
Keerasin hommikul kalendrilehte - juuli mis juuli, pea see augustki ei tule:) (ütleb pessimist minus)
Pole sel suvel veel kordagi vees käinud. Ei tea, mis minuga on - tegelikult olen suur veeloom.
Õhtuti vaatan telkut, ainult midagi pole vaadata. Kõik puha ammu ja mitu korda nähtud.
Seepärast lootsin, et see Eesti mäng on ehk vahva asi. Oleme perekondlikel üritustel (näiteks jõulud!!) mänginud ennastunustavalt samanimelist lauamängu, mille järgi telemängki on tehtud.
Ma ei tea, mis edasi saab (mängust), aga seni kulgeb see loiult, ilma pingeta, latt on nii alla lastud, et kolmemehedki peaksid vastuseid teadma, ja kui ei tea, antakse vihjeid või öeldakse ette.
Mis on mängu eesmärk? Meelelahutus, teadmiste värskendamine?
Olgu et seal on toredad eesti inimesed ja ilus pikajalgne Jaana, kes nuppe tõstab, on mäng igav, igav ja veel kord igav. Lisaks ei saa ma aru, mis täring see on, kus ainult nr 1 ja 2 veeretada saab.
Ühel õhtul vaatasin soome kinu "Hargneva armastuse maja" (režissöör Mika Kaurismäki, 2009).
Ma ei tunne Soome elu, aga filmi põhjal tundub kaunis raju värk. Põhiliini vaatasin päris suure kaasaelamisega, aga need igasugused kõrvalarendused peategelaste emade ja isadega, otsapidi ka muud pahed- narkots, salakaubandus, prostitutsioon jms, ajasid pildi kirjuks. Liiga haraliseks läks mu meelest.
Tegin suveplaanid ka valmis, st panin kirja
mis, kus ja millal toimub? Mõni päev jäigi veel vabaks.
Kiirustage, sm unetud!
Muide, igasuvine probleem unetusega on päral.
Pätu on ka kaotanud hingerahu. Päeval on palavusest oimetuna toas, ööseks läheb õue ja kisab seal teiste kassidega. Hüüdmisele ei reageeri.
Mure, kuidas ma kodust ära käin ... vajadusel.
Pildil karikakrad Luke mõisa pargis pärast jaanipäeva (Asta foto)