2010-01-31

Fotojaht: sassis...elu

Ülalolevat segadust pole mul millegagi õigustada. Isegi mitte ajapuudusega! Või siiski - raske majanduslik olukord ja koduabilise puudumine?!

Riided kappi ei mahu!? Kindel see.

Kodust lahkunud lapse toa riiul (all)

Vannitoa remondi eel (vannituba nüüd valmis!)

Mängust väljas magamistuba, kassile meeldib küll!


Pikemat aega remondilainel elades muutud päris tuimaks. Noh on elamine sassis, mis siis. Ükskord see lõpeb ... võib-olla. Kõik ei sõltu ju otseselt minust. (kogu segadust ei saa muidugi remondi kaela ajada!)
Ükskord ma pildistan korras objekte, ma luban. Siis kui fotojahi teema on "Korras".

Teised on siin.

2010-01-28

Mulle ka meeldib see...

Käisin enne seda Kaderi juures kuulamas. Täna hommikul oli Terevisoonis ka. Mulle meeldib see.

2010-01-27

Väsinud külmast ilmast


Täna siis tuli see lõpuks ära ... külmapüha.
Termomeeter, mis akna välisservale pikali pandud, eriti täpselt ei näidanud, kas oli - 26 või vähem/rohkem. Mina usun ikka elavat sõna. Kui Terevisioonis saatejuhid ütlevad, et koos tuulekomponendiga on tõesti väga külm, siis nii ka on.
Paaristunnid 11. klassis möödusid toredasti. Lugesime draamakatkendeid (kõik andsid parima), kuulasime juutjuubist muusikat juurde. Pärast mängisime aliast (mina loobusin). 6 õpilast oli kohal, 22 puudusid. Kohalolijad said 5.
Pärast koolilõunat soovitati lastel koju minna.
Õpsid tegid vaegtöid.

Kodus aga...ohhh! Köögis 10 kraadi, toas 15. Radikad on kuumad. Elektriga juurdekütmine suurt tolku ei anna. Ainult arved tõusevad. Üll on 2 paari pikki pükse, 2 paksu kampsunit, jalas 2 villased sokid. Köögis toimetamiseks panen kätte kindad ja pähe mütsi. Ninasoojendajat ei leia üles!

Veebruar on talve külmim kuu, toob tuisku ja tormi. On, mida oodata!!
Jätame selle talve meelde! Algul tuli masu, siis täpe ja pupu, nüüd on paka.
Kui ellu jääme, elame veel kaua.

2010-01-23

Kus ma siis olin?

Polegi tükimat aega ühtki meemi liikunud. Vahelduseks päris tore. Aitäh, lendav konn!
Mõned asjad on hästi meeles, mõned üldse mitte.

1. Esimene inimene astus Kuule 21.07. 1969
Ei mäleta sest midagi, võib-olla ei tundunud see nii tähtis, võib-olla ei tehtudki NL-s sellest suursündmust, nagu Jura lendamine 1961. aastal oli. Ikka "omad" eelkõige!
2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
Ilmselt kuulsin raadiost. Tundus koletu, et mingi psihh passib tänaval, et põmmutada lihtsalt maha inimene, kes on nii palju ilusaid laule teinud. Siis mõtlesin vist: ah, seal Ameerikas juhtub ka igasuguseid õudusi.
3. Tšernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.04.1986
Plahvatusest kuulsin mitu päeva hiljem, päris tõde selgus veelgi hiljem(Soome tv-d ei näinud). Ühe minu kolleegi mees ja veel mõned tuttavad viidi "õnnetust likvideerima". Nemad ei teadnud ka mitte midagi, kordusõppustele läksid ju! Kõigil väikesed lapsed kodus.
4. Balti kett 23.08. 1989
Seda ma tean peast!! Olime suguvõsaga Lillis ja seisime ketis. Olen sellest oma blogis ka varem kirjutanud. Olin sündmuskohal ka 20 aastat hiljem ehk 23.08. 2009.
5. Estonia uppus 28.09.1994
Sellest kuulsin Raadio 2st, Mihkel Raud tegi hommikut. Arvasin, et vend oli selles laevas, hirm tarretas vere soontes. Helistasin vennanaisele varahommikul. Päeva peale avanes kogu õudus.
6. Diana suri 31.08. 1997
Järgmisel päeval algas kool. Istusin köögis laua taga, jõin kohvi ja kuulasin raadiot. Oli küll vapustus. Sellised asjad ei jäta ükskõikseks. Matust mäletan muidugi ka, sellest oli tehtud suur meediasündmus.
7. Saabus aasta 2000
Mitte midagi ei mäleta. Arvatavasti tuli ta nagu kõik eelmised ja järgmised aastad. Võib-olla oli uhkem ilutulestik ja rohkem eufooriat.
8. Toimus terroriakt World Trade Centerile 11.09. 2001
Tulin töölt, keegi helistas, et "pane telekas mängima". Panin ja siis nägin. Algul tundus lausa uskumatu. Tornid kukkusid kokku kui liivalossid. Alles hiljem saavad selliste katastroofide tagajärjed ja tähendus selgeks. Esimene emotsioon oli ehmatus.
9. Michael Jackson suri 25.06. 2009
Kuna MJ halvast tervisest, ärakukkunud ninast ja igasugustest probleemidest oli juba nii palju räägitud, tundus surm loogiline jätk. Hiljem selgus, et ihuarst andis vist liiga palju ravimeid (või midagi sellist?!). Ma pole teda kunagi fännanud, seepärast väga valuliselt ei võtt. Aga ikoon ikkagi.
10. Milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?
Tavaline päev oli, väga käre pakane (-24). Käisin tööl, siis kosmeetiku juures, õhtul vaatasin iluuisutamise EM- i (jäätantsu). Keegi mind ei väisanud, üks sõbranna helistas ja vestlesime 1 h.


Sama meemi võiks täita thela, emmeliina, hundi ulg, tegelinski.
Ja muidugi, kes tahab. Hästi põnev on meenutada sündmusi, mis puudutasid igaüht, peaaegu. Tiia, hea idee!
Reegleid vaata Tiia blogist.

Lumepuu

2010-01-22

Külmapühad



Juba hommikul Terevisioonis andsid Vainu ja Viirpalu üheselt mõistetavaid vihjeid, et täna pole vaja lapsi kooli saata. Väga külm on ja tuule aspekt ka veel. Mõtlesin - kahju, et õpetajatele need kraadid ei kehti. Justkui meil poleks külm!!

Lähenesin koolimajale lootuses, et täna jäävad tunnid ära. Pidin minema 3. tunniks.
No mis!!! Esimese korruse algklassides käis õppetöö mühinalt. Garderoob riideid täis.
Ei mingit külmapüha!
Ma saan vist aru, miks vanemad lapsi koju ei jäta. Kodus ka ju külm. Lapsed alati kütmisega toime ei tule, süüa ka keegi ei tee. Koolis aga soe, lõbus, lõunaks kartulid ja kapsa-hakkliha hautis.

Tulid meelde varasemad külmapühad. Ikka tõelised pühad olid. Kui mõni taipamatu tuligi kooli, saadeti ta klassikaaslaste poolt koju tagasi.
Vahel oli koolimaja nii külm, et tunde ei saanud pidada. Kütjatel olid joomapühad. Kord külmusid radikad allkorrusel lõhki ja põrandal oli päris tõeline liuväli.
Oi, millised külmapühad olid!! Lõbus meenutada.
Jah, vanasti olid isegi külmapühad... ilusamad.

2010-01-17

Urmas Kibuspuu


Lugesin nädalavahetusel Urmas Kibuspuu elulugu* (Rait Avestik, 2009). Kuigi olin "Kuulsuse narre" juba sada korda näinud, vaatasin selle ka üle ( ETVs).
Korralikult koostatud raamat, korjatud kokku Kibuspuu kaasaegsete ja lähedaste mälestused ja etenduste arvustused. Palju pilte. Ühtki skandaali pole paljastatud ja intiimseid eluseiku ka mitte.
Ses mõttes korrektne.
Kibuspuu elusaatus läks mulle väga hinge.
On veidi ebatavaline, et eluloo ülevaadet alustatakse surmast. Kibuspuul avastati umbes sipelgamuna suurune väikeaju kasvaja, mille tõttu tõusis peas rõhk ja tekkisid põrgulikud peavalud.
Legendaarne VII lend, Panso viimane, on oma isikkoosseisust palju kaotanud. Tiit Berg oli esimene, Urmas Kibuspuu järgmine, siis läksid Sulev Luik, Aare Laanemets, Jüri Krjukov. Teised tegutsevad veel maistel teatrilavadel edasi, ainult Toomas Otsast ja Kadri Tambergist pole ma midagi kuulnud.
Kibuspuu ehk Kips oli intelligentne, jumaliku andega näitleja ja inimesena väga kütkestav. Ta "võrgutas" oma isiksusega nii mehi kui naisi.
Pidevalt on rõhutatud tema ilusaid tundlikke pikkade sõrmedega käsi ja loomupärast huumorit, mis kunagi ei olnud tige ega õelutsev. Sissepoole elav natuur, hea kasvatusega, usklikust perest.
Naistemees polnud. Tal oli lühiajalisi suhteid, tal on poeg.

Kõige paremini võttis tema saatuse kokku Elle Kull: "Loodus oli teinud Kibuspuule suure kingituse - andnud ande ja headuse koos.--- Aga tundub, et lühikese saatuse ere sõnum oli temas kogu aeg sees."

* Tegemist on väga traditsioonilise elulooraamatuga. Sellisega, kus peategelane on juba ammu ära ja mahajääjad meenutavad teda. Abiks on ka Urmase kirjad õele, mis liigutavad oma erakordse vennaarmastusega. UK surmast möödub suvel 25 aastat.

2010-01-13

Ühel talvehommikul



Ilus on selle aasta talv siin põhjataeva all.
Et jääks meelde, mõned pildid 13. jaanuari hommikust.
(ei tea, mis ufod seal lendavad - ei märganudki!!)

2010-01-09

Sesoonne amet


Teised siin.

Vanad vene filmid


Pärast paketivahetust on mul nüüd erakordselt palju venekeelseid kanaleid. Mis siis ikka, vene keel veel eelmisest formatsioonist meeles.
Olengi nüüd vaadanud vanu vene filme, mis on une-eelse repertuaarina parem valik, kui näiteks see õudukas - musta huumoriga vürtsitatud thriller(???) "Tallinn pimeduses"(1993).

Ühel hilisööl vaatasin väga südamlikku "Ükskord 20 aastat hiljem"(1980) ja eile "Karneval"(1981). Viimases mängis peaosa Irina Muravjova (tuntud ka "Moskva pisaraid ei usu" ühe osatäitjana).
Mõlema kohta oli märgitud komöödia. Minu arvates eriti nalja nabani nagu "Briljantkäes"(1968) ei olnud, aga midagi väga traagilist ka mitte.

Vene humaansed filmid mõjuvad ka praegu hästi. Inimesed on nii südamlikud ja head. Elu annab küll natuke vitsu, aga sellest on kasu. Suures linnas õnne ei leia, seal on kõik nii karm. Armastus on olemas, ainult üles tuleb leida. Happy end.
Paratamatult tekib nostalgia. Mis teha - iseenda elu ja saatust nii kergesti ei unusta!!!

2010-01-08

Lühidalt


See on tegelikult hämmastav, kui kiiresti UUS aasta SELLEKS aastaks sai. Ehk harjumine uue aastanumbriga võttis aega üks päev.
2,5-nädalane talvepuhkus on haihtunud olematusse. Kuigi igal õhtul lubasin endale, et järgmisel hommikul kohe hakkan tegema seda ja seda, mida olin otsustanud teha juba eelmisel aastal, ei teinud midagi. Päevad saavad otsa, puhkus samuti.
Lohutav oli kuulda Terevisoonist, et lubadusi (uusaasta omi) ei tasu üldse anda, need on mõttetud ja tekitavad asjatuid süümekaid.
Kui tuleb mõni hea mõte või idee pähe, kohe teostada. Selle ajel vahetasin oma kodupaketi ERAKLIENDI LAHENDUSE vastu.
Elektrik käis, tuleb ühe korra veel ja lõpetab oma töö. Seejärel saab ehk valmis ka mu remont.

Lühidalt - esmaspäevast algab rutiin, mis polegi nii paha, kuivõrd ta tagab mõtete ja tegude kanaliseerimise tavapärasesse rütmi.
Kaovad sundmõtted ja hingepiinad, mis vähemalt minu puhul on seotud eelkõige jõudeolekuga.
Inimene on loll - kui tal juhtumisi tõsiseid probleeme pole, siis mõtleb ta need välja.
AEG liigub vääramatu jõuga. Ehk peenemalt väljendudes force majeure.

2010-01-06

Paketivahetus


Kui enam oma palgaga välja ei tule, siis on viimane aeg üle vaadata kulutused. Millestki tuleb loobuda. Kusagilt tuleb kärpida.
Lõviosa maksudest võtavad eluasemekulud. Küttehind on kõrge, seda mina mõjutada ei saa. Vett ja elektrit vajan ka, prügi toodan samuti.
Toit? No pole ööbikukeeli kunagi tahtnudki. Olen kontrollinud viimasel ajal toidukorvi, et sinna ei satuks midagi ülearust või midagi topelt. Ei osta näiteks kaht jogurtitopsi korraga või mitut erinevat juustu. Külmkapp on pigem tühi kui täis. Tagavarasid olen nüüd soetanud minimaalselt.

Nii analüüsides ei saagi aru, kus need kokkuhoiukohad on. Eile aga käisin külas, kus pragmaatilise elukäsitlusega inimesed tegid mulle selgeks ühe konkreetse koha.
Mul on juba aastaid Elioni kodupakett, mis röövib mult ligi 500 krooni kuus.
On odavamaid pakette, ütlesid nad. Kohe täna võtsin asja käsile, helistasin ja ...palun väga, leidsin paketi, mis on üle 200 krooni kuus odavam.
Loobusin nendest kümnetest kanalitest, mida ma kunagi ei vaata. Loobusin interneti megakiirusest, mida mul oma elus vaja pole.
Nüüd kaalun võimalust lõpetada Postimehe püsitellimus. Loen lehte aina vähem ja vähem, samas olen hädas vanapaberiga (ajalehed, reklaamid). Uudiseid kuuleb ka muudest kanalitest.

2010-01-04

Hädas ...asjadega, vol 2


Ma evin Elioni kodupaketti, mis tähedab, et mul on internet, digi-tv ja lauatelefon omavahel seotud. Seos on otsene. Kui mul heliseb lauatelefon (kaasaskantav juhtmeta Panasonic), siis samal ajal mängiva teleka pilt hangub ja seejärel kaob. Ette tuleb kiri "ühendus serveriga puudub". Tagasi saan pildi alles siis, kui klõpsan siin-seal või kisun juhtmeid välja.
Lühidalt - ma ei saa üheaegselt kõnelda telefoniga ja vaadata telekast Terevisooni (mis tahes saadet muidugi).
Häda on nii vana, kui vana on mul see panasonic (enne oli juhtmega siemens). Olen mõnele oma häda kurtnud, keegi pole osanud midagi asjalikku soovitada. (Eks ma pean pöörduma operaatori poole.)
Blogides käivad igasugused taibud, võib-olla oskab keegi nõu anda.

2010-01-02

Asjadest ehk asjust meie elus


Aastavahetusega seoses püüdsin oma vennale helistada ja sõnumdada. Tagasisidet polnud ega tulnud, otse vastupidi: "Mobiiltelefon, millele te helistate, pole sisse lülitatud või asub väljaspool..."
See mind ei rahuldanud.

1. jaanuaril selgus tõde. Vend oli lund kühveldades oma mobiili ära kaotanud. Otsis küll, aga püüa sa moobili lumehangest leida!! Sama ilmvõimatu kui nõela heinakuhjast.
Nüüd on vend murest murtud. Kuidas taastada need vähemalt 500 kontakti, mis tal seal oli. No võib-olla mõned sajad on vananenud ja mittevajalikud, aga ... ikkagi.

Vaatasin siis oma mobiili ka sellise pilguga, mida ma kaotan, kui see peaks kooma langema.
Käisin aasta viimasel päeval surnuaias küünlaid panemas ja mujalgi. Mobiil oli koti põhjas. Kodus vaatasin, et oli teine nii kahvatu, kõvasti külma saanud. Puhusin peale, lõpuks hakkas uuesti hingama.

Mobiilid, arvutid - meie elu lahutamatud osad. Kui nendega midagi juhtub, oleme kui amputeeritud. Info talletajatena on nad asendamatud, aga mina küll pole mõelnud, kuidas taastada kas või telefoninumbrid.

2010-01-01

Uue aasta esimene - 01.01.10

01.01.10
Nii ilus kuupäev, et teeks või pulmad!!!
Vaatasin, et tublimad on juba aasta esimestel tundidel postituse teinud.
Kui palju võib " head uut aastat" soovida!!!?( küsin iseenda käest)
Ahjaa, kuni kolmekuningapäevani, siis peab juba "sedasamust" ütlema.
Varsti teen esimese jalutuskäigu sel aastal. Enne peab hiilima ja sättima nii, et ikka meesinimene vastu tuleks. Sellistesse asjadesse on mul raudkindel usk. Suurem kui horoskoopidesse, millle kohta otsustasin, et sel aastal ei usu.
Bingolotot mängin edasi, sest jälle võitis keegi üle 6 miljoni.
Mul oleks rahapada hä-da-sti vaja.

Küsimus laiale ringile.
Miks tundub lumi külma ilmaga ja pildi peal nii sinine?