2007-07-26

Pildi lisamine, vol 2

Täna algas Viljandis folk. Külastajad on end juba mõnusasti telkinud. (foto ajalehest Sakala)

2007-07-24

Ma proovin linke panna, vol 2

Teen aktiivseks aadressi brauseri ribal. Siis vajutan Ctrl+c. Lähen tagasi oma teksti juurde ja vajutan Ctrl+v. Tuleb vaadata, et http poleks topelt.

1. Inglismaal on suured üleujutused. Eriti keeruline on olukord Gloucesteris, kus elab ka minu onupoeg. Õnneks nende elu ohus pole, kuid juba nädal aega pole neil joogivett, kuna pumbajaam on üle ujutatud.
2. Tänavatel on hullunud kihutajad ja roolijoodikud, kes seavad ohtu kõikide korralike liiklejate elu. See käib kohutavalt närvidele, et tegelikult mingid meetmed ei aita. Võib-olla tuleks juba esimese korrarikkumise järel auto konfiskeerida?

Nii õpetas mulle Kukupai.
Sain hakkama, aga ikka tundub mulle see liiga tülikas.

Nüüd proovin Elsa õpetuse järgi.

3. Türgis enneaegse lapse ilmale toonud ema juhtumit võib mõista kaheti. Ühelt poolt on muidugi väga inimlik Eesti riigi abi lapse koju toimetamisel, aga teiselt poolt ajab inimesed tagajalgadele ema Ülle läbimõtlemata arvamusavaldused meedias.

4. Euroopas valitseb kohati hirmus kuumus. Mina lähen laupäeval Poola-reisile, aga ei tea, kas seal on ilm nagu meil või nagu Ungaris ja Balkanil.

2007-07-23

Halb suusailm


Ilma kohta on levinud palju ütlusi, mida sobival kohal tsiteeritakse. Üks on see: "Eestimaa suvi pole muud kui kolm kuud halba suusailma."
Teine, veidi optimistlikum, kõlab nii:"Pole olemas halba ilma, on ainult ebasobiv riietus."
Või umbes nii.
Ega ilma vastu saa keegi. On, nagu on. Tuleb lihtsalt sobivad riided või siis vihmase ilma tegevused valida. Võib internetis ringi kolada, raamatut lugeda, sudoku kallal nokitseda, muusikat kuulata, niisama logelda. Sest kui sul on puhkus, siis sa lihtsalt võid puhata kümnel erineval moel. Keegi ei keela ega käsi...
Halvem on kui vihmaperiood langeb kokku turismireisiga või valla suvepäevadega või sugulaste hõbepulmadega või kursuse kokkutulekuga või...
Kahju, et sel aastal pole saanudki Pärnu randa ega jalasääri pruuniks.

2007-07-18

Käisin kruiisil

...Stockholmis. Vahva oli. Ilmaga vedas. Seltskond oli hea.
Puänt oli aga see, et võitsin laeval bingo lohutusloosimisel peaauhinna - kruiisireisi Tallinn-Stockholm-Tallinn kahele. Esimest korda elus võitsin midagi väärtuslikku.
Võib-olla on see märk sellest, et peakski nüüd hakkama hasartmängijaks!?

Katsetusi linkimise alal, vol 1


Kõike ma juba oskan, aga näe linki lisada mitte.

Tuleb meelde Panso jutt mingist teosest: "Tähtis Inimene rääkis, et kõike ta mõistab, aga seda mitte. Ma(Panso siis) seletasin talle selle asja ka ära, nüüd ta mõistab absoluutselt kõike."

Näe, saingi hakkama! Tubli tüdruk! Link lisatud.

Fotol Triin Inkaga varrukatrennis.

2007-07-15

Uued tuuled klassika mõtestamisel

Õpetaja Laur - poistearmastaja?!
Veiko Märka EPL-s ilmunud üllitis tekitas esmapilgul pehmelt öeldes hämmingut.
"No mida veel," mõtlesin, "täitsa haige värk."
Siis aga rahunesin maha. Kui palju on tänapäeval pedofiiliat! Ega seda varem vähem olnud, aga lihtsalt ei tulnud avalikkuse ette.(No ja meedia polnud ka nii levinud.) Miks ei võiks mõttega mängida!

Minu kodukootud filosoofia järgi on inimmassi hulgas teatud % geeniusi, kurjategijaid, enesetapjaid, seksuaalvähemusi, üldse perversseid jne, mis laias laastus on püsiv suurus. On lootus, et kõige suurem % on nö harju keskmisi, aga mine tea.

Traditsioonilises käsitluses on Laur õpetajaideaal, kelles on nii palju mõistmist ja inimlikkust. Laur oli see, kes Tootsile ütles:" Tee vähem, aga tee ise!" Õpetaja Laur sai aru ka Tõnissonis kätketud vihast igipõliste rõhujate vastu.("Mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema!")
Miks kinkis õpetaja Laur Arnole viiuli? Sel teemal on kirjandeid kirjutatud. Viiuli kinkimine= hinge avamine millelegi ilusale. Ja kujutage nüüd seda kõike ette"uues valguses". OHH!

2003. aastal arutati tõsimeeli, et Oskar Lutsu "Kevade" on tulvil koolivägivalda.
Toots kasutab verbaalset vägivalda, kutsudes kaasõpilast Kuslapit Tiuksuks, mis on inetu hüüdnimi.Teele ahistab psüühiliselt Arnot, manipuleerides tema õrnimate tunnetega. Sotsiaalse vägivalla ohvriks langeb Kiir, keda Toots vastavalt nööpide mahalõikamise läbi terroriseerib. Ja köster, see va Julk-Jüri ju peksab lapsi kepiga, paneb neid nurka seisma ja ähvardab Jumala vihaga. Vat nii!

2007-07-14

MCLeodi tütred

Mulle tõsiselt meeldib see sari!
Ilusad naised, jõulised tunded, vaimukas dialoog, kaunis loodus ja hobused, südamlik, peened nüansid, palju armastust. Pole targutamist ega liigset sentimentaalsust. Kurb on vahel, aga see on kenasti tasakaalustatud.
Kahjuks näidatakse ainult laupäeval ja pühapäeval. Võib-olla sellepärast, et ei muutuks liiga argiseks.
Päris algust ma ei näinud, ka on vahepealseid osi puudu, aga see ei sega.
See on ainuke seriaal, mida ma järjepidevalt vaatan.
Austraalia 2001

Dokfilmidest ja muust ka


Kõik kolm eestikeelset telekanalit näitavad õhtuti üksteise võidu dokfilme. Mul pole selle vastu midagi. Ma vaatan alati pigem dokki kui mingit rämpsmängufilmi, millest isegi pealkiri meelde ei jää.
Dokfilmid on väga intrigeerivad, vaadeldud teemad enamasti ekstreemsed ja harivad. Meditsiiniteemalised (iluopid, imelikud haigused, liiga suured, liiga väikesed inimesed/rinnad, soovahetus, laibakoristajad jne) on natuke liiga haiged, mulle meeldivad rohkem dokid rubriigist varia ehk siis üldse elust kogu selle kirevuses.
ETV näitab Pärnu filmifestivali valimit ja HotDoki kordusi.

Juhtusin eile (polnud varem näinud) vaatama filmi sellest, kuidas New Orleansi looduskatastroofi eest põgenevad inimesed olid sunnitud oma lemmikloomad maha jätma, lootes neile paari päeva pärast järele minna. (Loomade mahajätmine polnud nende vaba valik, vaid võimude nõue.) Läks muidugi teisiti ja umbes 250 tuhat looma piinlesid nälja, janu ja hüljatuse käes. Mingi osa neist päästeti ja anti üle perekonnale. Vahepeal oli nii kurb, et ma ei suutnud vaadata. Eriliselt läks hinge üks vanapapi, kes oma kassikest taga otsis ja vaatajate rõõmuks ka leidis.

Meil on ilma katastroofitagi neid, kes hülgavad, jätavad metsa või viskavad kinniseotud kotis prügikasti oma lemmiklooma. Loomade varjupaigad ei suuda kõiki mahajäetud kasse ja koeri ära paigutada ja nende eest hoolitseda. Ja kas see olekski kodutu looma suhtes parim variant?

Pärast filmi silitasin pehmelt oma siiami sugemetega 6aastast kassi ja tõdesin, et tal on küll ilus elu - absoluutselt muretu ja kindlustatud. Kuigi jah tuleb ka temal vahel mitu päeva üksi kodus olla, aga tal on 4toaline korter, rõdult väljavaade ja kolme sorti krõbuskite hulgast valida...

Meie segavereline koer elas 18-aastaseks ja oleks vist veelgi tahtnud, aga...
Siiamaani kuulen teda küünte kribinal mööda esikut jooksmas.

Igasugused kiiksude teemad on üldiselt hästi peale läinud. Lugejad võiksid oma lemmikloomade kiiksudest kirjutada! Usun, et need on vähemalt sama huvitavad kui inimestel.

2007-07-07

7 fakti, mis võiksid ka samal ajal "kiiksud" olla

Tiiu ja Elsa on mulle osutanud, et võiksin ka iseendast 7 fakti kirjutada. See polegi nii lihtne, aga proovin.
  1. Kui ma ära kaoksin, siis politseiteadetes oleks minu välimuse kohta kirjutatud: alla keskmist kasvu ja vanemapoolne, ilma eriliste tundemärkideta.
  2. Olen väga paigatruu - elanud peaaegu kogu oma elu ühes Eesti väikelinnas, kus käisin ka koolis ja nüüd töötan juba väga pikka aega ühel ja samal ametikohal.
  3. Mul on 1 laps ja ma olen tädi 9 lapsele (nüüd kõik täiskasvanud), ristiema 3-le.
  4. Ma ei oska joonistada, õmmelda, autot juhtida ja ei tee meelsasti süüa.
  5. Mulle meeldib nali, muusika, seltskond, kodu, kevad, kirjutamine, lugemine.
  6. Olen emotsionaalne ja võtan paljusid asju hinge (liiga paljusid).
  7. Mul pole kinnisvara, v. a korter, ja ma ei unista ebareaalsetest asjadest, näiteks rahapaja leidmisest või rikka "ameerika tädi" pärandusest.
Teatepulka ei oska kellelegi edasi anda, sest mul pole väga palju tuttavaid, kes blogivad. Kui siis Epp, aga tal on vist praegu vähe aega.

Päev Läti Vabariigis

Kes ei oleks oma elus käinud tavalistel bussieksursioonidel. Kui mitte muidu, siis vähemalt kooliajal.
Meid kutsuti üheks päevaks Lätti kaasa, et vabu kohti on veel. Hommikul sõitsime välja teadmisega, et läheme Riiga ja kindlasti ka Lidosse sööma. (Te ju mäletate, kui tähtis on ekskursioonil söömine ja joomine?!)
Ekskursioon eristus tavapärastest selle poolest, et puudus giid, ja me isegi kahtlustasime, et kindel marsruut. Miks muidu olid peatused nii ajaliste piirideta ja põhjendamata. Kui kusagil peatus tehti, siis polnud kedagi, kes oleks öelnud, kus me nüüd oleme, mida me vaatame ja millal edasi sõidame. Nagu kurttummade ekskursioon!
No midagi me ikka nägime! Cesises olime ja Siguldas ka. Viimases venis viibimine nii pikaks, et arukamad said aru: Riiga me küll ei jõua, kui just ei taha öö peale jääda. Bussijuht võttis ka sõna ja arvas, et pealinna liiklusummikutes läheb vähemalt 3 tundi ja Lidos teine samapalju(reede õhtupoolik ju!).
Kahju küll oli, sai ju Riiga tuldud, aga mis teha. Tagasiteel peatusime "väikeses Lidos" - Münnhauseni-nimelises toidukohas, kus lõime oma viimased latid ja santiimid surnuks. Kes mille peale.
Õhtuks jõudsime koju, läbi kui läti raha. Leidsime, et Eesti on ikka väga ilus ja armas. Triin ütles, et ekskursioon on asja ette läinud siis, kui viimast tõdeda võib.

P.S. Siguldas nägime punaseid vesiroose. Üldse, lätlastel on väga hea lillemaitse.

2007-07-04

Uudis: Eesti Euroopa viie ebavõrdseima riigi seas

Kui meil 15 aastat tagasi oma raha tuli, siis vahetati kõigile võrdselt 150 krooni. Ei läinudki kaua aega mööda, kui tulid juba esimesed rikkad, esimesed kroonimiljonärid. Ja tänavatele kodutud ja nii-öelda elu heidikud.

Lugesin Kroonikast, et Margit Hakomaa sai pärast lahutust restoraniärimees Auri Martti Hakomaast kompensatsiooniks 21 miljonit krooni pluss 2 korterit vanalinnas väärtusega 8 miljonit krooni. Kaalub nüüd investeerijaid.

Äsja saime uudistest teada, et Eesti esikoolitajad Peep Vain ja Mare Pork võtavad ühe koolituspäeva eest müstilised summad. Kui ma õigesti mäletan, siis oli tegemist 6-kohalise arvuga.
No kesse ikka rahast ära ütleb. Isegi riigikogusse valitud rahva parimad pojad ja tütred ei suuda krabamata jätta, kui ise pumba juurde said.

Parem, kui ma niisuguseid asju ei teaks. Mitte et ma kade oleksin(või siiski olen?). Vaatamata sellele, et olen terve elu tööd teinud (kõrgharidusega, täiskohaga, ennast pühendades), pole rikkust ja muretut pensionipõlve kusagil.

Ise süüdi, et ei oska rikastuda!?

2007-07-02

Õnn on õuesuurune

Ma olin tugitoolilaulupiduline, see- eest aga väga pühendunud.

Olen oma elus n korda laulupeol käinud - küll osavõtjana, laste saatjana ja pealtvaatajana. Igasuguseid naljakaid mälestusi on. Esimesed on minulgi 1960ndast, kui paduvihma tõttu esimene kontsert ära jäi. Ega pidulised pole papist tehtud, aga see oli tõesti liig mis liig. Mul lagunesid kingad ära ja läksin paljajalu läbi vee trammi peale. Mäletan, et olin teised silmist kaotanud, trammis pabistasin, kas ikka sõidan õiges suunas. Ööbisime Tõnismäel.
Tantsijana olen ka mitu korda käinud.

Laulupeod on ikka alati eestlasi ühendanud. Üks selline süst peab üle paari aasta olema, et tunda ennast taas väärikana ja erilisena. Vahepeal hakkaski see orjuse-jutt närvidele käima. Kes tahab ennast orjana tunda, tundku! No milline orirahvas laulaks selliseid laule!
Kui ilus pidu see oli! Korraldajad teevad hästi, et võtavad kavasse uusi laule ja poplaulude töötlusi ja kaasavad ilusaid inimesi eeslauljateks ja solistideks ja panevad dirigentideks noori inimesi.
Muide, kust on tulnud sõna "kõneisik" ja mida see täpselt tähendab? Kui uus sõna tekib, siis on selleks ka vajadus. Leelo Tungal oli selle peo kõneisik. Kas sellepärast, et ta pidas kõne või et tema sõnadele oli nii palju laule? Kas president oli ka kõneisik?

Olen emotsionaalne inimene ja igasugune isamaalisus (mis ei ole partei ja valitsuse ülistus) läheb mulle hinge. Tõnis Mägi "Palve", mis tuli ainukesena kordamisele, vapustas hingepõhjani, isegi rohkem kui lõpulugu.
Väga ilus pidu oli!