Mind ka häirivad jubedalt need meie riigis toimuvad protsessid - Eesti inimarengu aruande näitajad 2009, pensioniea tõstmise reaalne plaan, koolivaheaja lühendamise kava, gümnaasiumi ja põhikooli seaduse elluviimine jõumeetodil, regionaalpoliitika olematus, maapiirkonna tühjenemine ja väljasuretamine, töötuse ja pessimismi pidev kasv, eesti spordi kidumine, rahva järjest halvenev elujärg ja tervis, aina suurem sotsiaalne kihistumine ja kastistumine, poliitikute võõrandumine oma rahvast ja vastupidi, naiste tööpanuse mitteväärtustamine jaaniiedasi
Hulluks võib minna, kui sellele kõigele mõtled ja sellest päev otsa kuuled.
Tahaks pugeda kookonisse, sulgeda silmad ja kõrvad, mõelda sellele, et su üks ja ainuke elu ei tohiks ju mööduda ainult muretsedes halbade asjade pärast.
Parem võtta ette pehmed teemad - kevade pealetung, vulisevad veed ja lõõritavad lõod, päikese paiste ja heinamaa, peagi õitsema hakkavad lilled, puud ja põõsad.
Loodusest on ennegi troosti leitud.
Pikk ja raske lumekoorma all möödunud talv on üle elatud. Jälle tuleb kelli keerata, vähem kui 3 kuu pärast algab suvi.
Õnnest on puudu veel üksnes see, et õige pea muutub mu staatus (või saatus?).
Ma ei tea, võib-olla ei sobi sellest mõelda, nii rasked ajad ju. Tegelikult ka.
Pildil Paul Kondas, kelle sünnist möödub 31. märtsil 110 aastat.
Lugesin anekdooti.
- Mida teeb asotsiaal arvutis?
- Sorib prügikastis.
6 comments:
Muremõtteid tundub Sul kuidagi palju olevat. Aga eks positiivne lähenemine ole ikka parem.
kevad paistab juba tõesti. meil ka täna siin nii soe ja kõik sulba. Ja valge! mulle meeldib tegelikult kellakeeramine ja valged õhtud. :)
Võib-olla olen ma parandamatu optimist, aga ma usun, et sellest koolireformist ei tule esialgu midagi välja. Samas poleks mul endal koolivaeaja lühendamise vastu ka midagi. Eeldusel, et kaks pikka veerandit selle arvel lühemaks tehtaks. Kuigi ma kardan, et seda ei juhtuks. Aga ilmselt lähiaastatel ei minda ka suvevaheaja kallale. :)
Ah jaa, unustasin selle staatusejutu. Anna siis teada, kui see juhtub (hmm, on see ikka üldse see, mida mina arvan?) :)
Loe läbi Valentine Nõlvaku Ellujääja mälestused, ehk siis hakkab praegune elu sulle paradiislikuna tunduma.
Esiteks - need ülalmainit mured pole ju minu isiklikud, ikka meie ühised.
Ma lihtsalt loetlesin meedias (ja blogides) kajastatavaid teemasid.
Teiseks - Sille, küll ma annan õigel ajal teada, nii edev olen ma küll.
Teisel teemal: ühest blogist lugesin, et väidetavalt ei jõudvat blogipuusse piltidega postitused. Lihtsalt kirjatükid pidavat jõudma.
(Ma küll ei tea, kui paljude kohta see kehtib). Proovid lähevad läbi, aga nendejärgsed pildiga postitused mitte.
Vähem muremõtteid Sulle!
tahtsin juba varem kirjutada, aga see aeg...lippab nii kiiresti.
Olen sinuga sama meelt ja otsin lausa teadlikult neid pehmeid teemasid ja väärtuseid.
samas ei saa (õpetajad eriti) pead lausa liiva alla peita. Vead parandatakse veel ikka punase värviga ja sellele peaks ju järgnema vigade parandus. Aga pole seal riigipiruka juures seda lehekülge märganud.
Post a Comment