* Eile kukkus niisama heast peast mu ilus flamingolill postamendilt alla. Mulda oli kogu vaip täis, aga lillel polnud häda midagi. Korjasin mulla potti tagasi (oli teine väga kuiv), kastsin tublisti läbi ja kohendasin taime. Panin tagasi oma kohale.Öösel - polnud veel magama jäänudki - kuulsin kahtlast mütsu. Arvasin, et kass ajas midagi ümber/maha. Läksin vaatama - lill jälle kukkunud! Mulda jälle kõik kohad täis.
Ei hakanud öösel koristama. Lille jätsin ka põrandale - olgu siis, kui ta kõrgel olla ei taha.
Hommikul mõtlesin, et kas see on märk millestki - lill on ju mu oma laste poolt kingitud.
** Läksin tööle. Üks kole vares kraaksus kase otsas. Äkki tundsin, et midagi kukkus pähe! Nüüd sittus, mõtlesin. Kui lind pähe situb, tuleb mingi rahalaev, olen kuulnud. Tõmbasin ettevaatlikult kapuutsi peast, et uurin asja. Ei olnudki see. Hull lind oli mind hoopis puuoksaga visanud. Käras veel takkapihta.
Mul ei ole "Ebausu entsüklopeediat", et järele vaadata, mida need märgid kõik tähendavad.
Musta kassi pärast olen küll ringe sisse teinud (on meil siin üks vastasmajas).
Mina, kes ma igas asjas tagamõtet, sümboolikat ja märke näen, olen pehmelt öeldes ärevuses.
4 comments:
"...näen, olen pehmelt öeldes ärevuses."
Õigemini, ootusärevuses, et midagi head nüüd juhtub, ütleks optimist.
Juhtub küll head - saab vaevast lahti...
Juulis küpses autol aju
Septembris arvutil kõvaketas
Oktoobris....jah, oktoobris juba inimese aju
Need olid märgid, nii arvan mina.
Aga ette ju midagi ei tea (teadnud), märke lugeda ei oska (osanud).
Post a Comment