Mis ajal rahvas soosaarele kogunema hakkas? Öösel? No tehakse ikka fantastilisi asju siin ilma peal! Juba jalutuskäik soos on tohutult tõhus akude laadija. Teil seal kontsert ka lisaks - vapustavalt ilus! Positiivseid emotsioone jätkub ilmselt pikaks ajaks.
Mare, see on kompleks üritusi. Kuna raba asub Soomaal, täpsemalt Hüpassaares, siis oli seekord muuseumiplatsil loodusfilmide näitamine(Rein Maran). Pärast minnakse rappa, südaööl, taskulambid ja jaaniussikesed valgustamas teed. Istutakse saarel, juteldakse vaikse häälega, peletatakse sääski, einestatakse, tukastatakse, kuni algab kontsert. See algab kell 3, kell 4 tõuseb päike, isegi kui on pilves.
Tagasitee on juba hommikuhämaruses ja varsti on päevavalgus käes. NII lühike ongi see Eestimaa öö.
See on vapustav elamus ja emotsioonilaks on täielik.
Korraldusliku poole pealt tuleb veel lisada, et kontsert lõpeb päikese esimeste kiirte ilmudes Griegi "Hommikumeeleoluga" Peer Gyntist. Vähemasti viimastel kordadel on see nii olnud.
Õige märkus Koomas Toomaselt, aga muus osa on varieerumisi, iga kord isemoodi! Näiteks seekord mängiti ette Vivaldi "Aastaajad". Alati on ka väike sõnaline osa, seekord kommenteeris Raivo Järvi.
Aga kõige meeldejäävam oli ikka Fred Jüssi, kes õpetas linnulaulu sääsepririnast eristama(ühtedel varasematel kordadel). Hetk enne päikesetõusu on väga vaikne ja siis nad hakkavad laulma - linnud muidugi, üksteise võidu.
Aitäh, Sjgelle, kommentaari eest! Olen korra kogenud suvist päikesetõusu ja tõesti - enne seda hetke on täielik vaikus - ja siis... Linnud justkui jälgiksid pingsalt seda stardihetke. Ilus! Kujutlen, mida inimesed seal soosaarel tundsid.
7 comments:
Mis ajal rahvas soosaarele kogunema hakkas? Öösel?
No tehakse ikka fantastilisi asju siin ilma peal!
Juba jalutuskäik soos on tohutult tõhus akude laadija. Teil seal kontsert ka lisaks - vapustavalt ilus! Positiivseid emotsioone jätkub ilmselt pikaks ajaks.
teil ikka sünnib asju! Pole ime, et nii harva Tallinnasse juhtud.
Mare, see on kompleks üritusi. Kuna raba asub Soomaal, täpsemalt Hüpassaares, siis oli seekord muuseumiplatsil loodusfilmide näitamine(Rein Maran).
Pärast minnakse rappa, südaööl, taskulambid ja jaaniussikesed valgustamas teed. Istutakse saarel, juteldakse vaikse häälega, peletatakse sääski, einestatakse, tukastatakse, kuni algab kontsert. See algab kell 3, kell 4 tõuseb päike, isegi kui on pilves.
Tagasitee on juba hommikuhämaruses ja varsti on päevavalgus käes.
NII lühike ongi see Eestimaa öö.
See on vapustav elamus ja emotsioonilaks on täielik.
Korraldusliku poole pealt tuleb veel lisada, et kontsert lõpeb päikese esimeste kiirte ilmudes Griegi "Hommikumeeleoluga" Peer Gyntist.
Vähemasti viimastel kordadel on see nii olnud.
Õige märkus Koomas Toomaselt, aga muus osa on varieerumisi, iga kord isemoodi! Näiteks seekord mängiti ette Vivaldi "Aastaajad". Alati on ka väike sõnaline osa, seekord kommenteeris Raivo Järvi.
Aga kõige meeldejäävam oli ikka Fred Jüssi, kes õpetas linnulaulu sääsepririnast eristama(ühtedel varasematel kordadel). Hetk enne päikesetõusu on väga vaikne ja siis nad hakkavad laulma - linnud muidugi, üksteise võidu.
Aitäh, Sjgelle, kommentaari eest! Olen korra kogenud suvist päikesetõusu ja tõesti - enne seda hetke on täielik vaikus - ja siis... Linnud justkui jälgiksid pingsalt seda stardihetke. Ilus! Kujutlen, mida inimesed seal soosaarel tundsid.
Väga tore üritus! Kohe kadedaks teeb, tahaks ka tulla. Järgmisel aastal ehk :)
Post a Comment