Selle aasta viimane

Kuigi olen nagu pesueht grafomaan iga päev midagi postitanud, tundub ikka, et polegi nagu aastat pidulikult veel lõpetanud. Nüüd siis tõeopoolest selle aasta viimane.

(Olge pürotehnikaga ettevaatlik!)

Säravat uut aastat ja inimlikku õnne kõigile!

Helenduvad inimesed

On inimesi, kes helenduvad - umbes nagu tähed või tulukesed pimedas öös. See valgus tuleb neil seest katkematu joana. Need on sellised inimesed, kes teavad, miks nad on siia ilma sündinud. Kui nad ka algul ei teadnud seda, siis on nad hiljem oma õige koha üles leidnud. Nad on pidevalt muutunud paremaks, sest ainult head ja ilusad inimesed helenduvad.

Ma vaatasin Vahur Kersna saadet "Helenduvad olendid".
Arvatavasti vaatasid teisedki.

Mõned intervjueeritavatest olid nn vanad tegijad - Fred Jüssi, Helgi Sallo, Jaan Tätte. Nad on kõik väga head ja heledad, kõikide ammused lemmikud.
Aga iseendalegi üllatusena võtsin täiesti tõsiselt "bioväljade tikkija" juttu, mis igasuguste selgeltnägijate taustal tundus usaldusväärne. Nimi ei jäänud meelde, eks seda on võimalik välja uurida, tal ju ka raamatud ilmunud.
Muidugi olid äärmiselt sümpaatsed nii 72aastane siiani tegutsev kirurg, särasilmne neiu ökopoest, kohvikupidaja, 8 miljonit võitnud Urve kui ka 12lapseline pere. Kõiki ühendav joon oli positiivsus ja avatus.

Mõtted, mis mulle meelde jäid:
- meid on siia ilma saadetud midagi tegema, mitte olesklema ja asju ostma
- endast peab midagi maha jätma (järglased, looming)
- üksi ei saa keegi õnnelik olla, inimene on sotsiaalne olend
- head tehes muutud ise paremaks
- täiuslik on see, mis on ülimalt lihtne - nii, et sealt ei saa enam midagi ära võtta
- kõik on inimeses endas olemas, tuleb see ainult üles leida (kõik ei leia)
- saatus on olemas ja midagi on veel, võib-olla jumal

Kersna on tagasi! Enam mitte terav ja irooniline, vaid selline, kelle silmis oli pisar, kui ta helendavaid inimesi intervjueeris.

NB! Mulle meeldis see saade ja need inimesed seal väga!

Üks teiseta

Mulle meeldivad lihtsa sõnumiga lihtsad laulud, millel on lihtne meeldejääv viis. Näiteks see... Raadio Elmar selle aasta hitt. Elmar Liitmaa viis ja Liis Lassi sõnad. Esitab Elmar.

Tagasi vaadates aastale 2008

Igas aastas on midagi head ja ilusat, aga ka muret ja ebaõnne. Võib-olla kaalukausile pannes selguks, et ongi jumalik tasakaal, aga ei hakka igaks juhuks kaaluma.

Halba ei taha meenutada.
Aasta algus oli töö mõttes raske, aga see ei murdnud pooleks.
Suvi algas murega, aga lõppes hästi. Kaks vahvat reisi, mitu toredat suguvõsaüritust.
Vanad truud sõbrad ja uus armas sõber.
Kukkumine haiglasse operatsioonile.
Mõistmine, et hädas tõepoolest tullakse appi.
Tõdemine, et õnn (või hingerahu) ongi ränkraskete murede puudumine.
Toimetulek ja rahu iseendaga. Stabiilsus majanduslikus mõttes.

Sellise eluargliku loomuse juures, nagu jumal on mulle andnud, on seda kõike parasjagu.
Uuelt aastalt soovingi kõige rohkem, et mulle ei laotaks selga rohkem, kui suudan kanda/taluda.
Eelkõige, et tervis vastu peaks ja meelerahu püsiks.
Ei ole veel ühtki horoskoopi lugenud, seega usun lihtsameelselt, et mul ja minu lähedastel-sõpradel ning Eestil läheb kõik hästi.
Ma ei karda seda Pühvlit!

pilt Tiiu blogist

Eestlane on parem kui ta maine

...ütles Vello Salo pühapäeval "Tähelaevas". Veel ütles ta, et "ela 10 aastat vähem, aga ära virise!"

****
"Sügisballi" alguse magasin maha, pool oli juba läbi, kui vaatama hakkasin. Olen ju teost mitu korda lugenud, aga film on hoopis midagi muud.
Vat siin tahaksingi Vello Salo moodi öelda, et eestlane on parem kui ta maine. Joobes või pohmas mööduvad päevad, tühised, ehkki inimlikud unistused, sissepoole elatud elu, üksindus, masendus. Suhtekomöödiaid lavastav " kuulus mees" pekstakse surnuks. (teosest ma küll seda episoodi ei tea!?) Hädine, armetu elu pidevas poolpimedas, hämaras. Vähe sõnu, palju rasket vaikust. Isegi karjatused ja südantlõhestav nutt "maha keeratud".
Hea film, kuigi masendust sisendav.
****
Mati Undi kohta lugesin äsja Kersti Kreismanni teosest "Paljajalu kõrrepõllul"( 2008).
Kui palju on neid mehi, kes oskaksid või kirjutaksid niisuguseid armastuskirju? Muidugi, Unt oli ju kirjanik. Siis 28aastane, olnud juba kaks korda abielus, "kes pole iseenesest paha poiss, küll aga loru ja egoist" jne (loe ise kirja nimetet raamatust lk 110).
Mati Unt on sündinud 1. jaanuaril 1944 ja ta oleks saanud nüüd alles 65aastaseks.

Mul on temast ka isiklik mälestus. Olin siis veel koolitüdruk, kui nad Ela Liimeoniga (tema esimene naine) käisid meie koolis üht noortesaadet tegemas (olid ülikoolist praktikal). Ega ma siis teda välimuse järgi tundnud, aga Undi "Hüvasti, kollane kass" ja " Võlg" olid ju ilmunud ja kõikidel noortel läbi loetud. Mäletan, ma muutusin Loti naiseks, kui Ela tutvustas- Mati Unt. Seni arvasin ma, et kõik kirjanikud on kiilaneva pea ja igava jutuga keskeas mehed. (Ma tundsin isiklikult ka Arvo Valtonit, kes oli meie naaber mõnda aega).
****
"Eestlane on ikka täitsa tore," ütles Märt Avandi raadiointervjuus pärast seda, kui ta oli eestlaste rullnoklust, isamaatundetust, kitsarinnalisust, ahnust kirunud. See oli vastus küsimusele, miks talle meeldib Eestis elada.
Mulle meeldib see vastus, nagu meeldib ka Märt Avandi.

Pildil Mati Unt 60ndatel

Vaiki kui võid

Otsisin ühe Ruja esinemise video. Kvaliteet hea pole.
Tänane teleülekanne jättis mind suhteliselt külmaks. Priit Võigemast meeldis muidugi. Tema Rannap polnud üksnes koomiline tegelane- mina nägin seal ka igasuguseid allhoovusi.
Sergo Vares kahjuks Urmas Alendrit küll välja ei mänginud ja oli vokaalselt nõrk. Kohati polnud aga viga Jaanus Nõgistol (kes teda mängis?). Eriti Ruja tippajal. Seda ma olin enne kuulnud, kuidas Nõgisto ansamblist välja hääletati. Neid Venemaal käimisi ma minevikust ei mäleta.
Mind üllatasid dokumentaalsed võtted, näiteks Kersna saade noortega ja seal väga kirglikult sõna võtnud Nõgisto-tõeline (80ndate lõpp). Huvitav, et Ruja ei vedanudki siis ööalulupidudeni ja ärkamisajani välja!?
Alendrist on muidugi väga kahju, aga arvan, et kui ta merepõhja poleks jäänud, poleks ta tänapäeval ka nii suureks legendiks saanud. Millal enne elusatest on hoolitud!?
Rannap tegi sel ajal ikka väga häid laule ja kasutas heade luuletajate tekste. Mina sain küll nii aru, et Rannapi osa Ruja headuses oli väga suur, kuigi ta isikuna oli/on/ koomiline.
Mis mulle tõeliselt ei meeldinud selles lavastuses, oli mõttetute tibide hordid ja nende uimerdamine, aga see on ajastu( praeguse) märk - tähendab tuleb lavale tuua ka paljaid naisi, muidu ei müü.
Kui palju see pilet maksiski?

Uut oodates

Jõulud möödas, uus aasta kohe siin.
Istun arvutis, kuulan raadiot, mõtlen möödunule ja tulevale.

Jõuluõhtul naersime kui hullud - ei mingit harrast pühalikkust. Kohe õhtu alguses leppisime kokku, et halbadest asjadest, rasketest aegadest, majanduslangusest, haigustest, poliitikast ei räägi, telekat ei vaata. Ainult seda ütles Merle, et Ugala remont külmutati. Ma ei teadnud.

Kingituste trend oli sel aastal raamatud(uudiskirjandus, eelnevalt maad kuulatud soovide osas) ja CD-d(eesti muusika).
Mina sain Kersti Kreismanni. Kust need päkapikud küll teadsid, et seda ma tahan!! Juba loen. Teised said Merle Karusoo elulood, Juhan Viidingu, Leelo Tungla "Sm laps" jt
Teeme peresisese laenutusringi.
Kella 4ni mängisime lauamänge. Oli muretsetud uus versioon Eesti mängust. Kohati isegi kergemate küsimustega kui vana. Järjekordselt sai kinnitust, et geograafia on mu nõrgim ala.
Aliases olime Merlega paaris, aga itsitasime aja täis ja jäime kõige viimaseks. (Kuidas seletada mõistet sugutung?)
Nii lõbusat jõuluõhtut ei mäleta ammust ajast. Võib-olla ka seepärast, et seltskonnas oli värsket verd. Ja et üldiselt ja laias laastus on meil ju kõik hästi!!! Ega ma nüüd midagi ära sõnunud??

! Lauri oli kõigile ostnud bingo-loto piletid, mida me õhinaga täitsime (väljaprinditud variandi järgi). Keegi ei võitnud miljonit, mõistagi, aga olime toetanud kultuuri!

pilt ja intervjuu