2007-06-15

Pildi lisamine, vol 1


Üks pilt õhulennul üle Suure-Jaani. Tegin palju tulutuid katseid, lõpuks sain pildi lisamisega hakkama. Muidugi ei tea, kas see ikka kõige optimaalsem viis oli. Aga tänaseks aitab.

Ilm keeras ära. Loodetavasti mitte kauaks.
Eestlaste ja ka inglaste kõige tüüpilisem small talk on ikka ilmast.
Puhkuseni on jäänud veel nädal aega. Elame üle!

Kuidas ma giidiks olin


Mind paluti giidiks olla ja ma leidsin, et ei sobi ära öelda. Grupp koosnes vene koolide eesti keele õpetajatest üle riigi, umbes 20 inimest.
Kummaline tunne oli. Enne seda õppisin natuke ka ajalugu.

Oli asju, mida ma õieti enne ei teadnudki või olin ära unustanud. Näiteks seda, et meie 700aastane kirik oli Liivi sõja järel täiesti lõhutud ja püsis sellisena paarkümmend aastat. Siis taastati.
Teist korda lõhuti see Põhjasõja ajal ja viidi ära suur osa kiriku varasid, õnneks üks mees päästis hõbeasjad. Siis suri see mees katku, aga enne sosistas, kuhu hõbeasjad peitis. Tubli mees oli.
1950. aasta 24. veebruaril viisid kaks koolipoissi sinimustvalge lipu kirikutorni. Terve päev püüti seda sealt maha võtta, aga ei saadud. Keegi ei julgenud üle 50 meetri torni tippu ronida. Lõpuks ikka vist saadi lipp kätte!?

Lembitu ausammast on õhku lastud kaks korda. Esimesel korral tehti seda räpakalt (1941.a. 19. juunil), nii et kohalikud meistrimehed taastasid selle enamvähem. Teist korda rünnati kuju 1950. aastal ja siis tehti seda juba põhjalikult. Uuesti taastati mälestussammas 1990. aasta jaanipäeval. Nii et siis 3 korda püstitatud monument!
Tänapäeval on vandaalid mitu korda Lembitu mõõga ära murdnud.
Suuremaid ja väiksemaid pätte on igal ajal leidunud.

2007-06-10

Hansalinn ja laulge kaasa



Eestimaa suvi on täie hooga alanud, kui igal päeval on sada üritust ja sa ei oska nende vahel valida. Meie külastasime hansalinna Viljandit.
Mida kõike tublid käsitöömeistrid pole valmis nikerdanud! Ja igaüks neist tahab oma kaupa ka müüa. Loomulik. Tarvitses sul korraks midagi uudistama jääda, kui tundsid kohustust ka osta. Mina ostsin sinise keraamikast rukkilille (kaelaehe), linasest mütsi ja koti.

Õhtul osalesime "Laulge kaasa" lindistusel Kirsimäel. Olen sellisel üritusel ennegi käinud, seega midagi üllatavat polnud. Reet Linna vehkles mitmel rindel ja rääkis vahetpidamata kõik oma jutud, ka eravestlused, mikrofoni. Karl Madis ja Karavan olid valinud rahvale suhteliselt võõrad laulud, nii et rahvas ei osanud kaasa laulda. Selle eest saime Priit Kuulbergi käest noomida.

Meie valisime istumise tagaritta, kuid läksime sellega alt. Taga seisis rahvamass, kes istuma ei mahtunud. Üks noorepoolne naine toksis mulle laulikuga pidevalt pähe ja käekotiga selga. Vaatasin paar korda taha, et sellega märku anda: ära nii tee! Siis mõtlesin, et ega ta meelega tee, ja et "oma rahvaga mul meeldib olla koos".

Kui tuli "Viljandi paadimees", üürgasid kõik täiest kõrist, nii et Kuulberg oli ka tõenäoliselt rahul. Linnapea Kalle Jents suutis samuti oma rahva südame soojaks laulda.

Ainus asi, mis mind tegelikult ärritas, oli joodikute rohkus. Üks ärapõlenud ja T-särgis mees tõusis püsti ja vehkis takti lüüa. Teine karjus kommentaare vahele ja keegi kolmas veeres varemetelt alla. Poolnokastanuid oli palju. Kui minu teha oleks, siis ma ei laseks selliseid rahvaüritusele kakerdama.

Õhtul sõime sugulaste juures kapsasuppi. Kena päev oli.

Epp ja Ameerika

Lugesin ühe hingetõmbega läbi Epu esikteose "Minu Ameerika". Mõnus lugemine. Tõsi, olin enamikku nendest lugudest varem Epu blogist lugenud, aga huvitav oli ikka. Naersin omaette, kui ta kirjeldas ekstreemseid juhtumisi (turvakontroll lennujaamades, lendude tühistamised ja sellega seotud ebamugavused, arsti juures käimised, mingi hullumeelne lugu tuletõrjerõdule kinnijäämisest ja MARTA!!!). Tundes nii Eppu kui Martat, ei jõua ära imestada(imetleda) seda ettevõtlikkust ja hulljulgust, milleta ei saaks küll sellistes situatsioonides hakkama.

Tunnen Eppu tema beebieast alates. Ta oli lapsena kaunis pöörane, teismelisena suur tegutseja, noorena andekas ja ambitsioonikas. Tema lemmiktegevus on olnud unistamine ja õhulosside ehitamine. Olen näinud ka tema halvemaid aegu, aga ta pole ennast kunagi lööduks tunnistanud.
Kadestamisväärt omadus!

Ligi kaks aastat tagasi sõitis Epp koos pooleteiseaastase Martaga üksi Eestisse, sest teda oli tabanud mingi identiteedikriis. Siin minu juures kolm nädalat elades otsis ta paaniliselt maja maale, kus ennast kokku korjata. Ta käis intervjueerimas oma elutarka vanaisa, kirjutas ümber oma teise vanaisa noorpõlvemälestusi. Siis ta rahunes ja sõitis tagasi Ameerikasse.

Ju ta ülejäänud elu möödubki kahe maailma vahel pendeldades. Ei saa ta kunagi lahti oma Eesti juurtest ega suuda ka loobuda elust Ameerikas. Esimene on kinni hinges ja teine lummab oma füüsilise mastaapsuse ja võimalusterohkusega.

Millal ta jõuab oma esimese tõelise romaanini? Usun, et selleks läheb veel aega. Küpsemist ei saa kunstlikult kiirendada, aga see tuleb. Lõppude lõpuks on ju Tammsaare meie sugulane!

2007-06-03

Kuidas ma aiamaal käisin


Olen kuulnud, et inimene peab iga päev vähemalt 2000 sammu käima, et füüsilises vormis püsida. Lugesin isegi ükskord sammud üle ja panin mõttes marsruudid paika.

Täna käisin aiamaal. Tegelikult ma enam aeda ei pea. Viimati tegime vist peenraid ja kasvuhoonet siis, kui Epp minu juures elas. Seega viis aastat tagasi.
Ega ma mingi eriline rohenäpp ole kunagi olnudki, aga kevadel tekib nostalgia - tuleb meelde, kui tore oli maad kaevata ja seemneid/taimi mulda panna. Lisaväärtusena sai värskes õhus olla ja kehale päikest võtta.

Miks ma enam aeda ei hari? Sellel on mitu põhjust. Esiteks polnudki see minu maa, vaid hoopis teise aiast üks osa. Teiseks puudub praktiline vajadus ise midagi kasvatada, kui poest ja turult saab kõike osta.
Minu isa istutatud õunapuud ja marjapõõsad kasvatavad saaki ikka. Keegi ei keela mul sealt osa saada, kuigi vanaperenaine on juba mitu aastat surnud. Tema tütar elab vist Tallinnas, kedagi liikumas küll ei näinud. Isegi kasse mitte, kes varem alati uudistama tulid.

Kurb pilt avanes: rohi rinnuni, vanad autovrakid, tormist murtud puud koristamata. Mis kasu on sellest, et seal on suhteliselt hästi säilinud vana taluhoone, kui puudub hoolas omanik? Hea, et seda pole veel rüüstatud või põlema pandud. (sülitan 3x üle õla)
Korjasin lilli - lupiine, pojenge ja karikakraid. Püsilillede peenar oli peaaegu kadunud. Piibelehti ei leidnud enam üldse. Rohi on need lämmatanud.
Lõpmata nukker tunne on hinges.

2007-06-02

Vastikud uudised

Lehti ei taha lugedagi, sest domineerivad ainult vastikud uudised.

- Õpilased jõid end täis ja läksid riigikokku lällama.
- Ühed teised püüdsid mao kinni, olles enne teda vigastanud, ja viisid kohvikusse, kus see paanikat külvas.
- Rongaisad ei hooli oma lastest, sebides endale invaliidsuse ja töötades nn mustalt.
- Riigikogu kavatseb taastada eripensioni seaduse (mille eest??).
- Riigikogu tahab kehtestada uue kuluhüvitiste seaduse, mille järgi ei pea nad enam kellelegi millestki aru andma.
- Vene meedia mustab endiselt Eestit, mõeldes välja igasuguseid valesid.
- Alaealised kihutavad mopeedidel, pannes ohtu nii enda kui kaaskodanike elu.
- Riigieksamid shokeerivad oma raskusega nii õpetajaid kui abituriente.
- Igapäevased: liikluses hukkus nii ja nii palju inimesi, HIV-positiivsete arv on nii ja nii palju kasvanud jne

VASTIK, VASTIK, VASTIK!

Mida head on vastu panna?

- Keskmist pensioni tõstetakse 200 krooni ümber. Hüpake rõõmust, pensionärid!
- Varsti läheb jälle soojemaks...loodetavasti.
- Suvi ja puhkus on ees!

2007-06-01

Ja ongi kevad läbi


Veel eile õhtul istusime Vanaõues ja sõime kala valge veini kõrvale. Ilm oli soe ja tuju hea. Hommikul ei uskunud oma silmi ja teisi meeli, kui aknast välja vaatasin. Tuul lõõtsub ja tahab pead otsast ära kiskuda.

Täna said lapsed, kel selleks õigus, suvevaheajale. Eksamid muidugi veel käivad. Kuidagi tühi on.
Õhtuks tulevad siia Epp, Justin ja Marta. Epp lubas mulle kinkida oma esikteose Ameerikamaast.
Katsun elamist kraamida, külalistetoa korda teha, tolmud võtta. Küll oleks vahel hädasti vaja koduabilist!

Maikuu möödus nii märkamatult, isegi sireliõnne polnud aega otsida. Jaanipäevani käin veel tööl, aga see on köki-möki põhitöö kõrval.