2012-12-29

Millal algab keskiga?



 

 Lugesin ühest blogist  põhjalikku ülevaadet filmist "Keskea rõõmud", mis tekitas ka minus hulga erinevaid mõtteid. Kõigepeal jagan  arvamust, et mõned asjad (filmid, maalid jms) lähevad ajaga üksnes paremaks. Kahtlemata on see teose/ taiese seesmistes väärtustes kinni, aga tihtipeale annab ka ajaline distants uusi võimalusi mõistmiseks ja tõlgendamiseks.

Nii on ka sellesama " Keskea rõõmudega" (1986). Filmi valmimisest saab suvel 27 aastat, mis on rohkem kui üks põlvkond. Vähe sellest - aeg on hoopis teine, arusaamised keskeast ja selle probleemidest  teised. Peategelaskond (3 naist ja 2 meest) olid tolle aja mõistes keskea künnisel ehk 35+aastased. No kesse tahaks ennast tänapäeval selles eas keskealiseks pidada! Ja pole ka. Tihtipeale on alles pere loomata või on lapsed tillukesed. Alles otsitakse oma kohta, tehakse tähtsaid otsuseid isiku tasandil, reisitakse ilmas ringi. Ei otsita veel abi imearstide käest mis tahes probleemile! Või ma eksin?

Filmi teeb mõnuga jälgitavaks head karakterid (nii peategelaskond kui kõrvaltegelased), andekad detailid. Ei tea, pole küsinud, kuidas tänapäeva varakeskealised ehk 35+aastased seda filmi käsitavad. Kas nad samastuksid mõneski probleemis?
Soe aluspesu, rohelised botikud (mõlemad kesksuvel) poleks kindlasti  asjad, mis neid erutaksid. Tikutulega tuleks otsida tänapäeval ka sellist kaunishinge ja romantikut, nagu oli Kaie Mihkelsoni tegelane.

Minu lemmikepisood filmist on see, kus  Ulfsaki tegelane Hubert mängib südapäeval Kaunase restoranis klaverit, mis tekitab tohutu resonantsi. Ülemused kaotavad pea, nooremad lõunatajad keerutavad tantsu.  Pille satub ärevusse, et vend kukkus jälle jooma. Õnneks laheneb intsident Silva abil õnnelikult, mispeale Tõnu hüüab Hubertile mitte ilma irooniata "Tere, Kilburn!"
Iseasi, kas me tänapäeval teame, keda ta silmas pidas!!

2012-12-09

Kuupäevade maagia

Ma ei tea, kuidas on teiega, aga ma natuke kardan ka seda maailmalõppu. Koolis lapsed küsisid, kas ma usun, et tuleb.  Aga muidugi, vastasin. Siis nad vaatasid kaastundlikult: no on loll! A võib-olla ei vaadanud ka, sest "sellegipoolest tuleb kõik kahed järele vastata."
Täna oli Raadio 2-s pikk saade sellest ja veel mitmest asjast. Näiteks kriisist ja hirmust. Paanikast ja foobiatest.
Näiteks läheb elekter ära ... esialgu 3 päevaks. Igasugused kommunikatsioonid kaotavad töövõime. Ei näe ühtki inimest, ei saa kellelegi helistada, kedagi FB kaudu otsida.
On külm, pime, nälg. Ja siis tuleb hirm, paanika.
Olgu peale, et Eesti pidi olema selline nurgatagune koht, et ehk veab kuidagi välja. Rahvas   tuimavõitu - vähemasti need, kes on siia jäänud-,  aga samas ka kannatlik ja karastunud.  Või  mine võta kinni! Ei saanud mina aru, kas tuleb või ei tule - see lõpp nimelt.


Annaliisa koos Inkaga selle talve teist lund nautimas.

....jääb pooleli, sest ma ei oska enam blogida.

Pealkirjas lubatud maagilised kuupäevad on 12.12.12 ja 21.12.12. Mul on nõrkus ilusate numbrite vastu.

 Mis päeval see maailmalõpp pidigi saabuma?
Mul on veel nii palju koolitööd teha!!

Nägin täna kusagil pealkirja, et eestlased ei tee vahet inimõigustel ja olmemuredel. Ei tea, mis vahe neil siis on!!!

Lisatud: Ilus kuupäev oli ka  20.12. 2012
Uuel aastal enam nii täiuslikke kuupäevi ei tule, aga  13.01.13 on küll.
Maailm ei saanud otsa, mis on hea. Lisaraskusi ei ole meil kellelgi vaja, katsume olemasolevatega toime tulla.