Veel veidraid eluseiku, 2

Tiia algatatud meemi jätk

Noorelt õpitud

Langevarjukursused

Kui ma käisin keskkooli viimases klassis, siis korraldati kultuurimajas langevarjukursused. Läksime ka pundiga. Algul oli teooria õppimine, langevarju pakkimine ja muu värk. Siiani on meeles üks sõna"splint".
Kui teooria eksam sooritatud, oli ette nähtud üks hüpe. Aga meditsiinilisi vastunäidustusi ei tohtinud olla. Praegu ma ei kujuta ette, et mul niisugune uid võis peas olla. Ma kardan ju kõrgust ja üldse igasuguseid asju, mis on seotud riskiga.
Hüppele mind ei lastud, sest mul oli kõrge vererõhk. See võis ka hirmust olla, aga mine tea - tegelikult on mul sellest ajast VR kõrge.

Meditsiiniõpingud

Ülikoolis õpetati peale sügavalt humanitaarse eriala ka meditsiini ja väljastati meditsiiniõe paberid (sõjaajal rindel, rahuajal varus). Seda distsipliini ei saanud keegi kergelt võtta, sest see oli sõjalise kateedri pädevuses. Teoreetiliste õpingutega kaasnesid ka praktikumid, näiteks valved haiglas. Mina näiteks olin intensiivravi palatis ja tegin seal õetööd. Õnneks ei kästud veeniverd võtta või tilka panna. Vererõhku ja temperatuuri mõõtsime küll. Ja süstima pidime ka ... tuharasse. Vahel läks nõel kõveraks, haiged olid kannatlikud - neile ei öeldudki, et me pole tegelikult arstiteaduskonna tudengid.
Meditsiiniõpingutest on mul elus palju abi olnud. Aga häda kah, sest kipun endale ise diagnoose panema (eriti raskete haiguste omi).

Õppimisega seotud

Olen keskkoolis omandanud traktorist-lüpsja-karjatalitaja eriala teoreetilise baasi koos sinna juurde kuuluva praktikaga (kutsetunnistus). Olen traktoriga kartulivagusid lahti ajanud ja lehmi masinaga lüpsnud. Lapsena olen karjas käinud. Üldiselt on need oskused korstnasse lennanud.


Oma veidratest eluseikadest ja kummalistest juhtumitest võiks kirjutada ka
Kaamos
Algarv
Hundiulg

Kummalisi juhtumeid, 1

Tiiale ei taha võlgu jääda.

Juhtum 1. Rongiga võidu

Tulin kusagilt, vist Märjamaalt, ja pidin jõudma Raplas rongi peale, et minna Viljandisse teatrisse "Norman Vallutajat" vaatama (Jüri Krjukoviga peaosas). Nägin ainult rongi saba. Haarasin takso ja rongile järele. Sel kuramusel oli vist sirgem tee ja vähem takistusi. Vaatamata taksojuhi ennastsalgavale kihutamisele jõudsime rongile järele alles Türil, kus veidi pikem peatus oli.
Arvet ei mäleta, aga jaksasin tasuda.
Peaasi- jõudsin teatrisse Krjukovit vaatama. Draamateater oli Ugalas külalisetendustega.

Juhtum 2. Tasumata arve

Käisin Tartus ühikakohta vaatamas. Saime kursusekaaslasega kokku ja istusime tunnikese Tähe kohvikus. Äkki märkasin, et kell juba nii palju, et vaja bussi peale joosta. Jõudsin napilt.
Bussis tuli meelde, et arve jäi tasumata. Süda valutas. Viljandis võtsin kohe kaugekõne ja palusin ettekandjalt vabandust, lubasin järgmisel nädalal arve tasuda. Järgmisel nädalal aga läksime kolhoosi abistama. Arve jäigi tasumata. Siiani kripeldab.

Juhtum 3. Urnimatus

Lapsepõlvesõbranna käis nagu painaja peale (tegelikult palus ikka ilusti!), et ma viiksin läbi tema ema urnimatuse. Nõustusin viimaks ainult selle pärast, et polnud kirstumatus ja et peielisi oli vähe (ainult pereliikmed). Ja et tema ema oli minu ema sõbranna.
Pärast talituse lõppu tuli minu juurde kaks inimest. Üks ütles, et ta tundis mind ära alles pärast protseduurilisi toimetusi ja et ta oli väga üllatunud. Teine ütles, et ta tahab, et ma teda ka mataks.

Üks tavaline suvepäev

Jaanidest ei tea mina midagi, endal pole ja teiste käest ei hakka ka krabama. Nii olingi kodus, vaatasin aknast välja vihma sadamist.
Hea, et heina ei pea tegema. Hea, et peenraid pole vaja rohida.
Või pole see hea? Kõike seda olen oma elus teinud küll ja küll, siis kui meil olid lambad, aiamaa, kartulivaod, maasikapeenar.
Suvi on nüüd ametlikult päral ja mõne arvates on sügis meie poole juba teel. Kahjuks tõsi.

Tegin esimese linnaringi sel suvel. Mitu tundi läks, sest ma
-rääkisin tänaval inimestega juttu
-seisin poesabas (pärast pühi oli nii palju näljaseid välja ilmunud)
-ostsin turult esimesed maasikad ( 70 krooni kilo, Triin oli kodus, tahtsin talle meelehead teha)

Kas nii hakkavadki suvepäevad mööduma?
Kuupäevad on juba sassis, nädalapäevad samuti.

Piltidel Epp ja Justin Marta ja Annaga, kes on juba teel Ameerikamaale. Võib-olla on seal soojemad ilmad ja popim elu?

Vihmast ja veest + see meem

Olen saanud kolmelt inimeselt kutse see meem ära täita. Pean vist ikka siis tegema. Liiati, kui ilm on lootusetult vihmane ja mingist jaanipeost...ei oska unistadagi.

Vihma on ka vaja, alles siin oli häda, et põud ja midagi ei kasva ega arene.

Nii et vastu tulles Elsa, Osalise ja Tiiu palvele;) vastan ära need viis küsimust.

Reeglid:
Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?

Kümme aastat tagasi elasin ma samas kohas, kus praegu, tegin sama tööd, mis praegu. Ühtki konkreetset sündmust, mis toimus 1998. aasta juunis, mulle ei meenu. Ju siis ei olnud midagi erilist. Olin äsja suvepuhkusele jäänud, nagu nüüdki. Olin sama rahulolev/-olematu oma eluga, nagu praegugi.

Nii ühekülgne ja igav minevik:)

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

* vahetada köögi akna kardinad välja nn suviste vastu, pesta aknad

* jätkata süvakoristust, eriti "taadi toas"

* teha ettevalmistusi vetsu ja vannitoa remondiks (täpsemalt piiritlemata)

* puhata raskest perioodist põhjalikult välja, sealjuures laiselda!!!

* lõpetada Leelo Tungla " Seltsimees laps", sest raamatukogu tähtaeg kukub

3. Lemmiksnäkid?

juust, värske (ka värskelt hapendatud) kurk, kodumaised tomatid, igasugused marjad ja gemüüsed, Kalevi kommid, eesti šokolaad, kodumaised õunad-kirsid-ploomid, eesti jäätis (plombiir)

oh, süüa mulle meeldib

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

(Kas miljonär ühe miljoniga või nii palju, kui tahad? Olen targemate jutust aru saanud, et 1 miljon eeku pole mingi raha. No...kuidas võtta... Ei ole liiga ahne)

Poole sellest miljonist annaksin tütrele, et ta saaks endale uue auto osta ja osa korteri laenu maksta.

(Sellest vist ei tuleks välja;)?)

Teise poole jätaksin endale nö raskete aegade fondi, et kui ma palgast ära ei ela, siis võtan sealt juurde.

Veel kasutaksin seda raha, et igal suvel vähemalt ühe reisi teha.

5. Kohad, kus oled elanud?

Sakus (sündinud)
Abjas (lapsepõlv)
Suure-Jaanis (kooliiga)
Tallinnas (elanud)
Tartus (õppinud)
Märjamaal (töötanud)
Suure-Jaanis...

Väiksemaid perioode kui aasta siin ei nimeta.

----------
Mul ei ole suurt valikut, kõik on juba teinud seda küsimustikku.
Olgu siis järgmised :

Hundi ulg

Algarv

Kaamos Rules!

Iltaka

Eppppp

Ninataga

Selle suve esimene päev

Ega ma teagi täpselt, miks suve ametlik algus (pööripäev) ja jaanipäev ei lange kokku.
Seekord tuli suvi vaikselt öösel, hommikul oli ta olemas koos ametliku puhkuse algusega ja pingelangusega.
Esialgu tundub, et aega on nii palju, on, mida lennata lasta ja raisata.
Mingid plaanid ju on, aga oma loomult pole ma eriline planeerija ja veel vähem neist kinnipidaja. Tähtajad, mis mind distsiplineerivad, on alati kusagilt mujalt ette antud.
Ah, läheb, kuidas läheb! löön käega.

* Selle aasta Kappide muusikapäevad on minust suures osas mööda läinud. Need paarkümmend erinevat kontserti. Ostsin küll passi, eks mul ole ka veel võimalusi...täna ja homme.
Avakontsert gümnaasiumi spordisaalis - Pärnu Linnaorkester, segakoor Noorus ja kammerkoor Cantus + solistid - andis küll vägeva elamuse. Eriti Beethoveni Viiulikontsert noore prantslanna esitamisel.

Eile hilisõhtul oli vene õigeusu kirikus Poola Wroclawi sünagoogi koor, kes esitas juudi muusikat.
Üllatas, kui meloodiline ja särtsakas see oli. Dirigent lõbustas rahvast misterbiinilike pisinaljadega. Näiteks lõi koori laulma ja ise läks publiku sekka istuma või "segas" solisti sellega, et pistis oma nina tema noodiraamatusse.
Rahvas hullus ja ei tahtnud koori minema lasta. Jõudsin koju alles südaööl.

Täna on festivali ekstreemseim kontsert Hüpassaare rabasaarel. See algab kell 3 öösel ja lõpeb päikesetõusuga. Iga kord on need väga erinevad. Vahel ei näegi päikest, on pilves. Vahel on kogu aeg vihma tibutanud. Aga igavesti jäävad emotsionaalsesse mällu ka päikesetõusud rabas, kus ei puudu mitte midagi absoluutsest täiuslikkusest.
Seekord esineb rabas Arsi kellade ansambel( Aivar Mäe), juttu räägib Andrei Turovski. Päikese tõusu ajal mängib traditsiooniliselt soo-orkester.

* Kui muusikapäevad läbi saavad, siis algab väikelinna unine suvi. Kui on juhtumisi päikest ja sooja, saab kohalikul biitšil päevitada ja ka järves ujuda, kui ...väga nõudlik ei olda.

* Augusti alguses on reis Hollandisse.
Kuhugi peab mahtuma veel kursuse kokkutulek, mõned lubatud külaskäigud ja suveks hoitud raamatud. Arvutit vist peaks piirama!?
Alati on oodatud ekspromtüritused ja meeldivad üllatused.

Kuidas see laul käibki, et "suvel pole kahju ei kunagi ei millestki, kõike jagab kuhjaga..."?

Nii jah! Kauneid suvepäevi! Võtkem viimast!

Lisatud 23. juunil
Juba on teada, et probleeme hakkab tekitama suviste sündmuste paigutamine ajajoonele, logistika. Näiteks kutsuti mind äsja 2. augustiks kuldpulma (väga auväärsed sugulased), aga 3. augustil algab Hollandisse sõit. Mida teha?
Selliseid kokkulangemisi võib veelgi tulla.

Pildil öine väikelinn Tiiu kogust
(Eelmise aasta muusikapäevadest saab lugeda, kui valida siit alt silt 'muusika')

Eelõhtul

Homseks on peaaegu kõik valmis... Peoriided on valmis, ainult otsustamata, mis panen selga aktusele nr 1 ja mis aktusele nr 2.

Jah, meil on kaks aktust ühel päeval. See on mingi uuendus või eksperiment. Mõte on selles, et "pole vaja kaht korda koerasaba raiuda" (pole vist ikka seesama?) - üks kool, üks saal, ühed õpetajad. Ainult peategelased vahelduvad.
Minu jaoks on olulisem teine aktus.

Lugesin äsja blogisid. Otsin inspiratsiooni kõneks. Kaamosel on toredad mõtted nagu alati. Pätsaks ära, ta ei saaks teadagi!!
Või teeb luuletav konn mulle kiiresti mõned salmid?

Mida ma NEILE ütlen, mis veel siiani ütlemata on?

Ma ei hakka ju rääkima linnupoegadest, kes nüüd pesast välja lendavad, või avatud ustest kui rohketest võimalustest. Ega ka järjekordse etapi läbimisest.
Millest, krt võtaks, ma siis räägin?

Kellel on häid mõtteid laenata?

Pilt võetud Tiiu blogist ja selle pealkiri võiks olla "Koolimaja väraval"

Mida teha (vaimu)varaga?

Üks tuba minu korteris on kujunenud tahtmatult nn kolikambriks. See on tuba, kus elanik pole juba ammu kodus ja ei tule ka kunagi enam. Isa tuba. See on kõige parema asetusega tuba korteris. Kuus aastat tagasi elas seal Epp, kui tal oli vaja varjupaika, et oma elu taas korda seada. Tema asju, eriti raamatuid, on seal praegugi. Külalised panen sinna magama.
Suve eel teen selle toa korda, talvel käib ööbimisega külalisi vähe(m).
Olen seal mitu päeva - et oma motoorset rahutust kuidagi maandada- püüdnud korda luua. Mitu "laibakotti" on juba tarbetuid asju (põhiliselt riideid) täis.

Mida aga teha ajakirjadega?

Neid on ikka kole palju kogunenud. Triin tellib mulle juba aastaid Eesti Naist. Kõik ilusad elitaarsed klantspiltidega ajakirjad. Ma hindan neid kõrgelt. Ikkagi Eesti vanim naisteajakiri.
Kroonikaid terve posu. Ei osta neid enam ammu.
Elu Kiri, mis mulle ühel aastal mingi nipiga kaela määriti.
Sama lugu Kodutohtriga.
Olen lolli aruga ostnud ka Naistelehte ja ajakirja Naised.
Postimehe Arterit ei loobi samuti kohe minema.

No mida teha selle kõigega? Andke nõu. Parimale ettepanekule aastakäik mis tahes nimetatud ajakirjadest.
Ahju mul pole - klants ei põlegi ega raatsiks kah. Vaimuvara ikkagi.

Kelle silm?