Ammu pole pulmas käinud. Moodsal ajal ju tihti pulmi ei peetagi. Elatakse niisama ja kui üksteisest ära tüdinetakse, minnakse uuele ringile. Ikka nii, et "mina otsin ja sina otsid, kes hooletu, jääb ilma."
Peig oli pikk, kõhn ja uje, pruut väike, armas ja väle. Mõlemad noorukesed, 18-19aastased. Nii noored ju ollakse 12. klassis.
Kõik oli nagu päris: pulmamarss, paaripanemine ...et "hoidke teineteist nii heas kui halvas, kuni lõpupidu teid lahutab". Sõrmused punasel padjakesel (tõenäoliselt lõpusõrmused).
Siis: peig võib pruuti emmata, nüüd võite noorpaari õnnitleda. Kohal oli ka kaks fotograafi.
Klassiõde laulis "Vaiki, kui võid..." Kogu klass oli kohal, sõpru ka mujalt, õpetajatest need, kes viitsisid ennast peoriideisse panna ja tööpäeva järel tagasi minna. Mõni parastas päeval: õppigu parem kodus!!
Minul tulid küll pisarad silma, nii ilus oli.
Pärast pulmatordi söömist asutasid vanad minekut. Noored läksid pulmasõitu tegema ja pidu pidama.
Nüüd ma siin mõtlen, mis elu neid kõiki ees ootab. Annaks jumal, et õnnelik.
Muide, päriselus nad "paar" pole, aga sõbrad küll.
pilt netist
