Iga päev ei mõtle sellele, et meie maine elu on ajalik, et ükskord saab see otsa. Lugesin ühest blogist noore naise surmast.Mõned päevad tagasi leidsin Postimehest meie kursusekaaslase surmakuulutuse. Üks meie kolmest poisist. Kurb. Esimene meie kursuselt on läinud.
Mis me temast teame? Et ta tuli Järvakandist. Et ta leidis ühel kolhoosisügisel endale noorukese naise, kellega abiellus. Et tal oli üks laps, poeg. Et ta jäi pärast lõpetamist Tartusse. Et ta töötas vähe oma erialal(oli ajakirjanik). Hiljem töötas hoopis imelikel kohtadel. Oli näiteks ühe intri komandant. Esimestel kokkutulekutel käis kohal. Päris esimesel imestas:"Miks ma küll oma kursuselt naist ei võtnud?"
Hiljem oli temast juttu. Keegi teadis, et oli hakanud kõvasti viina viskama ja naisest läks lahku.
Ongi kõik.
Puhka rahus, Mäido!
No comments:
Post a Comment