Oma tuba, oma luba

Elu on elamiseks

Ühest vanast koolikotist leidsin lapse kooliaegsed päevikud (mitte need, kuhu õppimist ja hindeid pandi!). Hea, et enne sisse vaatasin. Äärepealt oleks koos kotiga minema visanud.
Moto oli "Elu on elamiseks" ja sissejuhatuseks see jutt, et noor ollakse ainult üks kord ja seepärast tuleb seda aega jäädvustada, et vanaduses oleks, mida meenutada.
7.-8. klass!?
Ma tean neid lapsi ja tunnen neid õpetajaid, kellest jutt käib. Muidugi on tunnid igavad ja õpsid lollid! Poisid "arenegu veel" ja ema "õiendas" veidi...
Hirmus kurb hakkas. Nii kurb, et hakka kas või nutma.
Kusagil peavad olema ka minu kooliaegsed päevikud.
Aeg läheb liiga kiiresti.

Väsinud puhkamisest

Sel suvel mul reisi plaanis polnud. Olid küll mõned ideed, aga need ei saanud teoks.
Olgu, mõtlesin siis, teen midagi oma kodu heaks. Puhkan lihtsalt, loen ja tunnen niisama olemisest mõnu.
Nüüd on üle poole puhkusest möödas, plaanid aga ainult alla poole täidetud.
August on kohe siin. Aeg läheb liiga kiiresti. Juba haarab mind paanikahäire. Appi!

Olen jah kappe ja sahtleid korrastanud, kamorkat kraaminud. Riideid taaskasutusse saatnud (lahkesti võeti vastu Pärnus Humana keskuses), üldkasutatavat prügikonteinerit tõhusalt täitnud.
Olen jah lugenud, sellist easy-lektüüri põhiliselt.

Aga kodus istumine pole ikka õige puhkus. See roiutab nii ära, õhtul oled millestki väsinud, aga und ei tule. On tekkinud süümekad ja rahulolematus.

Viimane aeg on midagi ette võtta. Sõita kuhugi. Muidu on tunne, et puhkust pole olnudki.

Ahjaa! Mind kutsuti täitsa ametlikult Viru Folgile - akrediteerima ajakirjanikuna!!?? ( Mida see tähendab?) Olen meelitatud, aga ka väga üllatunud.

Suvepäev Karksis

Olin eile ilusa päeva venna kodus. Päike paistis, tuuleke puhus, muresid ei lasknud ligi tulla. Marjad on peaaegu valmis. Kartul ja valge ristik õitseb. Kase otsas olid juba mõned kollased lehed.
Suvi on teises pooles, õnneks kestab veel.

Fotojaht: puhkus

On arvatud, et parim puhkus on vaheldus. Ise tean omast peast, et kodust peab ära käima, siis on õige puhkus. Olen kuulnud ka, et aktiivne puhkus ja passiivne puhkus peavad kenasti proportsioonis olema.
Puhkuse kõige suurem väärtus on selles, kui võid seda omatahtsi kulutada/kasutada/raisata.
Puhkus on nagu moosipott, sest moosi saamine kätkeb endas kümmekond erinevat tegevust.

Teised.

Kui mitut asja ei saa korraga teha

Tubli naise näitena meenub mulle alati see, kuidas saare naised läksid randa kalapaadile vastu sokke kududes, et aeg niisama kõndides raisku ei läheks.
Mina küll ei saa väga paljusid asju korraga teha. Tingimata läheb miski nässu.

Valmistan juba mitu päeva külmkappi ette sulatamiseks. See tähendab, et likvideerin tagavarasid. Osa asju viskasin minema, osa keedan moosiks, osa pistan nahka.
Samal ajal keeb pott juurviljaga. Teisele plaadile panen võitüki - pruunistatud või annab ju hea maitse. Vahepeal jooksen vannitoa vahet, lippan korraks arvuti taha. (Hea, et ei läinud prügi õue viima!!!)

Või läks pannil kärssama, tossama, peaaegu põlema. Nähtavus köögis - null. Ja milline kõrbehais! (Õnneks pole mul veel suitsuandurit üleval, kindlasti ilmtingimata oleks üürgama pistnud)
Kassile kõrbesuits ei meeldinud, põgenes õue.
Nüüd ma tuulutan ja lehvitan, vihaga läks isegi söögiisu ära.

Mitut asja teie korraga ei suuda teha?

Elust maal, vol 1

Üle hulga aja ilus ilm täna. Viitsisin ratta välja viia ja natuke ringi sõita. Käisin marjul....kolleegi aias. Õigemini korjasin kirsse. Pärast kolleeg helistas, et kirsse pole üldse vähemaks jäänud. No ma ei tea, kas luges üle???
Käisin ka poes. Süüa ei ostnud, ainult kassile krõbuskeid. Kohalikul turul olid jälle kaltsumüüjad.
Siis märkasin, et üks noor mees käib inimesest inimeseni ja pakub midagi. Kui mind nägi, keeras ringi. Aga mina tundsin ikka ära - Ants. Pakkus kella müüa. Keegi ei tahtnud.

Ma tean seda Antsu küll. Umbes 40aastane. Tööl ei ole käinud juba sellest ajast saati, kui vangist tuli. Kinni istus ühe vana naise kambaviisilise peksmise ja röövimise eest.
Tema ema näen päris tihti. Alati kurdab mulle, et Ants on muidu hea poiss, aga sõbrad veavad viltu. Tööl küll ei käi, aga loeb raamatuid. Naist pole võtnud, sest naised kõik litsakad või juba ära võetud.
Joob ka palju, aga sõbrad on süüdi. Purjus peaga on tige, peksab ja võtab pinsiraha käest ära.

Vaatasin Antsu - näljapaistetust ei ole, korralikud riided seljas.
Mul kahju tast ei hakanud. Luuser selline.
Ema kargas kord mulle ninna, et koolis pole poisile õpetatud Jumalat kartma ja vanemaid austama. Muidu on Ants hea poiss...