2007-04-29

Üle hulga aja...

...olen ma uhke Eesti riigi üle ja pean valitsuse tegevust õigeks. Kuulasin täna Anvar Samosti ja Kalle Muuli ülevaadet olukorrast riigis ja olin peaaegu kõiges nendega ühel meelel. Lugesin ka Peeter Oja arvamust ja veel mitmeid blooge, sh Savisaare oma.
Ka mina ei vihka vene rahvast. Ükski normaalne inimene ei vihka RAHVAST tervikuna. Ma elan Eestis, ma tean, et ka eesti noored laamendavad, lõhuvad, teevad sigadusi. Sellist anonüümset kuritegevust on oi kui palju.

Ka väikestes kohtades - rüüstatakse tühje maju, keeratakse kummuli prügikaste, murtakse maha liiklusmärke ja väikseid puid, soditakse majaseinu ja trepikodasid. Aga mind vapustas viha, jultumus, jõhkrus, millega astusid välja need vene noored selle riigi ja linna vastu, mis võiks olla nende kodu, kus nad elavad.

"Rossia! CCCP- forever!" karjusid nad, kusjuures on siin sündinud ja kogu oma lühikese elu elanud. Mitte ükski neist sadadest, kelle peal kaamera peatus, ei häbenenud oma tegevust, sest neid on nii kasvatatud, et neil on õigus. Forever. See on uus põlvkond juurteta, identiteedita, kultuurita soviette. Nende järglased, kes kunagi siia toodi, ise tulid, otsides, kus parem?

Kes on lõimuda tahtnud, on seda teinud igasuguse riikliku programmita. Teisi ei aita miski, sest nad on sideme kaotanud ka oma emamaa Venemaaga.

2007-04-26

Maal on rahulik


Tulge, inimesed, maale elama! Siin pole pronkssõdurit ega kedagi.

Meil on kevad- kased juba helerohelised ja muru tärkamas.
Veidi tuuline küll on, aga ega kõike head ka korraga saa.

Uudiseid ei taha kuulatagi. Annaks Jumal, et kähmluseks ei läheks, seal pealinnas, ma mõtlen.

Meil on ikka rahulik. Mõni töömure on, aga sellest saab üle, kui ennast tagant utsitada.

2007-04-22

Sõna sekka

Ma ei tunne isiklikult ühtki suurest I-st, see-eest tunnen aga väga hästi Eppu. Blogilugejana olen sattunud paratamatult skandaali tunnistajaks, kuhu haaratakse aina rohkem ja rohkem osalisi. Isa-I, kes jälgib teraselt hetkeseisu, hammustab nagu kuri koer igaüht, kes julgeb suud paotada. Võin olla järgmine ohver. Aga riskin siiski.

1. Ajakirjanduseetika üks põhipostulaate on, et ei tohi põhjustada oma tegevusega kellelegi põhjendamatuid kannatusi. Blogi ei ole ajakirjandus.
2. Normaalsetel inimsuhetel põhinev käitumine eeldab, et oma isiklikku "musta pesu" ei pesta avalikkuse ees. Siin pole tegemist normaalsete suhetega.
3. Miski peab olema püha ja puutumatu, nuga selga ei lööda, maaslamajat ei lööda. Kui seda tehakse, siis ollakse alatu, raskema juhtumi korral kurjategija.
4. Vahel on targem vaikida, selles mõttes on ema -I käitunud väga arukalt. Arusaamatuks on jäänud uus-I roll selles sõjas.

Kahjuks ma ei saanud vaikida. Vaatame, mis toimub.

2007-04-17

Palamusel


Käisime täna lastega Palamusel Oskar Lutsu Kihelkonnakooli Muuseumi õppepäeval.
Esteks oli õppetund vanas koolimajas, kus lugesime, rehkendasime, õppisime kodumaa-teadust ja laulsime. Siis kirjutasime vanaaegse sulepea ja tindiga hinded oma "kolitunnistusele".

"Mõistuse poolest" oli hinnete skaala järgmine: kaunisti (5), kaunis hää(4), läheb kah(3), nõrgapoolne(2), varajane õppida(1).
Lugemise ja õigekirja eest panin endale "kaunisti ", elukombeid hindasin "hääks".

Pärast tundi käisime läbi õpperaja "Loodus- ja kultuurilooline Palamuse" ja vaatasime niisama ringi. Külastasime ajaloolist apteeki.

Ilm oli väga hää ja tuju samuti. Nüüd mõtlen, kas hakata koolitööd tegema või mitte.

2007-04-15

Naljakas teatriskäik















Sain sünnipäevaks kaks teatripiletit Ugala etendusele "Marilyn ".
Võtsin tütre kaasa ja läksime.
Kui me majja sisenesime, küsis garderoobitädi: "Kust teie siis nii hilja tulete?"
Me ei taibanud õhkagi.
"Etendus käib juba 40 minutit,"lisas ta.
Siiski lasti meid saali. Leidsime vabad kohad. Hirmsasti ajas naerma. Me ei teadnud, et laupäeval algab etendus kell 6.
Esimest vaatust nägime veel 30 minutit. Jäime ilma Marilyni õnnetust lapsepõlvest ja esimestest sammudest staariteel. Aga kes seda siis ei tea!
Otsustasime, et ei räägi sellest ämbrist kellelegi, aga näe, mina ei saa - ikka sosistan pilliroole.
Tükk oli uhke: kõik Ugala näitlejad laval, lisaks kolledži noored, "elus" muusika ja suur ekraan tagaseinas, palju glamuuri.
Tänapäeva näitlejad on väga võimekad - kõik laulavad ja tantsivad. Hilje Murel oli Monroe osas väga hea. Kaasa rääkis ka tema monroolik välimus ja titehääl.
Publiku hulgas oli palju vanemat rahvast. Etendus on väga menukas.

2007-04-11

Kuidas lapsi kasvatada

Täna juhtus minu klassis järgmine lugu. Üks tüdruk lahkus luba küsimata koolist pärast 1. tundi.
Helistasin lapse mobiilile, et põhjust teada.
"Läksin vanaema sünnipäevale," oli trotslik vastus.
"Sünnipäev algas kell 9?" imestasin.
"Ma läksin ette valmistama,"kõlas ärritunult.
Ma ei leppinud sellega, helistasin emale. Ema ärritus veel kiiremini. Lõpuks "viskas toru hargile"(mobiil!)- vihastus. Lubas direktorile helistada. Ma sain aru, et kaebab minu peale. Ei läinudki kaua aega mööda, kui helistas isa. Õnneks oli see kõne rahulikum. Leppisime kokku, et isa tuleb homme kooli.
Nüüd ma mõtlen siin omaette, kus viga on. Kelle asi peaks see rohkem olema, et gümnaasiumi õpilane käib koolis, kas õpetaja või lapsevanema?
Tüdrukul on õppimises suured lüngad, vastutustunnet pole ollagi.

2007-04-01

Üks kuu blogimist

Ma ei tea veel, kas jätkata blogimist või mitte. Esialgu jätkan. Ma ei kavatse kirjutada siin omi salajasi mõtteid ega ka arutleda poliitika vms teemadel. Teen selliseid väikesi sutse iseenda jaoks. Vaevalt mul lugejaid on.
Nädalavahetusel käisime Ailiga Simunas perekond Ustavitel külas. Krista oli mu ülikooliaja üks paremaid sõbrannasid. Elasime ühes toas neli aastat. Olin tema kodus Veneveres sagedane külaline, tundsin kõiki ta sugulasi, olin tema pulmas sõbranna nr 1. Sellest kõigest on vähemalt 37 aastat möödas! Õudne mõeldagi.