Meie emal oli viis last ja on kümme lapselast. Neist nägi ta viit.
Nüüd on ema juba 30 aastat taevas ingliks. Ta suri ühel ilusal kevadhommikul aiamaal, kuhu läks lilli istutama. Naaber leidis ta õitsva ploomipuu alt.
Tiia küsib oma blogis, "mida oled õppinud emalt?".
Mina püstitaksin küsimuse teisiti: mida olen pärinud oma emalt?
Välimust mitte. Olen läinud isapoolsesse suguvõssa.
Loodan, et sain oma ema käest mõned head iseloomujooned, sest HEA inimene oli ta kõikide arvates.
Meie ema oli suur muretseja. Ta võis kõiki sellega hulluks ajada. Poisid läksid kalale, siiasamasse järvele. Ema saatis mind varsti vaatama, kas nad pole vette kukkunud. Kõikidest oma ülikoolieksamitest pidime kohe teatama. Sel ajal puudusid ju operatiivsed võimalused, aga helistada ja kirjutada ikka sai. Mul oli emaga pidev kirjavahetus. Viimase kirja sain kaks päeva enne ta surma.
Olen nüüd samasugune muretseja.
Meie ema oli väga ebausklik. Tal olid omad nipid, kuidas saatust ära osta. Näiteks ei teinud ta midagi, millele poleks mingit tähendust külge pookinud. Kui keetis moosi, pidi see (moos) täispurkidesse mahtuma, poolikuks ei tohtinud jääda. Kuidagi ta selle saavutas. Unenägudesse ja ennetesse uskus, eriti, mis puudutas ta lapsi. Eriti kartis ta ärasõnamist.
Ma olen samasugune või isegi veidi hullem.
Ema uskus, et head tasutakse heaga ja halba halvaga. Ta ei karistanud meid kunagi, selle raske töö pidi isa tegema. Nii ta ütleski: isa on väga vihane, et sa nii tegid. Meie ema vist teadis, et "head lapsed - need kasvavad vitsata." Ta oli alati meie poolt. Temas ei olnud kübetki pahatahtlikkust ja kurjust.
Pärast infarkti soovitati tal hakata käsitööd tegema, et ajab muremõtted laiali ja rahustab närve. Enne seda ei õmmelnud ema padjapüürigi. Kõige paremini on mul meeles, kuidas ta tegi suurt rüiuvaipa. Sinna andsid kõik oma panuse. Värvilistes triipudes ja laikudes on meist igaühest midagi jäädvustatud. Kõige rohkem muidugi emast. Enne surma jõudis ta selle lõpetada....
Meie emast olen ma kirjutanud ka siin ja siin.
Kullerkupud siit.
4 comments:
siit tuleb mulle meelde, et keegi kirjutas äsja lillepoti kukkumisest ja mõtles, mida see võiks küll tähendada.... :)
pärand? ;)
Sul oli tõesti hea ema :)
Aga ema mõiste saab erilise väärtuse alles siis, kui ollakse suur juba.
Nagu minu varsti 5 aastaseks saav tütar täna teatas:
"Mina annan seed paberlilled issile. Issi ei tegele minuga üldse, siis ta ehk näeb mind kah"
Seega minu 5 aastane kinkis issile emadepäevaks lasteaias tehtud lilled.
Inimestel on valikud... kuidas kellegil.
Kas see on seesama rüiuvaip, mille sees on elevant? Eksju?
Mul on ähmane mulje, et vanaema tegi käsitööd - ja seda just tänu sellele rüiuvaibale, mis olla tema tehtud. Vaat siis - see tema ainuke.
Epp
Seal on kollane elevant sees ja selle tegi Toomas! Kõik poisid tegid vaipa!
Vaip on praeguseni kasutuses.
Post a Comment