Kooliga seotud inimesed teavad, et homme lõpeb I veerand. Õpetajad teavad, et viimased päevad on väga pingelised, sest tuleb välja panna veerandihinded, hinnata iga õpilase käitumist ja hoolsust ainetunnis ja klassijuhatajana panna välja keskmine. Siis esitada aruanded õpitulemuste ja puudumiste kohta.
Viimasel ajal on hakatud rääkima, et numbriline hindamine on ajast ja arust ega motiveeri kedagi rohkem õppima. Kahed ajavad üldse musta auku, kust raske välja ronida.
Lugesin Postimehest (19.okt 2010) Viimsi kooli kogemustest kujundava hindamise alal.
Ei kujuta ette, kuidas see oleks. Teen kontrolltöö, parandan vead, aga tagasisidet annan hinnanguna "pole viga", "käib kah", "oled tubli" nagu Tootsi-aegadel? Hinne(hinnang) tuleb alles õppeaasta lõpuks, kui õpilane sooritab suure (terve õppeaasta materjali hõlmava) töö-eksami?- ja saab selle eest hinde/hinnangu (kujundava?).
Kui järjepideva hindamise vastu räägib see, et hinne ei motiveeri kedagi pingutama ja hoiab õpilast pidevalt stressis, siis kuidas see välja näeks, kui õpilane peaks kõikides ainetes näitama oma aasta jooksul kogutud teadmisi kevadel lühikese ajavahemiku jooksul?
Ja siis veel see mõte, et õpilane koostab õppeaasta jooksul aines õpimapi, mida õpetaja siis kujundavalt hindab/analüüsib.
Ma saaks veel asjast aru juhul, kui mul oleks üks klass umbes 15-20 õpilasega. Küllap mul siis oleks aega juhendada, tiivustada igaüht eraldi ja samas suulist tagasisidet jagada, aga mul ei ole. On 5 klassi, kus 2 kuni 3 eraldi ainet (keel, kirjandus, tekstiõpetus). Seega tuleks mul jälgida jooksvalt ja pidevalt üle 200 õpilase.
Oehh, ei saa aru.
Aega rohkem sellele mõelda ka pole, hakkan 12. kl töid parandama.
10 comments:
Nüüd võiks ju veel oodata mõne kenjaalset (jep!) ideed, et palga maksmine on ajast ja arust ning ei motiveeri kedagi rohkem tööd tegema. Palgapäeval hakatakse jagama hinnanguid:"pole viga", "käib kah", "oled tubli".
Idee - hinnata lapse individuaalset arengut, tema pingutust - on hea, aga miks peaks selleks taolist eufemistlikku terminoloogiat kasutama? Kui korrutustabelit iial selgeks ei saa ja omaenese nimes teed kolm viga, aga tähti maalid ilusasti keeleots suust väljas, siis "oled tubli"? Ja edasi?
Urr.
Kaamos, ega seda üks mees hiljaaegu ju ütleski.
(Minu isa ütles selle peale, et kiida lolli, siis loll teeb.)
Väkk.
Lapse jutt (vabandust, lapsed, teie nii rumalad siiski pole!)
Eks seda ole ju kogu aeg räägitud, et mis palk - missioon on tähtis!
Mul poleks midagi selle vastu , kui vahel öeldaks "Täitsa tubli, püüa veel!"
Kiituse vastu pole kellelgi midagi, laitust ei taha keegi kuulda.
Koolis on ikka hinnatud lapse individuaalset arengut ja pingutust - hinne 3 on väga hea venivusega materjalist.
Palju hullem on, et andekad laisklevad, sest nendel on ammu kõik selge, kui õpetaja ikka veel
seletab/selgitab/juhendab/ julgustab...ikka nii, et kõik saaksid asjale pihta. Mõni aga ei tahagi õppida, kiida teda palju tahes.
Aga olgu pääle, hääd vaheaega!
Kui pikaajaline õpetajakogemus on kivistunud stampidesse ja sa pole märganud, et hinded tegelikult õppima ei pane, vaid ainult hirmutavad, siis on sul küll aeg koolist lahkuda.
Oh seenior, sul on sulaselge õigus, ainult hinded muidugi õppima ei pane. Mis siin üldse vaielda! Eks natuke pea lapsel ka huvi, kohusetunnet ja tahet olema.
Ja muidugi - ma ei ole unustanud: ka õpetaja peab noor, atraktiivne, kaasaegne, empaatiline, tolerantne olema! Kuis siis muidu!!!!
Aga Seenior, mõni loll peab ikka kooli ka jääma, kõik ei saa ju minema joosta!
Täitsa huvitav oleks Seeniorilt teada, millised hinded arglikku õpilast hirmutavad? Viisnurksed viied, nelinurksed neljad, kalbed kolmed, kahekordsed kahed?:D
A tõsiselt - ei hirmuta tänapäeva koolilast ükski õpetaja, saati siis hinne. Muide, mina olin ühe õppeaasta ka täitsa õpetaja, sel ajal veel, kui võis õpilase peale jämedat häält teha ja kahtegi panna. Käisid mul järelvastamist tegemas nagu miilenkid. Eriti oodatud olid miniseelikutes näitsikud, mood oli siis veel selline:D
Olen juba mitu päeva tahtnud sõna sekka öelda, aga kogu aeg on kiire olnud. Meie koolis on sõnaline hindamine lisaks numbritele. "Tänu" e-koolile sel veerandil andsime me esimest korda nn tavatunnistuse, sest e-kool ei võimaldanud sõnalisi hinnanguid tunnistustele panna.
Reaalsus on see, et ei jõua. Enamus õpilastele teen Copyga, ainult nendele, kellel kuskil suured puudujäägid õppeainetes on, neile kirjutan eraldi kommentaari (või siis neile, kes eriti tublid on).Kui mul on veerandi lõpus vaja välja panna 8 erinevat õppainet + käitumine ja hoolsus. Igas klassis on 24 õpilast. Et siis 240 erinevat hinnangut/kommentaari? No lihtsalt ei jõua ja ei oska ka. Ja see kõik tuleb teha ju vaid mõne päeva jooksul. Ma ei saa ju poolest veerandist hakata kommentaare kirjutama.
Teine asi on selle Viimsi kooliga. Mu ema töötab seal ja tema selle nende süsteemiga küll rahul pole. Ütleb, et tegelikult ei ütle see vanematele midagi kui ta saab veerandi lõpus teada, et tema lapse kirjutamine on " püüa paremini". Aga noh, see kattub juba sinu jutuga. :)
Ja tegelikult, ilusat vaheaega! :) Mul ka alates tänasest võimalik kodus mõni päev puhata, siiani olime koolitustel.
Selles asi ongi, et ei jõua kõiki(-e) jälgida ja iga lapse arengut personaalselt kommenteerida. Õigesti ütlesid, et ei oska ka - pole lihtsalt nii palju fantaasiat.
Käisin 8 aastat tagasi Inglismaal oma onupojal külas. Tema on töötanud eluaeg erakoolis, kus nõuti ka sõnalisi hinnanguid. Ta näitas mulle, millised need on. Pikad jutud olid ja väga põhjalikud. Tõesti analüüsivad. Juba siis mõtlesin, et ma nii ei oskaks ega suudaks.
Samas käis seal ka pidev jooksev hindamine. Kui numbrid enam ei kõlba, siis jääb tagasiside igal juhul üldsõnaliseks. Tiiu Kuurme kirjutas ka põhjalikult sellest, aga ma ei süvenenud ega saanud seega arugi, mis tema sõnum oli. Ta on kogu aeg mingite alternatiivsete asjade poolt ja traditsioonilise kooli vastu.
Head vaheaja jätku! Lühike ta ju on, aga hea seegi:)
Sjgelle, Sa võtsid ülihästi kokku Tiiu Kuurme teadlaskontseptsiooni. (Ma olen nimelt pikka aega juurelnud, kuidas seda tema juttu - mida ma ka enamasti lõpuni ei loe, sest kirjutab igavalt - kokku võtta.)
Post a Comment