Hiina(?) vanasõna ütleb, et kui teed tiiru ümber maja, näed ja kuuled rohkem kui toas istudes. Käisin kolm päeva ära ja nüüd istun toas arvuti taga, püüdes end kurssi viia maailmas toimuvaga.
Kui tütar mind eile Tallinna kesklinna trollipeatusse viis, märkasime kõikjal leinalippe.
Mis päev on? Mis juhtunud on? Alles mõni tund hiljem kuulsin veretööst Norras. See on, kui lehte ei loe, netis ei käi ja telekat ei vaata (ühel päeval). Õõvastav õudne maailm. Ma ei tahagi lugeda analüüse, mis püüavad asju põhjendada virtuaalmaailma kurja mõjuga.
Ostsin täna hommikul kassast bussipileti. Ulatasin 20eurose. Tagasi sain 1.20.
"Aga 10? Ma andsin ju 20."
"Te andsite 10."
Mul hakkas süda kloppima. Ma ei saanud 10 anda, sest mul oligi ainult 20eurone kotis. Ainuke rahatäht.
Teenindav neiu ärritus, lõi luugi kinni ja hakkas inventuuri tegema. Minu taga seisvad inimesed pahandasid. Kõigil oli bussi peale kiire, mul ka. Aga ma ei kavatsenud loobuda. Harva olen nii kindel endas olnud. Siis viskas neiu mulle 10 eurot, aga küsis telefoninumbri ja nime.
Buss ei olnud veel välja sõitnud, kui helises telefon.
"Teil oli õigus, vabandage. Aga teate, kui tihti püütakse petta!!!?"
Kodus on hea olla. Nii turvaline ja õdus. Päike paistab.
1 comment:
Hea, et vabandas ;)
Post a Comment