Ma nägin und

Viimasel ajal näen ma imelikke unenägusid. Need pole just õudukad, aga ma olen neis väga suures kimbatuses.
Ega oma unenägudest jutustamine pole vist hea toon, aga olgu pääle.


Esimene unenägu
Olen ühes suures majas, mis meenutab interjöörilt mingit baari või ööklubi. Rahvast on seal ka, aga mina olen omaette - mul pole seal tuttavaid ja kellelgi pole minuga asja. Siis tahan ma lahkuda, sest pean jõudma ... eksamile. Ega unes keegi just seda öelnud, aga ma vaatasin kella ja teadsin, et mul on väga kiire- vaja ÕSid veel saali viia. Ei leidnud aga ust - ust polnudki. Mind valdas paanika. Lõpuks leidsin mingi väljapääsu, aga see viis kinnisesse hoovi. Oli kõrge plank ees, mida hindasin mõttega, kas suudan üle ronida. Ei suuda!!!
Tahtsin helistada, ilmselt õppealajuhatajale, et ei saa tulla, aga telefon(mobla) oli võõras, mitte minu oma, ja sellega ei saanudki helistada. Seal polnud üldse klahve.
Siis ma ärkasin. Oligi aeg tõusta.

Teine unenägu
Oli kas riigikogu või valitsuse pildistamine. Sätiti inimesi ritta istuma, aga mina magasin oma voodis objektidel jalus. Teadsin, et pean sealt ära minema, aga mul polnud riideid, ei saanud teki alt välja tulla. Oli hirmus piinlik, mind vaadati pilkavalt või põlastavalt. Siis veeti mu voodi platsilt ära. Olin nii alandatud, et nutsin. Ma ei saanud midagi iseenda aitamiseks teha- ei saanud isegi rääkida.


Ma ei otsi unenägudest mingeid teateid, aga seda ma usun, et alateadvuses on peidus muremõtted, mis end unenägudes ilmutavad.


Häid kevadpühi kõigile! On nii kaunis pühapäev! Mõne päevaga on läinud roheliseks, ehkki heki all leidub veel lund!

pilt netist