2010-06-30

Enne ja nüüd

Veel aasta tagasi ei olnud siin kohvikut ega midagi, ainult ühe vana maja varemed.

Nüüd aga on kohvik-külalistemaja.

2010-06-26

Laupäevane




Pühad läbi, käes jälle argipäev (laupäev?!).
Sel aastal elasin suhteliselt valutult sisse suverutiini. Nii ei tea õieti midagi kuupäevadest, kellaaegadest. Magama lähen ja üles tõusen siis, kui viitsin. Keegi mu elu ei korralda, milline õndsus! Pikaaegse eluga kättevõideldud vabadus!

Alustasin eile koristamist, aga seda on mul palju-palju. Pooled aknadki veel pesemata, kardinatest rääkimata.
Täna jõudsin nii kaugele, et panin magamistuppa tagasi külgkardinad, mis seoses eelmise suve aknavahetusega olid maha võetud ja ... unustatud.
Triikimist ma ei salli mitte. Kui vähegi võimalik, siis ei triigi. Kui kuiv pesu korralikult lappesse panna, pole triikida vajagi, või siis lükata kuuma rauaga kahelt poolt üle.
(vanarahvas ütleb, et "küll p... triigib", lugesin ühest blogist)

Suvi on logelemise aeg. Kui külalisi ei käiks, siis vist manduks päris ära - käiks kammimata pea ja triikimata särgiga ringi.

2010-06-24

Päikesetõusukontsert soosaarel


Taevas juba ahetab ja aimata on päikese tõusu (mis ka juhtus, kuid mõne aja pärast oli jälle pilves)





Tagasitee oli lõbus ja vaheldusrikas. Laudtee oli väga libe ja oht märjaks saada täitsa reaalne:)

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi


Läksin hommikul vara surnuaeda, et istutada oma vanemate hauale lilli ja pügada hekki. Lootsin, et saan kella 11 valmis, kui algab surnuaiapüha.

Tutkit. Ma ei saanud ju oma tööd jätkata samal ajal, kui möödujad peatusid ja otsustasid juttu puhuda. No mõnda ma ikka tundsin ka. Isa õpilased, kes meenutasid kooliaega ja isa. Mu enda õpilased, kes jutustasid oma elust vahepealsel perioodil. Mu vendade klassikaaslased, kes ütlesid, et on lugenud Justini "Minu Eestit" ja meid kõiki sealt ära tundnud.
Kümme korda pidin rääkima, et olen jah veel koolis õpetaja. Mõne arvates olen ma isa moodi, mõne arvates meenutan oma ema.

Kuulsin, kuidas puhkpill hakkas mängima. Järelikult surnuaiapüha juba käis.

Ja äkki märkasin, et surnuaed on jäänud inimtühjaks. Minul aga pool hekki veel pügamata. See oli tüütu töö, käis seljale, sest õigeid hekikääre mul pole, pidin ükshaaval oksi lõikama. Omajagu aega ja energiat võttis muidugi ka sääskede laustapmine.

Kui lõpetasin, oli kell juba pool 2, mina väsinud ja näljane kui heinaline.
Süütasin küünlad ja tulin koju.

Head jaanipäeva teilegi!

2010-06-21

See silmitu sajune suvi...

Kui meil seda muusikafestivali poleks, siis oleks siin ikka poole igavam elu.
Eile ehk pühapäeval käisin kogunisti kahel kontserdil.

Esimene oli Olustvere lossis (pildil) ja seal laulsid EMTA ooperistuudio üliõpilased. Kena keik - noored ilusad andekad lauljad ja ooperi- ja operetiklassika. Solistideks - kaks hiinlast, kaks eestlast ja neli venelast.
"Me veel kuuleme nendest," ütles lavastaja Taimo Toomast (seesama jah, kes Vilja kätt palus!). Võluv Vilja oli ka kontserdil. Üldse oli kõik nii ülivõrdes, ilm ja inimesed kaasa arvatud.
Pärast jalutasime veel pargis ringi, ei tahtnud kohe koju tagasi tulla.

Õhtul oli kohalikul lauluväljakul Mahavok koos Karl Madise ja Kare Kauksiga.
Soojenduseks tegid kõvamuusikat Marten Kuningas ja Lenna koos oma bändidega.

Karet andis kaua oodata. Ta ütles, et 20 aastat ... oli lavalt eemal.
Ta laulud on ikka niisama head (Heini Vaikmaa), aastad pole talt midagi nähtavat röövinud. Ainult peapaelast on loobunud;)
Kõik laulud olid vanad tuttavad ja panid kaasa tümisema. Äärepealt oleks ka noortega lava ette näppu viskama läinud:)
Kontserdil oli väikelinna kohta päris palju inimesi, kõiki ei tundnudki ja kõiki ei näinud ka.
Igatahes toob selline vägev muusikafestival kokku külalisi nii lähedalt kui kaugelt.

Täna, nüüdsama just, algas suvi. Vihmasadu algas varem, juba eile enne keskööd. See-eest aga sajab v-a-h-e-t-p-i-d-a-m-a-t-a.

On hall ja hämar esmaspäev, 21. juuni. 2010
Suvi on käes!

2010-06-19

Kuninglikud pulmad

Kes vaatas päev otsa jalgpalli, kes kuninglikku laulatust.
Vihma sajab, toas ja väljas on hämar. Lugeda ei näe, tuld ei taha põlema panna.
Nii möödub laupäev. Või mis vahet sel on, mis päev. Puhkus ju.

Kunagi laulis Alla Pugatšova, et kuningad võivad kõike, ainult abielluda ei saa nad sellega, keda armastavad. Kroonprintsess Victoria abiellus lihtsa poisi Danieliga, kellega tutvus jõusaalis 8 aastat tagasi.

... esmakordselt on kuninglikust soost tüdrukul võimalus teha oma poisist, kuningriigi alamast, prints ning üle väga pika aja on nii pruut kui ka peig mõlemad läbinisti rootslased.


Mõlema elus on olnud probleeme, alates sellest, et Victoria on düslektik (nagu kuningaski) ja anorektik (vähemalt oli). Veel ei suutvat kroonprintsess meelde jätta inimeste nimesid ja nägusid.
Daniel oli koolis kolmemees, kes polevat oma elus ühtki romaani läbi lugenud. Peale selle põdes Daniel neerupuudulikkust ja tal on siirdatud neer (isa käest saadud). Muu hulgas heideti talle ette kehva võõrkeelte oskust, vähest etiketitundmist ja viletsat haridust.
(Ohh, ma küll ei tahaks, et kogu maailm mu puudusi ja hädasid teaks!!!)

Nii kuningas kui ka kuninganna olid alguses suhtele vastu. Ent Victoria oli otsustanud, et just Westlingist saab tema prints. Nii andis isa tütre tahtmisele lõpuks järele.

Selline ilus tänapäeva muinasjutt siis.

2010-06-18

Ütlesin presidendile tere


Vähemalt kord aastas on meie väikelinn nö pildil. See on nädal enne jaani, kui siin on muusikafestival. 13. korda juba.
Mäletan esimesi aastaid, kui kontserdid olid põhiliselt kirikus ja lauluväljakul ning rahvast oli piinlikult vähe. Nüüd on üritus kasvanud rahvusvaheliseks ja tõsiste muusikasõprade hulgas saanud magnetiks.
Olen igal aastal ostnud festivali passi ja käinud kohusetundlikult vähemalt pooltel kontsertidel. Kõikidel ei jõua, sest kokku on neid üle 20.
Esmaspäeval oli meie kooli võimlas ERSO, eile mängis Itaalia pianist Chopini (koos koreograafiaga).
Aastatega on ka kohalik rahvas õppinud kontserdil käituma. Enam ei plaksuta keegi pausi ajal, mis tekib paratamatult, kui noodilehte keeratakse.
Täna laulavad kolm vene basso profundo`t.

Kõige eksootilisemad kontserdipaigad on vene õigeusu kirik ja Hüpassaare soosaar. Kirik on küll poolenisti lagunenud, kuid väga hea kõlaga. Rappa minek lühima öö kõige hämaramal ajal on eriline elamus.
Jaanipäevaks on kõik jälle läbi ja algab väikelinna unine suvi.

Eile külastas kontserti ka president Rüütel koos proua Ingridiga. Ütlesin neile tere, imelik olnuks niisama mööda minna.

Eelmisel aastal toodi rappa klaver(pildil)

Muusikafestivalist kirjutatakse siin ka.

2010-06-12

Fotojaht: tööriist (tarvik)

Ei saa me ilma pliiatsita ehk kirjutustarvikuta!

Iidamast-aadamast pärit, aga ikka veel täiesti töökorras kalkulaator. Keskmise arvutamiseks:D


Täna millegipärast streikiv hiir. (Pärast patarei vahetust siiski jälle rivis) Püha paiste ta peal on digika välgust;)

Teised tööriistad siit.

Unenägu


Öösel ärkasin selle peale, et kolises ja mürises. Äike. Siis tuli paduvihm. Tõmbasin kõik juhtmed välja (ma ei teagi, kas see on vajalik, igaks juhuks)
Kass oli ka häiritud ja otsis moraalset tuge - pidin teda natuke paitama. Ta vist ei saanud rõdul magada, vihma pritsis selga.
Oli juba nii valge küll, et nägin kella - alles 4.
Varsti jäin uuesti magama ja nägin undki.
See oli kummaline uni. Ma sõitsin ühes väikses mullis (vaevalt mahtusin ära). Ühtki inimest ei olnud, aga ma teadsin täpselt, kuhu ma teel olen. Blogijate kokkutulekule!!!:D :D*
Vahepeal oli peatus - pidin ennast paremini mulli sisse sättima, ruumi oli ikka väga vähe, isegi mobiil ei mahtunud ära.
Siis märkasin, et mul on kaasa võetud koerarihm. Järelikult peaks ka koer kusagil olema. Koera ei olnud, oli kass...aga see oli vist juba unenäo lõpp, sest kass karjus ja tahtis õue. Ma pidin üles tõusma.
Kell oli pool 8.

***
- Mis sa unes nägid, pojake?
- Ah igasugust jampsi - sind, isake, ja sind, emake!

(Vene klassikast, vist Gribojedovi "Häda mõistuse pärast")

* Blogijate kokkutulek toimub 3. juulil kell 14 päeval Alfredi pubis. Kõik on oodatud!!!

2010-06-09

Seemned ja õied


Jutud sellest, justkui noored on jäänud rumalamaks ja et kõrgharidus (rakenduslik) pole mingi haridus, on ka blogides laineid löönud.
Lugesin eile Rein Veidemanni artiklit Postimehes ("Seemned, õied ja viljad Eesti kõrghariduspõllul" - 8. juuni 2010). Mõnes asjas olen lugupeetud professoriga täitsa nõus. Humanitaariasse (filoloogiasse) oli tõepoolest eelmisel sajandil raske sisse saada, aga ma ei usu apsaluutselt, et tolle aja ülikoolis ainult taibud (keenjused) õppisid.
Näited, mida lp prof toob "kogu esseede massist"(kümnendik, nagu ta mainib), ei pane mind üldse karvu kitkuma. Kah asi, aetakse Mart Saar ja Kristjan Raud segamini!!!! Kui palju on asju, mida meie lugupeetud professoriga ei tea ega ole kuulnudki. Ka kultuuri vallas. Muust rääkimata.
Ühte ma tunnistan küll: õpilaste kirjalik väljendusoskus ja õigekiri on teinud vähikäiku, aga see ei puuduta ka ju kogu põlvkonda. Nad ei loe ilukirjandust, nad teevad selle asemel muud. Prioriteedid on muutunud.

Kui raha eest saab haridust osta, siis seda ka tehakse (üks asjadest, mida saab raha eest!!!). Ma ei usu, et riigieelarvelisi kohti täidavad puupead. Geeniuste ja andekate % on permanentselt püsiv suurus.
Kui tähtsaid ametikohti täidetakse jätkuvalt algharidusega "petsialistidega", siis pole ju mõtet kusagile kõrgemale püüelda.
Kui positiivse hinde saab kätte 45%- ga, siis pole ka ju erilist mõtet pingutada. Pingutame seal, kus on rohkem nõutud. Kõik on prioriteetide küsimus.
Seemned, õied ja viljad - kõike on nähtud ja kogetud. Midagi uut ei tundu mulle selles jutus.

2010-06-06

Tähelaevas Ave Alavainu*













Kui mina ülikooli jõudsin, oli Alavainu seal juba vana olija. Ma ei teagi, kas ta kusagil hingekirjas ka oli, aga ülikooli peal ja ühikas nägin teda küll permanentselt.
Ei tea, kas Ave mind tunneks ära. Vaevalt küll, sest ma ei usu, et ta mäletab, kuidas ta hommikupoole ööd meie tuppa vajus ja kõvahäälset vestlust arendas. Olen isegi mingi seltskonnaga tema juures Peedul käinud, kui ta seal ühes kirjanike suvilas elas, poolpaljas ja - näljas. Oh seda tolleaegset boheemlaslikku noorust!
Alavainu sõpruskonda kuulusid sellised kujud nagu Johnny B Isotamm, Aleksander Müller jpt 60ndate poolpöörased poeedid.

Ma ei ole siiani Hiiumaal käinud. Tahaks ära käia ... kas või sel suvel. Läheks Alavainu juurde ja ütleks, et tunnen teda sada aastat juba.
Eks ma tunnen ju ka. Mäletan, ta isa oli Tartus tuntud lastearst. Ave oli ise skandaalne ja legendaarne tegelane. Kes teda tolleaegses Tartus ei teadnud!!!

Tema luuletused mulle meeldivad. Täitsa arusaadav on see sõnum, mis ta sinna sisse on pannud.
Oma elus on ta nii palju trampinud, hullanud ja teid tallanud, et nüüd on tal jalad täitsa otsas. Paistab, et ta on oma saatusega leppinud.

Kahtlemata on Ave Alavainu väga koloriitne kuju.

*kordussaade oli

2010-06-04

Viimane koolipäev

Suvi! Puhkus! Päikesepaiste! V-a-b-a-d-u-s! (mitte veel:)

Edit. Lugesin kusagilt blogist, et lilli viivad õpetajatele veel ainult algklasside lapsed, sest neile annavad lillekese pihku ema. Mõned ikka toovad keskastmes ka (vaata pildil), aga seda peab küll täheldama, et tohutuid lillesülemeid, mis "vanasti" õpetajad said, enam pole tõesti.
Mille märk see on?

2010-06-03

Kooliaasta lõpetus

Kui viimase nädala tunnid venisid nagu näts ja suur tüdimus oli peal, siis kiusasin ma lapsi juttudega, et suvevaheaega hakatakse lühendama mõlemast otsast. Kevadel pannakse juurde kaks nädalat (umbes jaanipäevani) ja augustis tuleb kooli tulla juba poolest kuust.
"Eee-iiii!" kisasid nad.
Pärast väikest šokiteraapiat võtsid nad juba märksa rahulikumalt teadet, et suvel peab läbi lugema 3 raamatut. Iga kuu kohta 1. Teha kokkuvõte või poster.
"Suvel me tahame puhata kaaa!" torisesid nad, aga veidi vaiksemalt.

Otsustasin oma klassile (6. kl) kinkida igale ühe raamatu oma rikkalikust raamatukogust. Olen nüüd neid siin valinud.
Kõige tublim lugeja saab Charles Dickensi "David Copperfield" - 2 osa. Ta saab sellest jagu, sest viimane raamat, mida ta klassile tutvustas, oli Bronte "Jane Eyre". Enne seda olid kõik "Videviku" osad.

Igasuguseid olen siin kokku otsinud.Gerald Durrellit, Agatha Christiet, Jaan Rannapi "Spordilood", kassidest ja koertest, kiviaja tasemele jäänud rahvastest, reisidest, hülgepüüdjatest, Leelo Tungla "Neitsi Maarja neli päeva", Ottokari lood jne
Igale kirjutan sisse ka. Siis ehk ei viska prügikasti:D