2008-02-29

Telefonijutud


Mul on justkui reliktina alles lauatelefon. Sel on mitu põhjust. Muidu ma vist ei saaks arvutit ja digit pidada (leping Elioniga), aga ka see, et mul on palju tuttavaid-sugulasi, kes eelistavad rääkida lauakaga. Ja hästi pikalt.

Täna otsis mind telefoniga töölt taga üks ärevuses inimene, kes küsis ülemuselt, kas ma olen terve, kas ma olen elus, et tema on helistanud hommikul kell 7 ja õhtul kell 11 ja vahepeal ka... mitu päeva järjest...
Kujutan ette, mis mõtted võivad niimoodi tulla.

"Olin terve neljapäev kodus," imestasin omaette, ja unustasin...
Alles nüüd tuli pähe telefoni proovida. Tumm mis tumm. Mis päevast alates? Ühte kõnet mäletan pühapäeva õhtust... rohkem pole tõepoolest helisenud. Seegi kõne oli halb- surmasõnum. Üks tuttav oli surnud. Nädal aega polnud tööle ilmunud ja telefonile vastanud. Siis murti sisse ja leiti... Nii võib juhtuda üksikute inimestega, kelle üle keegi ei valva.

Hakkan nüüd otsima rikete numbrit...

Muidu on mul mobiil ka - kellel siis ei ole - , aga selle unustan tihtipeale koti põhja või hoopis kuhugi maha/koju. Alati ei kuule helinat, kui olen arvutis. Vahel, kui olen telefoni hääletuks pannud, unustan selle mitmeks päevaks. Igavene häda.

"Milleks sulle üldse moblat vaja on?" imestab tütar vahel.

Aga sellepärast, et ma saaksin küsida, kas tal on kõik korras. Ja veel sellepärast, et lapsed saaksid sõnumeid saata, kui nad kooli ei tule.

Ei ole mina telefoniinimene.

...ja ongi vaabruar läbi... Tere, mürts!

(Pildil telefon Varbla külamuuseumist.)

2008-02-28

Küsimused, millele pole vastuseid?

- Kuidas on võimalik, et näed unes inimest, keda pole ilmsi kohanudki, kellega on sul ainult mentaalne side? Aga unes tunned nii suurt lähedust ja hommikul on see tunne nii selgelt meeles...

- Kas inimene muutub elu jooksul: a) paremaks, b) halvemaks, c) ei muutu üldse ?
- "Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? /Miks julm ei olda iial juhtumisi? / Miks elu tähetund on kordumatu?" (Betti Alver)

-Miks on see nii, et mida vanemaks saad, seda kramplikumalt hoiad elust ja omast kinni? Seda rohkem paneb sind heldima ootamatult kohatud ilushea, seda valusamalt tabab pettumus, kuigi oled ju peaaegu kõike kogenud... ei midagi uut...?

2008-02-27

Elu enne arvuti leiutamist

Kui arvutit ei olnud veel leiutatud, siis olid minul kõik tähtsad asjad kirjas kalendermärkmikus. See oli tavalise raamatu formaati ja keskmisest paksem. Selliseid on mul tihedalt täis kirjutatud 4 tükki, igaüks ise värvi. Ega need ühe aastaga täis saanud, ikka 4-5 aastat läks. Need on natuke nagu logiraamatud, sest ... seal on igasugust, ka isiklikku, välja lõigat ja kleebit asju, lühidalt My Documents.
Vat ühest sellisest, rohelisest, leidsin õpetuse, kuidas elada. Allikas on ebatäpselt kirjas, ainult Readers Digest.

Teekaart

* Inimestega suheldes vaata neile silma.
* Ela veidi tagasihoidlikumalt, kui su ressursid seda lubavad.
* Kohtle inimesi nii, nagu tahaksid, et sind koheldaks.
* Hoia saladusi!
* Tunnista oma vigu!
* Ole julge! Ja kui sa ei ole, siis teeskle - vahet ei märgata. (!!??)
* Loe vähemalt kordki Piibel algusest lõpuni läbi.
* Ära kunagi võta inimeselt lootust. Võib-olla on see ainus, mis tal on.
* Ole ettevaatlik inimestega, kellel pole enam midagi kaotada.
* Ära jaga end liiga paljude asjade vahel- õpi ütlema "ei" kiiresti ja viisakalt.
* Ära arva, et elu on õiglane.
* Ära alahinda andestuse tähendust.
* Kui soovid, et asjad peaksid vastu vähemalt viis aastat, osta kalleimat, mida võid endale lubada.
* Ole kompleksivaba.
* Tee endale selgeks, mis on elus kõige tähtsam, ja lähtu alati sellest.
* Helista emale.

Neid punkte oli veel....
Olgu muud, mis on, aga Piibel on mul siiani läbi lugemata. (Häbi, filoloog!)

2008-02-24

Ilusad inimesed

Ilus on me presidendipaar.
Ilusad on kirjanikud, muusikud, näitlejad...
Ilusad on rahvariide kandijad.
Ilus on lapseootel naine.
Ilus on see, kes väärikas, vaba.
Ilus on noor ja ilus on vana.
Ilus oled Sina ja Sina ja Sina.
Ilus on maa, mida armastan...


Kirja pandud heldimushoos presidendi kõne ja lugupeetud eestlaste vastuvõttu jälgides.
Mulle ei meeldi need inimesed, kes isegi pidupäeval ei suuda oma kibestumist varjata ja ei pea paljuks kõike sapiga üle pritsida.
Olgu siis argipäevaga, nagu on. Eks ma ise ka vahel...

2008-02-23

ära ütle et elu on inetu halb

Mina küll ei mäleta küünlakuud, mis oleks nii kevadine. Kümme tundi päevavalgust ja võib-olla isegi päikest. Nii hästi, et olen täiesti nõus Doris Karevaga.

***
ära ütle et elu on inetu halb
oma koormat et kanda ei jõua
ole uhke ja sirge sa saatuse all
ära iialgi kergemat nõua

varja maailma eest oma pisaraid
naeru selle-eest kõigiga jaga
pea meeles et alati õnnemaid
leidub muredemerede taga

ära kadesta naabrite varandust
vaeseid iial ei tülita vargad
hoia puhtana enese armastus
hoia sõnu mis pühad ja hardad

ära ütle kui hommik on ududes
et sa päikest enam ei oota
vaata ringi nii palju on ilusat ees
tuleb uskuda ainult ning loota

ära kuluta tundmusi tuultele
kergel käel ära südameid loobi
hoia mõistmist ja hellust ka muudele
sest tagasi põrkuvad hoobid

ära ütle et elu on inetu halb
et väsinud oled ta vaevast
püüa alati aimata pilvede all
sinist lapikest heledat taevast

Mina ei oska luuletada

Ammu on teada, et luulel on mingid teraapilised võimed- nad suudavad meeleolu parandada, muuta, nad puudutavad hinge. Kindlasti ei ole olemas luuletajaid või luulearmastajaid, kes samal ajal on sadistid, mõrtsukad, riigivargad.
Mulle meeldivad lihtsa sõnumiga luuletused, sest keerulisest ei tarvitse ma aru saada...
Mina ise ei oska luuletada. Ega kõik peagi oskama... Vahel ma imestan, kui lihtne see võiks olla...

Lihtne luuletus

kord öeldi õnn tuli õuele
ja õu sai õnne täis
õnn tuli siis ka kambrisse
ja kamber sai õnne täis

viimaks õnn tuli sahvrisse
lauta ja aita ka
rõivad veel mahtusid kohvrisse

siis pidi minema

Jüri Üdi

21. veebruaril möödus 13 aastat Juhan Viidingu lahkumisest.

2008-02-22

Kus on meie juured?

Karl Ristikivi elu oli omamoodi traagiline. Liisu laps, "juba 33aastase mõisa karjanaise südatalvine hilisarmastus". Tüdrukulaps oli sel ajal (ja hiljemgi!!) külarahva silmis ikka midagi alaväärset. Muidugi, isa füüsilises mõttes oli olemas, naabertalu Juhan, aga " oma poja heaks ei ole ta igatahes kaht kõrtki ristamisi tõstnud". Ilmselt Liisu armastas oma ainukest last, aga paistab, et loomu poolest oli ta malbuseta, pigem karm kui leebe.
Päris püsivat eluaset ei tekkinud neil kusagil, kuigi õe peres Juurikal oldi ju peaaegu omad. See korduv juurte lahtirebimine ei saanud jätta sügavat mõju avaldamata.

Sellepärast ongi niisugune luuletus....

Meie juured ei ole lapsepõlves,
kodumullas ja maakamaras,
murukoplis,
kus aabitsalapsed mängivad.
Meie juured on igas paigas,
kust me kunagi mööda käinud.

Nii me kasvame virnrohu kombel
kinni hakates siit ja sealt.
Ja need lõputa keerlevad teed
ja need kauguses sinavad metsad,
unistuste mägedest rääkimata,
võõrad paigad ja võõrad nimed
saavad omaks ja uuesti võõraks.

Ei nad päriselt kao.
Äkki haljendab ränduri kepp
ning kasvatab juuri ja õisi.

Tsitaate kasutatud Endel Nirgi teosest "Teeline ja tähed", 1991

2008-02-21

Kes istub ümber minu laua

Kes istub ümber minu laua,
kui ükskord olen ära kaua?

Ma jahmun ajest naeruväärsest:
kes joob mu tassist siniäärsest?
----
Kes sorib minu raamatutes,
kus olen viibind naerdes, nuttes?
----
Kes kisub õndsalt akna valla,
kui kevad astub aeda alla?

Kes ootab uksel? Kelle aste
toob õhtul rohust koju kaste?-

Kes aga haarab minu sule,
kui Tema rängalt lausub: Tule?


Marie Under

2008-02-19

Köögikeel

Köögis seisab

Köögis seisab - ootab, ootab
meie armas emakeel...

Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel!

Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi -
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi!

Nii luuletas Anna Haava aastal 1900.


"Praegu on eesti keele seisund veel üsna hea. Peamine oht on just eespool nimetatud eesti keele prestiiži langus mõnes kasutusvaldkonnas. Vaevalt võime loota, et eesti keel jääb püsima süvateaduse keelena (v.a humanitaaria). Küll aga tuleks iga hinna eest püüda hoida teda kõrghariduse keelena, vähemalt magistriõppeni välja. Vastasel juhul muutub eesti keel varem või hiljem köögikeeleks."

Nii kirjutab professor Mati Erelt, Wiedemanni keeleauhinna laureaat, aastal 2008.

Ring saab täis!?

2008-02-18

Aeg

Olgu see armas või olgu see kole,
ükski mees enesest pikem ei ole.
Aega nad mõõdavad, enne ja praegu,
usun, see kõik on ilmaaegu.
Õhk on kord soojem, teinekord kare`m:
millal me teame, mil aeg ajast parem?
Istu sa kaalul, kas vannu või palu:
raskus on üks, olgu kui suur su talu.
Sina ju aegasid mõõta ei saa,
osa sa oled ju temasta -
aeg aga on sinu kaaluja!

Juhan Liiv

Lootus

Üht lootust ma vajan,
olen alati vajand-
et iial ei alga
julm
lobisev
sajand,
et iial ei alga
must
marduse
aasta,
et surutud südant
leinad
ei laasta,
et ka painatud elu
ei paadu,
ei pleegi,
et me suuri surnuid
ei kamanda
keegi.

Betti Alver

Isamaa, isamaa


Isamaa, isamaa,
kui ma peaksin surema,
siis üks vald jääb vaesemaks,
jääb üks talu tühjemaks.
Isamaa, isamaa,
ilus on siin elada,
kõik siin kõiki tunnevad,
vastamisi vannuvad.

Hando Runnel

2008-02-17

Mida ma olen aastaga õppinud

1. märtsil saab minu blogi üheaastaseks. See pole muidugi mingi iga võrreldes vanade kaladega. Aga selle aasta jooksul olen saanud selgeks blogimise põhitõed iseenda jaoks.
Need on (suvalises järjekorras) :
  1. Ole aus iseenda vastu! Ära jäta teistele endast soodsamat (noorem, ilusam, targem, terasem!) muljet, kui sa tegelikult oled.
  2. Ära kirjuta asjadest, millest sa midagi ei jaga. Milleks demonstreerida oma küündimatust!
  3. Ära püüa võita populaarsust põhivooluga kaasa minnes (näiteks lauskriitika x teemal, kellegi naeruvääristamine jm igasugused moeteemad) ega olla vaimukas, kui sul puudub selleks oskus.
  4. Väldi liigset avameelitsemist ja intiimseid teemasid, nn hingestriptiisi, mida hiljem nuttes kahetsed.
  5. Arvesta alati sellega, et sinu blogi võib lugeda kes tahes, ka inimene, kes sind tunneb hoopis teistes situatsioonides.
  6. Kui millestki kirjutada pole, siis ära kirjuta. Milleks risustada Internetti!
  7. Ära kommenteeri teise blogis ülepeakaela, esimese reaktsiooni ajel. Enne mõtle järele, kas sul üldse on midagi öelda.
  8. Kommentaar ei tohi olla selline, mida järgmisel momendil tahad ära kustutada ( ka kustutamine jätab jälje!), sest oled mõelnud ühtmoodi, aga aru saadakse teistmoodi.
  9. Väldi flirtimist ja kahemõttelisust, mis pole sulle omane.
  10. Ära kiindu liigselt teistesse blogijatesse, nii et see su elu hakkab mingil moel mõjutama.
  11. Ära killusta end liiga paljude blogide lugemisega. Vali endale need, kes sind tõeliselt huvitavad ja köidavad.( Vt veel kord eelmist punkti). Muidugi, alati on võimalus leida endale uusi blogituttavaid!
  12. Vähenda seda lolli kommet, et iga oma postituse puhul teed sinna hiljem parandusi ja täpsustusi, nagu ma seda juba täna olen mitu korda teinud.
  13. Ära kaota reaalsuse taju ega loo endale illusioone - virtuaalelu on siiski midagi muud kui tegelik elu.
Paradoks on aga selles, et ma pole ise suutnud neist põhimõtteist kinni pidada, kuigi püüan. Pidevalt püüan!

Väga tähtis! Need reeglid olen püstitanud iseenda jaoks, mitte kellelegi teisele need ei laiene!!

....juba ma leian, et ajan siin mingit pada... (Vt punkt 6)

2008-02-16

Tervisest tervisega tagasi


Paar päeva kodust ja tööst eemal olla on siiski väga tore. Seda peaks palju sagedamini harrastama. Samas, ega kahe ja poole päevaga midagi elus teiseks muutu.

Kassil on küll hea meel, et tagasi olen. Käib mul järel ja ootab midagi. Kurdab haleda häälega. Ei jõua nii palju paitada.

Eelmise aastaga võrreldes oli Tervises vahepeal valmis saanud uus vabaajakeskus ( mina ütlesin kogu aeg vabaõhukeskus ) igat liiki saunade, vannide, basseinide ja muude vidinatega. Lustisime kogu raha eest!
Jaapani vanni vee soojus oli 41 kraadi. Tundus küll liiga kuum, aga mitte tappev. Tuli meelde Tiia teooria inimese vanuse seosest vannivee soojaga ;)... kuidagi moodi...
Suures basseinis oli vee temperatuur 27, paljudele tundus liiga jahe. Mulle mitte, talun pigem jahedat kui liiga sooja. Kala ikkagi...
Masseerijatega mul eriti hästi ei läinud. Üks noor umbkeelne venelanna tagus liiga kõvasti ja kiskus juustest. Järgmisel päeval ajasin kellaajad sassi ja sain ainult 10 minutit silitamist.
Tsirkulaardušš ja vesivoodimassaaž - väga mõnusad leiutised.

Söögiga ja joogiga sai vist veidi liialdatud...

Esimesel õhtul käisime Triinuga kohvikus sünni- ja sõbrapäeva pidamas.
Kohtasime ka üht vana tuttavat, kes "talvitas" sviidis. Kutsus endale külla. Seal oli udupeen elu - kaks suurt tuba, saun, mullikas, dušš, kaks WC-d, suur telekas, diivanid, vaibad...

Rahvast oli vähe. Isegi mitte soomlasi. Keegi oli norrakaid näinud...

Uuest vaba aja keskusest loe siit.

2008-02-14

Sõprus ei küsi...

Sõprus ei küsi: ”Palju sa kaalud?
Oled Veevalaja, Kalad või Kaalud?”

Sõber ei küsi:” Kus olid nii kaua?”

Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.

Sõber ei küsi: ”Oled kaugel või ligi?”
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõprus ei küsi: ”Kas oled mu sõber?”
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.

Ta ei küsi: ”Kas olen sul ainus?”
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!

Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi!

Ave Alavainu, tervisi Sulle !

2008-02-13

Vana sõber on hea sõber




Pildi allkiri: vanad sõbrad





  • Lahke silm leiab sõpru.
  • Kes sõbru tahab saada, peab ise sõbralik olema.
  • Kuda mees, ninda sebra.
  • Parem hia sõber kui halb sugulane. (SJn)
  • Vana sõber on kui varn seinas.
  • Parem vana tuttav kui uus sõber. (SJn)
  • Ära usu sõbra silma ees, vaid seila taga.
  • Avalik vaenlane on parem kui salasõber.
  • Kel raha, sel sõbrad.
  • Koer on sõber seni, kui pead silitad.
  • Suur sõber viidab pailu aiga.
  • Ennem karda rumalad sõbra kui tarka vaenlaist.
  • Sõbra viga juures pigistatakse üks silm kinni.
  • Hea sõber tuleb ilma kutsumata.
Allikas: Vanasõnaraamat, koostanud A. Hussar, A.Krikmann, I.Sarv, Tln 1984

Hääd sõbrapäeva blogijaile!

2008-02-11

Õpetus


Üht tähtsat paberit otsides leidsin selle ehk kuidas kirjutada teksti?



  • Lisa teksti ebaolulisi, Sinu jutuga mitte seotud olevaid asju.
  • Väljenda ennast võimalikult ebatäpselt, pateetiliselt, tuimalt ja magedalt.
  • Unusta ära, kelle vaatepunktist lugu kirjutad, vaheta jutustajat võimalikult sageli ja segaselt.
  • Kasuta mõttetuid lauseid, näiteks Töömehe sõrmede vahele ei jäänud muud kui siilipojad.
  • Kasuta stiili, mis parasjagu ei sobi. Ole võimalikult ametlik, et Sinu omapärast midagi järele ei jääks.
  • Kui kirjutad luuletusi, ole võimalikult luuleline, kasuta tuttavaid riime, ai! ja oi!- hüüatusi, õhka möödunud aegade järele ja pane niisama sõnu ritta.
  • Ära valmis teksti enam paranda ega ümber kirjuta.
  • Loe teisi tekste võimalikult vähe, kiiresti ja ülepeakaela ning mõtle juba lugema hakates, et see on kehv.
  • Pea meeles, et lugeja on rumalam kui Sina.
Mina pole seda kirjutanud, ainult kohendasin veidi.

Motivatsioonikirja kirjutamist vaata siit.

2008-02-09

Vanadus...


Mis on vanaduse esimene tunnus?
Kas see, et hakkad olulisi asju unustama? Näiteks unustad ära oma eluaegse sõbranna sünnipäeva? Kui nädal aega hiljem meelde tuleb, siis ei oska välja mõelda usutavat vabandust, sest piinlik on ju öelda, et unustasid...
Või see, et hakkad lõputult heietama ja vanadest aegadest lugusid rääkima? Ikka nii, et vat siis oli kõik parem, või vastupidi: kui rasket elu meie pidime elama. Ikka alleaa ja alleaa...
Või hoopis see, et väsid nii kiiresti, et juba veebruaris ootad kannatamatult suve ja puhkust?
Aga kindlasti ka see, et üha sagedamini kukud tujust ära ja ootad, et keegi sind lohutaks ja talutaks või aitaks sinu eest otsustusi teha. Pähh, nõrk!
Ja mis kõige hullem - kaotad elurõõmu ja eneseusku (osastav, küsimus mida?).

Elsa kirjutab, et vahel tuleb nukrus peale kui külm udu. Sama tunne.

Tiia ütleb, et tema vanus mahub veel kinganumbrite kategooriasse.
Millega mina võiksin oma vanust võrrelda? Kehakaaluga?

Loen Metsapiiga juurest neid tarku sõnu, meelde on jäänud kaks: ära kahetse minevikku, vaata tulevikku.

Südamekesed kõikidele headele inimestele siit.

2008-02-06

Pealkirjata

Olen selles blogis teadlikult vältinud igasugust temaatikat, mis kaudseltki vihjab sellele, millega iga päev kokku puutun. Aga kui siin mitmes blogis kirglikult lahatakse koolivägivalda ja seda, et õpetajad ei tee oma tööd südamega, siis tahaks sõna sekka öelda.

Kool on koht, kus mõni käib rõõmuga - saab seal oma suhtlemisvajaduse rahuldatud ja õpib ka midagi. Veab, kui teda ei narrita või kiusata. Teine käib koolis põhiliselt ennast välja elamas, seltskonna mõttes - sahkerdab tunnis ja kraakleb vahetunnis, tal on kaasas täiuslik arsenal, et igav ei hakkaks. Kolmas käib nagu (sunni)tööl - lihtsalt peab ju, õnneks saab koolis süüa ja ruumid on ka soojad. Neljas võtab rahulikult - ajab oma rida, tal on paar head sõpra ja mõni meeldiv tund/õpetaja. Viies tuleb igal hommikul hirmuga ja ohkab päeva lõpus kergendatult, kui enam-vähem terve nahaga pääseb. Kuues on paindlik, mõistlik, tasakaalukas, avatud, õpetajate unistus... Seitsmes on nohik- kui ta on piisavalt tugev, siis ei lase ta end häirida välistest mõjudest, elab omas maailmas. Kokku on umbes 30 erinevat tüüpi.
Oponentide põhiargument on, et õpetaja ei märka kõiki, ei tegele kõigiga võrdselt. Õpetaja tegeleb terve klassiga, tal pole tunnis abilist ega administraatorit. Suure tähelepanuvajadusega, eriti tüüp 2, võtab endale rohkem ja seda kõikide teiste arvelt. Päris kindel on see, et kui lapsel on koolis probleeme, siis tulevad need kodust või ühiskonnast kaasa. Kelle isa joob või pole teda üldse, kellel on vanemad nii hõivatud oma eluga, et pole laste jaoks aega, kellel on halvad mõjud/sõbrad või on geneetiliselt halvale rohkem vastuvõtlik.... ja siis veel need indigod või hüpid...
Õpetajaid on ka igasuguseid. Palju on loota, et kõik on kooli nagu loodud või et see töö on nii tore, et võib teha paljalt missioonitundest. Kui õpetajatöö oleks atraktiivne ja hästi tasustatud, pakuks palju loomingulisust ja ainult positiivset, oleks ühiskonna poolt kõrgelt hinnatud, siis läheksid võib-olla (!!) noored ja andekad koolidesse tööle. Võib-olla tuleksid siis ka mehed kooli? Muidu mitte.

Kindlasti on 9st 5ni kontorilaua taga istuda nüristav, ei ole proovinud. Või autorooli keerata 12 tundi - muidugi raske. Või poes lette täita ja kaupa kaaluda. Või suuri rahasid liigutada ja materiaalselt vastutada. Või inimesi ravida. Raske-raske!
Igal elukutsel oma head ja vead. Enne sellest aru ei saa, kui ise pole proovinud. Mina pole proovinud ja sellepärast ei kipu kõiki arvustama...

2008-02-04

Kelle blogi? (mäng)


Kuidas aga näeb välja blogi salajane sõber?

Reeglid: kirjelda blogi välimust, sisu, anna vihjeid stiili vm. kohta, ära ütle blogija või blogi nime.Teised blogijad peavad päeva jooksul ära arvama, kellest jutt.
( vihjeid võib ka päeva jooksul lisada ).

Arvata võib mitu korda.
(õigeid vastuseid võib tulla mitu, siin ei joosta võidu, kes esimesena arvab). Nii saavad ka teised blogijad ehk endale uue tutvuse või kinnituse, et tegu väärt blogiga.
Blogimängijate arv pole piiratud, ideed võib kopeerida ja kaasa lüüa.
Võid anda ka teistele blogipidajatele teada, kus blogide all mängitakse.
Anna teatepulk kellelegi edasi.

Mina sain pulga Karuema käest.

Niisiis... Mõista, mõista, kes see on?

Minu BLOGIJA alustas juba 2005. aastal, seega staažikas.

Meil on temaga kolm sammukest ühist eluteed ja koht, kus meie jalajäljed kohtuvad.
Kui Jumal andeid jagas, osutus ta lemmikuks.
Tema mitmekülgsus ilmneb ka ta blogis. Üks tema hobidest (või ka töö? ) on iginaiselik, aga õppinud on ta matemaatikat. Praegu annab koolis matemaatikatunde ja püüab ennast teismeliste peal kehtestada.

Olen saanud tema käest arvutialast abi, sest ta valdab ka seda ala.
Tal on kaks väikest tugisammast, kellest ühel on omamoodi seos meie presidendiga.
Ta on sugulane ühe naisnäitlejaga, mida võib märgata ka tema profiilist. See naisnäitleja on ümber kehastunud Marie Underiks ja Betti Alveriks.

Ta kirjutab siiralt, heas stiilis ja maitsekas sõnastuses. Vaimukas.
Sünnipäevaks sai nabarõnga:)! Kaotab kõrvarõngaid, eriti ühte.

Hiljuti kirjutas ta nii: "Saapad kuulsid, minestasid ära ja üks neist sooritas enesetapu. Eks see vasakukäelise omaniku parema jala saapa elu ole ka pingeline...", mille peale ostis blogiomanik endale ilusad nöörsaapad.

Viimases postituses laulis ta: "Kõik roosid ma kingiksin Sulle...", aga kellele, seda ei öelnud ( või on see ridade vahel peidus.)

Ta kirjutab meresinisel taustal valge sulega.

Mängu võiksid edasi viia Metsapiiga ja Karikate Emand.

2008-02-03

Miks mulle meeldivad mehed?


Vaatasime tütrega eile koos Eurovisiooni, seda kohalikku. Mina polnud enne näinud, tema ainult osaliselt. Hääletasime ka, minu initsiatiivil. Pooldasime kreisimehi. Miks? Mitu põhjust on:
1) esmakordsel vaatamisel oli see etteaste naljakas- tobedalt naljakas, aga kas keegi siis võtab veel eurovisiooni surmtõsiselt?
2) kui nad põruvad, ja seda nad teevad, sest aina võimatum on üldse taolisel võistlusel võita, siis on nad nii küpsed ja tugevad küll, et välja kannatada see rahva turmtuli, mis neid tabab.
3) mulle meeldivad need mehed, eriti Võrno, aga ka Oja - nad on Eesti kodanikena mulle sümpaatsed, ma jagan nende vaateid. (Kas üldse on võimalik kõigile meeldida?)
4) Iiris Vesik, Birgit Õigemeel ja veel teisedki olid väga armsad, ilusad, noored, tublid, laulsid hästi, laulud olid ilusa(ma)d jne, aga kas neil on hädavajalik minna sinna negatiivseid emotsioone korjama? Kasvatagu enne paks nahk selga, sest VÕITA seal pole ju võimalik. Tõenäosus on nullilähedane.
Kõik, kes seal on suurelt põrunud, on hiljem tunnistanud, et rahva sõimu on kõige raskem taluda. (No vaadake Delfi kommentaaare, kui muidu ei usu)
Kas alati on võitnud meie arvates parim? Alati on võitnud antud momendil kõige ekstreemsem või skandaalsem lugu. Millal me õpime kaotama?
Ja üldse ei tasu neid asju nii südamesse võtta, sest on palju tähtsamaid asju.
Head pühapäeva!

NB! Kui terased väitlejad!!

2008-02-02

Vahepala

Käisime hiljuti lastega Jurmala veekeskuses ja pärast Lidos kah. Jurmalas oli vahva, aga natuke liiga palju eestlasi. (Nali!!)

Üks episood elust enesest.
Ootasime, et saaks mullivanni sooja minna, saunad olid pidevalt ülerahvastatud. Kolm vanni oli ääreni täis, seal istusid põhiliselt lembepaarid, kes nautisid teineteise olemasolu ja lähedust. Ega ma kade olnud.
Viimaks vabanesid üksikud kohad.
Ja siis arenes kõrvalvannis pilkupüüdev etendus. Üks poisipõnn, suurt kasvu, aga pakun vanuseks mitte üle kolme aasta, hakkas vannist vett üle ääre välja kühveldama. Isa, õlletops käes, ei püüdnud poissi ohjeldada, vaid naeris kõigest südamest. Siis leidis väikemees veel põnevama tegevuse- ta ronis mullivanni servale ja hakkas sealt hooga vanni hüppama. Julge poiss oli, eks tal oli ujumisrõngas ka ümber. Nüüd viskas teistel vannijatel ära, nad ronisid välja, sõnagi lausumata. Jäi ainult isa oma poisiga ja veel üks paar ( tundus, et tuttavad).
Te teate, kui hoogu läheb väike laps, kui ta leiab vaimustunud vastuvõttu. Poisike hüppas ikka ja jälle sumaki keset mullivanni, veepritsmed lendasid meetrite kaugusele. Isa oli rõõmus, laps kilkas õnnest!

Mis siis ikka - veekeskuses veepuudust ju ei ole ega pea seda ka kokku hoidma.

Moraali ka pole.
Niisama tore lugu ju.

Muide, kahe nädala pärast läheme kollektiiviga pisikesele talvepuhkusele Pärnusse spaasse. Eriti tore!

2008-02-01

Nädala rutiin

Paljudele rutiin ei meeldi, meeldib vaheldus. Mina ei pea neid vastanditeks. Rutiin on rütm, mille perioodiks on minu jaoks nädal. Kui ma selle rutiini omandan, siis elan nädala(d) üle.
Vaatasin igaks juhuks ÕSist järele, mis seal rutiini kohta öeldakse: 1) juurdunud harjumus(ed), 2) üksluine korduvus.

Võtan esimese tähenduse. Esmaspäeva elan kergesti üle, sest mul on lühike tööpäev. Pärast nädalavahetust sobib see hästi. Teisipäev on kõige pikem ja raskem, peaaegu tappev. Kolmapäev selline keskmine, millele annab tooni järgmine - neljapäev- vaba päev. Ma tean, meil ei lubata öelda selle kohta vaba päev, sest see on mõeldud ikkagi enesetäiendamiseks ja kodutööks. Ja siis tuleb reede, mis on hommikust saati tore mõttest, et õhtu on täiesti vaba - ei mingeid töömuresid.

Muidugi on vähemalt pool tööst vaja teha kodus, aga seda saab ikkagi doseerida ja vahel ka homse varna visata. Närvikulu ma siin ei arvesta, samuti ootamatusi, paratamatuid pingeid. Töö on selline.
Nädalavahetus pole ainult väljapuhkamiseks, aga vähemalt ühel päeval kahest ma siiski lasen ennast lõdvaks. Vaatan telekat, tuulan arvutis, loen midagi või tuiutan niisama. Vahel tuleb ka ärakäimist, aga see ajab kohe rütmi sassi.

Ei, mulle meeldib rutiin. See aitab kuidagi ennast säästa.

P.S. Täna tuli jälle talv. "Tere, veebruar!"( või vaabruar?), nagu lugesin ühest toredast blogist.