, kui on ikka eakohane nali. Ma pole alati kindel, kas ma igasugust nalja mõistan.(Pubekate nalju ma enamasti ei mõista!) Ise püüan(!!) ka vahel kildu visata!
5. Mul on empaatiavõimet, mul on valus näha pealt kellegi alandamist. Loomade ebainimlik kohtlemine läheb mulle sügavalt hinge.
6. Olen enesekriitiline, vahel liigagi - see on mõjutanud ka mu enesehinnangut, mis väga kõrge pole. Kui mind millegi eest kiidetakse, siis arvan, et see on võib-olla suusoojaks tehtud.
7. Ma olen vist päris hea kaaslane, vähemasti on mind talutud ja seltskondadesse kutsutud. Mul on sõpru ka endast palju nooremate seas. Mõistan ka vanemaid inimesi.
8. Juurdlen asjade ja nähtuste üle, püüan olla objektiivne olukordade hindamisel.
9. Ma pole naiivne ja kergeusklik, kuid mind on siiski võimalik teatud asjades ümber veenda.
10. Olen korralik inimene - ei varasta, ei valeta suurtes asjades, ei vii salaja prügi metsa alla ja kui kedagi taga räägin, siis ikka ainult sulatõtt jne jne
Uhhh!

Sama asja võiks teha Ingrid ja Elsa, st iseendast midagi kirja panna. Ja Tiiu, kirjuta ikka ka!

7 fakti, mis võiksid ka samal ajal "kiiksud" olla

Tiiu ja Elsa on mulle osutanud, et võiksin ka iseendast 7 fakti kirjutada. See polegi nii lihtne, aga proovin.

1. Kui ma ära kaoksin, siis politseiteadetes oleks minu välimuse kohta kirjutatud: alla keskmist kasvu ja vanemapoolne, ilma eriliste tundemärkideta.
2. Olen väga paigatruu - elanud peaaegu kogu oma elu ühes Eesti väikelinnas, kus käisin ka koolis ja nüüd töötan juba väga pikka aega ühel ja samal ametikohal.
3. Mul on 1 laps ja ma olen tädi 9 lapsele (nüüd kõik täiskasvanud), ristiema 3-le.
   
4. Ma ei oska joonistada, õmmelda, autot juhtida ja ei tee meelsasti süüa.
   
5. Mulle meeldib nali, muusika, seltskond, kodu, kevad, kirjutamine, lugemine.
6. Olen emotsionaalne ja võtan paljusid asju hinge (liiga paljusid).
   
7. Mul pole kinnisvara, v. a korter, ja ma ei unista ebareaalsetest asjadest, näiteks rahapaja leidmisest või rikka "ameerika tädi" pärandusest.
   

Teatepulka ei oska kellelegi edasi anda, sest mul pole väga palju tuttavaid, kes blogivad. Kui siis Epp, aga tal on vist praegu vähe aega.