2010-12-28

Selle aasta viimane meem

Kaamos läkitas meemi. Tänan, täidan häämeelega.

1. Külastan oma blogi sagedusega…

No ikka väga sageli, eriti kui midagi üllitanud olen. Vaatan, kas keegi on viitsinud kommenteerida. Blogipidajate ühine omadus on edevus ja soov olla märgatud.

2. Poliitikute blogisid loen…
Regulaarselt küll ei loe, pole neid ka oma listi pannud. Eks nendel ole oma asi ajada, mul oma. Need "asjad" ei kattu enamasti.

3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna...
Loen blogisid, mis on aruka ja arenenud inimese kirjutatud. Mõte köidab ja ka stiil/keel. Mõned blogid on sellised mängulised, teised jälle tõsised, arutluskäik hästi läbi mõeldud. Kunagi oli diskussioon blogide teemade osas ja siis jäi kõlama seisukoht, et sellised "söön, joon, vahin niisama"-blogid ei kõlba. Minu arvates kirjutatagu millest tahes, iseasi kas mina neid loen. Igaühel omad joped.

4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele
Millistele muudele? Blogi nimetatakse sotsiaalmeediaks. Eks ma meedia tarbija ikka olen, isegi lehte loen veel paberkandjal (Postimeest). Ei eelista üht teisele.

5. Millal (ja kas üldse) sina viimati netisuhtluses solvusid?
Ei mäleta suurt solvumist. Väikest ka ei mäleta. Mida ei mäleta, pole olnud.

6. Millest sa praegu blogimaailmas kõige enam puudust tunned?
Uusi huvitavaid tulijaid on vähe ja vanadest on ka paljud tagasi tõmbunud või hoopis ära kadunud, teistesse kanalitesse suubunud. Mulle pole meeldinud ka see parooli taha pugemine. Lühidalt - ma tunnen puudust blogimise kuldajast, kus oli palju sisulisi vaidlusi, kommenteeriti ja anti üksteisele hinnaguid ja medaleid, palju meemitati jne

7. Miks sa üldse blogid?
Tont seda teab, vanast harjumusest vist. Millegagi peab ju oma aega täitma!!!:-) Samas hoiab blogimine mõningaid tähtsaid oskusi töökorras, näiteks pildi lisamine, lingitamine, eneseväljendus...

8. Kas oled kunagi postitanud midagi, mida hiljem kahetsed?
Ei mäleta. Ja kui midagi sobimatut ongi olnud, siis saab ju blogis alati postituse maha võtta või siis muuta sõnastust. Ka kommentaari saab ära kustutada. Kui ma hästi järele mõtlen, siis olen võib-olla midagi ebasobivat mõnes kommentaariumis öelnud. Vahel tunnen häbi, kui olen asjast valesti aru saanud.

9. Blogide populaarsus on langenud, fakt. Milles näed sina peamist põhjust?
Iga uus asi on algul põnev ja popp. Siis uudsus kaob, asemele tulevad uued nähtused ja moevoolud. Sama on ka blogivärgis.
Kunagi olid jututoad väga moes, siis igasugused foorumid, suhtlusportaalid. Blogimine on igal juhul süvenemist eeldav tegevus, siin ei aita paljast säutsumisest. Samas, ehkki pidevalt lisandub uusi sotsiaalmeedia avaldumisvorme, ei kao vanad ka päriselt ära. Näiteks ajaleht paberkandjal pole ju kuhugi kadunud.

10. Sinu küsimus? (lisab iga uus meemitaja)

Liigutagu oma näpukesi vanal aastal veel Tiia, Bianka, Lendav Konn, Linda, Emmeliina. Palun.

2010-12-26

Elu pärast: kohtumõistmine

"Klassi" viimane järg tõmbas otsad kokku. Kaspar Kordes sai oma karistuse, mis oli nii leebe kui võimalik sellise teo eest. Järgmine aste oleks õigeksmõistmine.
Muidugi ei arva ma, et Kaspari oleks pidanud avalikult hukkama, aga tavaarusaamise järgi on "tingimisi" karistus umbes nagu noomimine.
Kuulasin eile ka Vikerraadiost arutelu, mis järgnes näidatud osale iga kord. Seni ma pold seda kuulanud. Sissehelistajad olid enamasti vanad inimesed, kes tundsid muret, et sellised asjad võivad juhtuda. Üks papi arvas, et tuleb õpetada enda eest seisma nagu vene sõjaväes. Seal kiusati ka nii, et vähe pole, kui sa olid mömm.
Saates seletas asju lahti ka psühholoog ja jurist, targemaks sain. Oleneb inimesest/kurjategijast, kuidas ta karistuse vastu võtab. Mõni kannab ära ka reaalse karistuse, ise ennast süüdi tunnistamata, ja vabanedes alustab otsast.
Kaspari kuritegu oli tingitud kõrgeimast õiglustundest ja ülitundlikust loomusest. Aga psühholoog arvas, et, kuigi fiktsioon, ei ole Kasparil tulevases elus kerge. Nii impulsiivne ei tohiks olla, peab ennast talitsema, manitses psühholoog.

Ma ei oskagi midagi lisada.
Armastuse tärkamine kaitsja ja kaitstava vahel oli veidi "hollivuudilik". Ingrid (Laura Peterson) oli kaunis noor naine, Kaspar katki ja pettunud nooruk. Miks ei võinud viimasel tunded tekkida, liiati kui ta ennast nii hüljatuna ja üksikuna tundis? Aga kas see on eluline, et koolitulistaja riiklikuks kaitsjaks määratakse alles nii kogenematu algaja advokaat?

Kogu kohtumõistmine oli minu jaoks arusaamatu, aga mul pole ka ses osas mingit kogemust.
Kollase meedia ajakirjanikke ja advokaadibüroo juriste näidati ka väga eetikavabadena.

See osa meeldis mulle rohkem kui eelmine. Kõigele vaatamata läks hinge ja mõjus emotsionaalselt.

On vist aeg vaadata algusest lõpuni läbi ka põhifilm.

Loe ka siit.

2010-12-23

Üks päev enne jõule








Kauneid jõule ja palju rõõmsaid päevi uuel aastal! Blogime veel!

2010-12-19

Elu pärast: Tingimisi vabadusekaotus


Endine koolikiusaja Toomas saab tulistamisel raskelt viga ja peab nüüd kogu ülejäänud elu olema ratastoolis.

Toomas on noor inimene ja tema ei näi esialgu aduvat, et ratastooli jäämine ei ole "tingimisi", vaid lõplik. Aga sellega kohanetakse enamasti. Toomast toidab lootus, et meditsiin areneb ja paranemine on veel võimalik.
Tema vanemad nii positiivselt meelestatud pole ega suuda oma masendust varjata, vähemalt ema.
Toomas on ilus sportlik selgete silmadega nooruk. Järje põhjal ei taha kuidagi uskuda, et ta põhifilmis nii julm kiusaja oli.

Vaataja süda võib nüüd rahulik olla: leidub koole ja klasse, kus koolivägivalda ei ole ja kus tehakse tublit ennetustööd. See on kool/klass, kuhu Toomas pärast taastusravi õppima asus.
Aga õige pea saame teadmise, et vale ja varjamisega uut elu alustada ei tohi.
Võtmeküsimus oli, miks üldse kiusatakse (koolis).
Kui Tooma uued klassikaaslased küsisid, miks Toomas seda tegi, siis jäi ta korraks mõtlema: "Tahtsin lihtsalt pulli teha. Algusest peale oli see üks pullitegemine."
Nii see vist ongi!??
Kui meie koolis põletas üks poiss teisele kaela peale kuuma kruviga jälje, siis ütles ta umbes sama: "Nalja tegin!"

See osa meeldis mulle vähem kui mõni eelmine. Liiga palju oli probleeme kokku kuhjatud. Näiteks see Afganistani- mehe enesetapp, mis jäi isegi arusaamatuks (ma tean küll, et juhtum on elust maha kirjutatud). Vanemate suutmatus uue olukorraga leppida. Noore alakehast halvatud mehe seksuaalelu jms

Aga kõige rohkem häiris mind peategelase ja ka mõne teise mittenäitleja halb diktsioon. Mul puudub oskus huultelt lugeda. Seetõttu läks minu jaoks palju kaduma.

2010-12-13

Tüdinud kõigest

Tüdinud kõigest, tüdinud armust ja hirmust,
tüdinud tänavaaukudest, juustest enese pääs.
Tüdinud mõtteist, suurist raamatuvirnust,
tüdinud sellest, et kuskil ei kumagi pääs.

Tüdinud tööstusest, tüdinud paadist ja parvest,
tüdinud autodest, tüdinud aatomijõust,
tüdinud uuest ja vanast undavast sarvest,
tüdinud kohtlusest, tüdinud nõukate nõust.

Oled, sest pead, isuta hulgud ja hingad,
seegi su meelest ei muu kui tühi rutiin,
võbelus veel, lillede lõhn, - neid ehk veel hindad,
enesest öelda ei tea, milleks muigutad siin.

Elu sind üllatas kord, otsisid elule mõtet,
nõnda kuis elu sul kaob, nõnda mõtegi kaob,
kerkib ja kaob, pole jäädavat mõtet,
see, mille avastab üks, teise jaoks ikkagi kaob.

(1976)
Hando Runnel

P.S. Mõeldes V-le, kellele see luuletus äkitselt meenus.

2010-12-12

Viies osa - "Trööst"


Viies osa alapealkirjaga "Trööst" sobis hästi oma tonaalsuse poolest jõulu-eelsesse perioodi, kui inimeste meeled on rohkem avatud valgusele ja headusele, õigemini on vastuvõtlikumad.
Selle järje puhul tundsin, et põhifilmi kehv tundmine tuleb mulle isegi kasuks. Ma lihtsalt ei tea täpselt, millised need poisid olid, kelle vanematel tuli neid kaotada 2 korda ja kelle kohta on öeldud "koletised".

Nii ma vaatasingi...seda järge ja püüdsin aru saada.
Inimesed reageerivad valule ja leinale erinevalt. Kuigi pool aastat on traagilistest sündmustest möödas, ei tarvitse veel möödas olla terav süütunne ja mõistmatus, mis on valeti tehtud, et lastest on tulnud sellised jõhkardid.
Täitsa normaalsed ja intellektuaalsed kodud olid ju. Pauli isa Väino (Erik Ruus) lausa kirjanduse professor, ema Ireen (Liina Olmaru) arvatavalt psühholoog, kodu kui külaraamatukogu(või see polnud kodu?)
Teise poisi Olavi ema Julia on loomaarst (Anu Lamp), kahe taksikoera omanik. Tagasihoidlik, leebe, südamik naine, üksikvanem! Kas on üldse humaansemat elukutset kui loomaarst!

Ja nende pojad olid siis koolivägivalla algatajad ja mentorid, organiseerijad ja suunajad!

Olen viimasel ajal lugenud, et kasvatuse osatähtsust on kõvasti ülehinnatud, et empaatiatunnet, tolerantsust on nii vähe hoopis seepärast, et aeg on selline - meedia, internet ja kogu ümbritsev keskkond on inimlikkuse ja vaimsuse hävitanud. Kodu ei paku seda, mida ta vanasti pakkus - turvatunnet, mõistmist ja armastust, sest moodsa haiguse läbi on kõik nakatunud tuimusesse ja lootusetusse, mille kaasnähud on jõhkrus, julmus, hoolimatus.
Lähedust ja soojust otsid/leiad pigem oma looma juurest, kui saad seda kodakondsetelt.
Ei tahaks seda ikka 100% uskuda.

Siiski oli see palju rõõmsam ja lootusrikkam film kui see Joosepi isa Marguse lugu.
Aga koduloomad pakuvad troosti küll, kogetud asi.

See oli Gerda Kordemetsa film.
Pilt ja jutt siit.

2010-12-11

Fotojaht: Piibli eest

Mõni raamat on nagu piibel, kuigi ei ole Piibel. Võtad lahti kust tahes ja loed. Piiblit polegi nii põhjalikult lugenud, tükati ainult.
Märkused servadel ja allakriipsutused tähistavad, et on olnud eriti tähtis mõte. Käsitlemist vajav mõte.
Kui ma enam midagi ei pea "käsitlema", siis võtan kätte mõne uuema väljaande ja loen kui esimest korda. Üldiselt ma ju raamatuid täis ei sodi...





Teised siin

2010-12-05

Jõulumeem. Teine advent

Kingitus kõige kallimale.


1. Kas sulle meeldivad jõulud? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?

Ikka meeldivad, kuigi hulluks ei lähe ja jõulumeluga kuu aega enne ka ei liitu. Lähtun sellest, et jõulud tulevad nagunii. Parem on neid siis juba heatahtlikult vastu võtta. Jõulumeeleolu tekib või ei teki olenevalt ilmast. Kui lumi on maas ja väljas ilus talveilm (nagu praegu), siis on parem tuju küll. Ei meeldi see tohutu kommertslikkus, mis tarbimisühiskonnas ilmselt paratamatu on. Aga seda võib eirata.

2. Ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid need veeta?

Üksi ei tahaks jõuluõhtul olla ja pole ka olnud siiani (vana-aastaõhtul küll täitsa vabatahtlikult). Viimased paarkümmend aastat oleme jõulud veetnud keskmise venna perega koos. Meie ühispere on nüüd küll oluliselt kasvanud, aga venna maja on ka suurenenud - jõuluks on mõni uus ruum või tuba valmis saanud. Nii et mahume kõik ära. Loodan, et ka sel aastal on kõik vanamoodi. Jõulude juures hindan traditsioone ja seda, et pere on koos.
Jõuluööl mängime väsimuseni lauamänge, näiteks Aliast ja Eesti mängu. Nalja kui palju!
Kõik saavad kõigilt kingitusi.

3. Milline on su esimene jõulumälestus?

Kui mina laps olin, siis räägiti nääridest. Jõulud olid küll vanemate inimeste meeltes, aga kuuske meil vähemalt jõuluks tuppa ei toodud. Oli selline loll aeg, mis teha. Oleks ju siin tobe meenutada aega, mil jõulud legaliseeriti ja hakati neid riiklikult tähistama. Ma olin siis juba "päris suur tüdruk".

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?

Vt eelmine vastus. Aga oma lapsele kutsusin ikka naabrimehe jõuluvanaks, kuni ta mängu läbi nägi. Meie lapsepõlves käisid näärivanad, aga neil oli nii palju tööd, et nad jätsid kingikotid ukse taha.
Vastus on: meie küll ei kartnud jõuluvana. Mis tast karta! Lapsel olid ka salmid kenasti peas.

5. Parim jõulumälestus?

Tiia mäletab, et tal sündis tütreke. Mul tuli sellega seoses meelde, et sain jõuluks haiglast koju ja sõitsin vanemate juurde. Ootasin oma tütart ja pool rasedusest veetsin haiglas.

6. Lemmikjõulutoit?

Jõulud on totaalsed söömispühad. Mulle meeldivad kõik jõulutoidud, iseäranis muidugi seapraad koos hapukapsastega, sült, verivorstid, pohlamoos, kõrvitsasalat, marineeritud seened, kala igasuguses töötluses jne
Spetsiaalset magustoitu jõuludega seoses ei tea nimetada - hästi palju mandariine, piparkooke ja šokolaadikomme söön küll.


7. Kus veedad sellel aastal jõulud?

Vt vastus nr 2. Loodan, et kutsutakse ikka.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?

Teen oma kodu korda. Kuusk on ikka ka olnud. Varakult käin ära surnuaias, panen haudadele küünlad. Käin kirikust läbi. Siis sõidan venna juurde. Vt vastus nr 2.

9. Sinu jõulukingisoov?

Et ise ja teised armsad inimesed terved püsiksid. Muu polegi nii tähtis. Kingitused on toredad, kui nad tulevad südamest. Parima kingituse endale teen tavaliselt ise. Ostan midagi, mida olen ihaldanud ja nii mõtlengi: see on nüüd minu jõulukink.

10. Parim kink, mida oled jõuluks saanud?

Päris palju aastaid tagasi pani vend mulle sooja vee boileri üles ja ütles, et see on nüüd minu jõulukink. Olin talle ammu peale käinud, et boilerit vaja (tsentraalne soe vesi lõpetas eksisteerimise).

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?

Pahad inimesed võiksid vitsu saada, et nad enam nii pahad poleks. Ei mingit kinki neile!


12. Mida soovid oma blogikülastajatele?

Seda, mida endalegi - et nad terved oleksid, et neil ikka tööd ja leiba oleks, et kallimad neid ei hülgaks, et nende lastel hästi läheks, et meie riik püsiks ja et euro meie vaesust nii haledana välja ei näitaks, kui ta ilmselt näitab.

Aga kõige tähtsam on hingerahu!!

Hagi Šein rääkis "Tähelaevas" ühe vana juudi mõistujutu.

Oli üks rikas juudi vanamees, kes vaatamata oma jõukusele ei olnud õnnelik. Läks ta siis juudi jumala juurde paluma endale hingerahu.
Jumal ütles talle:" Ma olen küll maailma koos kõige sinna kuuluvaga loonud, aga vat hingerahu ma loonud pole. Selle peab igaüks endale ise tagama."

Selle meemi võiks täita neiud ärevil, Bianka ja Kukupai.

Mina sain meemi Tiia käest. Seal on ka tegemise õpetus.