2011-09-12

Tunne kodumaad!*


Nädalavahetusel oli lõpmata kaunis sügisilm (ametlikult on vist veel suvi). Uus tähtpäev - vanavanemate päev - pole veel kinnistunud, tuli täitsa üllatusena. Aga tore, et see on valitud septembri esimesse poolde, kui suvi pole veel lõplikult möödas ja sügis on alles teel.
Käisin Pärnus lastel külas. Pärnu on armas linn - seal on kenad inimesed nii turul kui tänaval. Autod annavad teed, kui näevad sind kaugelt lapsekäruga tulemas.
Tagasi tulin kahe bussiga. Soovitati. Et esmalt sõidan Vändrasse, seal ootan Karksi bussi, millega saan lipsti koju. Nii enamvähem oligi.
Esimene buss sõitis kõrvalisi teid pidi. Vahepeal olin päris üksi bussis (bussijuht ka muidugi) ja mul tekkis väike hirm, et bussijuht on eksinud või siis tahab mind kusagil kolkas maha raputada.
Siis tuli peale kaks poissi ja üks tüdruk (teismelised). Nad olid väga lärmakad. Poisid pommisid tüdruku käest suitsu, jutt oli tervest plokist!! Jäi mulje, nagu oleks tüdruk lubanud või oli võlgu! Tüdruk saatis poisid julgelt pimedasse kohta, mispeale poisid vastasid samaga. Üks poiss küsis tüdruku käest, kas ta on pead seebiga pesnud, juustel pidi seebilõhn olema. Selle peale ütles tüdruk, et... (ei hakka kordama) Nad väljusid Viira kooli juures. Mis edasi sai, ei tea.
Vaatasin aknast koolimaja - ilus ja hästi korras oli. Nüüd kodus guugeldasin, et kuidas on nii, et õpilased laekuvad kooli juba pühapäeva õhtuks. On jah seal õpilaskodu! Põhjalikumalt ei uurinud.

Pärast ringi keerutamist otsustas bussjuht mind siiski viia Vändrasse, kus asusin ootama järgmist bussi. Vahepeal jälgisin igavuse peletamiseks inimesi.
Mõned suurte kottidega noored kogunesid bussijaama. Sellest järeldasin, et nad sõidavad kaugemale kooli. Üks poiss (hilisteismeline) käis ringi ja küsis midagi. Siis kuulsin, et suitsu. Tüdrukutel ei olnud, aga ühe noore autojuhi käest sai viimaks.
Lõpuks tuli oodatav buss. See oli väike ja armetu. Teadsin, et see on eraliin. Küsisin bussijuhi käest oma kodu juures maha, ta oli lahke ja tegigi peatuse. Soovisime üksteisele head õhtut.

*Kunagi sõitis üks bussiliin siit Tallinna 4 tundi, kolistades läbi kõik väikesed kohad. Seda liini nimetati rahvasuus - "Tunne kodumaad".

Pildil " Seal ta on- Pärnu jõgi!" (9. sept 2011)

6 comments:

neiud ärevil said...

Pärnu on armas linn. Minu lapsepõlvest ongi nad mulle koos Haapsaluga vanad head tuttavad.Minu vanatädil oli Sindis maja, just seal Viira kõrtsi vastas. Veetsin seal suvel mitmeid nädalaid. Nüüd pole kahjuks ammu enam seal käinud.

helle said...

Kas Viira kõrts asub Sindis? Mulle tundus, et samanimeline kool oli küll Sindist kaugemal. Ka Torist edasi.

neiud ärevil said...

Mu vanatädi maja asub Sindis Pärnu mnt. 99 ja kõrts ning Viira bussipeatus olid just ta maja vastas.Pole seal mitu aastat käinud, võib-olla kõik ringi tehtud nagu tänapäeval ikka käib.

helle said...

Võib ka nii olla, et kool ja kõrts, ehkki samanimelised, asuvad lahus. Ega ma tea ka, buss sõitis enamjaolt kõrvalistel teedel ja see eksitas väga minu kohataju, mis on niigi vilets:)

Emmeliina said...

mulle meeldib bussiga sõita ja bussiaknast välja vaadata.
Eriti veel kui saab päris ette istuma.

Anonymous said...

Ehee, mina elan muide selle "tunne oma kodumaad" (4h tallinna) bussiliini ääres, umbes poole peal. oh kuipalju kordi sai selle bussiga linnas käidud-väga mugav oli, sai oma teeotsast bussile ja õhtul tagasi :) nüüd peab vähemasti naaberkülla sõitma,et linnabussile saada...janoh, ega ma üldjuhul bussiga linnas ei käi ka (tegelikult käin ma seal üldse haruharva)