Suvesari "Tuhat ja üks ööd"

Ei karda näida (või  olla) vähenõudlik  kunstitarbija, kui ma valisin sõbranna soovitusel suvesarjaks "Tuhat ja üks ööd". Vahelduseks haiglaseriaalidele ja tüütuseni korduvatele väärtfilmidele on esimesed muljed täitsa head.
Igal juhul olen õhtupoolikul kõpsti teleka ees vaatamas, kuigi see röövib kaks tundi, sest reklaamiga kokku nii pikalt käibki. Võtsin  riiulist  isegi 2osalise samanimelise koguteose, mis on ilmunud eesti keeles 1984. (Kokku 1000 lk. Tõlkinud vene keelest Andres Ehin ja Ly Seppel)  Tunnistan, et läbi pole loetud.
Võibolla on see sari/ seriaal/ seep  araabia kultuuri  ja islami sügavamaks tundma õppimiseks  päris hea huvitekitaja! Kunagi pole hilja ennast ise järele aidata.
Ma pole Türgis  käinud, aga läheks küll.  Ilus maa, ilusad inimesed.
Mis tundub olevat selle seebi väärtuseks?
Just seesama ongi - ilusad inimesed, rikas elu, palju armastust.
Üle mõistuse käivad tunded. Vaatan neid suuri sügavaid ja säravaid silmi. Tundub jah natuke läila, aga tutvustuses öeldakse, et väga kaasaegne ja populaarne igal pool.  Et peaosalised armusid ka reaalselt filmi tegemise käigus ja ongi nüüd abielus. Ilus ju!

Halvad saated ETVs

Ma pole kunagi varjanud, et olen päris suur telekavaataja, vähemalt nädalavahetusel ja vähemasti talveperioodil, sest minu eluviis on suhteliselt väheaktiivne füüsilises mõttes.
Kui olen pühapäeval kõik hädavajalikud asjad ära teinud, siis lülitun  ümber väga passiivsele telekavaatmisele (pikali asendis, sest tugitooli mul pole).

 Eelmisel pühapäeval ma lausa vihastasin selle peale, et ikka veel pole ära lõppenud jamasari "Hakkab jälle pihta". Juba algusest oli aru saada, et midagi head ei tule. Labane, tühine, vaimuvaene, piinlik, nalja mitte kopka eest. Ja seda kõike näidatakse rahvustv-s. Mulle üldiselt ei meeldi, kui rõhutatakse, et "maksumaksja raha eest", aga ... tõepoolest. Kui ise ei oska, ei suuda, ostetagu sisse. Isegi BBC sarja "Meie pere" võin vaadata 3. ringi ennem, kui seda Maimiku-Tolki tohutu suure tegelaskonnaga tehtud kodumaist üllitist. Vot.

Viimastel aegadel olen täheldanud ka "Pehmete ja karvaste"  allakäiku. Ei aja enam üldse naerma, isegi muigama mitte. Asjad ja inimesed väsivad, ideed saavad otsa. Kõigest võib aru saada, aga siis tuleks lõpetada. Keegi peaks ju vastutama ka ETV programmide sisulise ja kunstilise kvaliteedi eest.

Muidugi võib nüüd öelda, et mis ma tukun seal teleka ees, kudugu parem sokki või lugegu uuemat eesti kirjandust ( ma nimelt olen Eesti patrioot ja ei kavatse emigreeruda).
Õige küll. Aga need saated on pühapäeval kõige vaadatumal ajal ja pärast seda tuleb see väga põnev ja pinev Taani krimisari "Kuritegu", mille iga järgmist osa ootan nädal aega.

Olen käinud ka erakanalitel seda paksudele mõeldud uut sarja  ja neid haledaid tõsielulugusid vaatamas, aga juba ühe korra  järel tunnen ammendumist ja klišeelikku lähenemist.

Koolikinu

Vaatan ikka seda BBC "Waterloo Roadi kooli" filmi, kui selleks ajaks koju jõuan. Alati ei jõua, aga pole hullu - ega ma nii suur fänn ka pole.
Vahel siiski tahaks mõnega arutada ja võrrelda sealseid olusid näiteks meie (Eesti) kooli omadega.
Kõikides maailma koolides on 2 antagonistlikku klassi - õpilased ja õpetajad- ja kogu trall käibki selle ümber "kes-keda". Laias laastus.
Ja need muud probleemid, mis elu ette söödab, on seinast seina. Mida kõike siin pole- uimastid, varane seksuaalelu, homovärki, toitumishäired, halvad kodud, saamatud vanemad, haigused, surm, mõrv, suitsiid, erivajadustega lapsed, koolikiusamine ja igasugused käitumishäired nagunii jne jne

Mille peale olen mõelnud?
- meil võiks ka olla selline karistusklass, kuhu saata lapsi rahunema ja kus nendega spetsiaalselt tegeldakse
- meil võiks ka olla sotsiaalpedagoog, kes lahendab konkreetsete õpilaste juhtumeid professionaalselt
Mille üle imestan natuke?
- direktor tegeleb rohujuure tasandil kooliprobleemidega, mitte ei ole esindusfunktsioonis või majandusasjade peal ainult
- koolis on näha ka meesõpetajaid (2 koguni sarja algusest peale), kuid direktoriks on naine
- koolis on erinevaid õpetajatüüpe, esimeseks kriteeriumiks on toimetulek klassiga (mul on kahju, et koolist on lahkunud Steph)
-veidi arusaamatuks jääb see õppekavade asi ja A-astme õpetus koolis(ma pole ka eriti süvenenud)
- millegipärast näidatakse päris tihti mingit söögitegemise tundi, mis lõpeb toiduloopimise ja täieliku kaosega
- õpetajate eraelu on üldjuhul kajastamata või siis väga probleemne (ühtki õnnelikku õpetajaperet pole)

Mõtlesin, miks on mul huvi selle filmi vastu langenud. Nüüd taipasin: siin puudub huumor, hea briti nali, mis näiteks "Südameasjas" on täiesti olemas. Ainult see vana Grantly rebib vahel kildu, aga nüüd on temastki tehtud üks hädavares, pussakas, salajoodik. Tõeline pärl oli veel see, et ta õpetas "valesid teoseid", ei täitnud õppekava, sest naine oli haige:)

Lugesin telekavast, et 6 hooaega on filmi tehtud, alustatakse 7. hooaega (2012)