Käsitöömaja, endine juustumaja
Endine sepikoda, nüüdne toimetulekumajaTäna on õpetajate päev. Tore päev õpetajale ja ka õpilasele. Sest kes ei tahaks oma rollist väljas käia ja rutiini muuta.
Oleneb koolist ja traditsioonidest, aga meie koolis antakse abiturientidele selleks päevaks absoluutne võim. Õpsid saadetakse kohe majast minema ja pakutakse elamusi mujal.
Seekord käisime Lahmuse mõisakompleksiga tutvumas.
Kunagi hallil ajal (üle poole sajandi tagasi nõuka-ajal) oli peahoones tavaline maakool. Kõrvalhooneid kasutas Lahmuse sovhoos viljaaitade, kartulikeldrite ja igasuguste laoruumidena. Mäletan seda hästi, sest minuaegses koolis toimusid tootmisõpetuse raames praktikatunnid seal (kevadel tassisime keldritest mulda ja mädand kartuleid välja, sügisel korjasime õunu ja keerutasime vilja).
Siis profileeruti ümber ja mõisakoolist sai erikool (nn "lollide" kool, vabandan ette ja taha, aga ikka üteldi vahel mõnele, et "Su koht on Lahmuse koolis", ja see oli kõige suurem solvang maa peal).
Nüüd, aastaks 2011, on Lahmuse Kool saanud endale taastuskeskuse, õpilaskodud, spordisaalid, käsitöömajad, vaba aja veetmise võimalused, toimetuleku klassid. KÕIK kõrvalhooned on renoveeritud. Mõis pole isegi oma ehitamise ajal nii uhke välja näinud, kindel see. Rahad on tulnud EL-st ja vist ka Norrast (ma nagunii ei taipa sest suurt midagi). Ega keegi pole muidugi ise pakkunud, et "võta-võta, ehita endale midagi", projekte on kirjutatud ja igasugustest fondidest raha taotletud.
Õpilasi on 60 ringis, neil on kõik tasuta, ülalpidamine riigi kulul. Kasvataja ja õpetaja saab seal pensionile 25-aastase tööstaaži järel.
Ja siis me muutusime väga-väga kurvaks, sest meie ei ole mingi sihtgrupp. Tavaline kool, tavalised õpilased. No on mõni andekas laps hulgas, aga keskmine prevaleerib. Riigil ja vallal pole raha, et muretseda igasse klassi arvuti ja data-projektor, rääkimata puutetahvlist või televiisorist, mis Lahmusel igas ruumis silma torkas. Ja millised vetsud seal on- igas toas eraldi, ka duširuum!
Aga muidu oli tore päev, varasügis ikka meeldib mulle. Isegi vihm meeldib vahel.
Depressioon saabub alles pori ja pimedaga.
Soovin kõigile blogijatest õpetajatele ilusat ametipäeva! (Vähemalt aasta-ajaga on nad täppi pannud!)
pildid renoveeritud kõrvalhooned, mis avati pidulilult äsja (valla kodukalt)
10 comments:
Lilli ikka said? Või kommi?:) Head päeva!
Nii lilli kui kommi sain! Aitäh!
Ilusat päeva. Meil ka lasteaias täna hoopis eriline ja palju pidulikum ning läheme kõik Viimsisse ujuma.
Päevakohased tervitused! Loodetavasti tuleb veel palju päikest, enne kui pimedus võidu saab.
Vähemalt ühel päeval aastas on ka õpetajad ise "sihtgrupp". Seevastu ülejäänud päevadel aastas, eriti palgapäevadel... Jah, aga sügis on ilus.
Hehehh, naised, emad, isad, kaevurid, ajakirjanikud...
Lugu peame igast tööst, nagu kunagi öeldi.
Palju õnne õpetajatepäevaks!
Minule ütles eile üks viienda klassi poiss: "Sinu tunnid on kõige paremad!" "Vau!" jõudsin juba rõõmustada, kui lõpetati: "No see on muidugi üksnes minu arvamus." :D
Meid võiks ka keegi õpetajatepäeval kuskile eksurseerima viia. Ma läheks hea meelega. See-eest naljategemispäevalt tegin poppi - ja need kes jäid, ütlesid hiljem, et polnudki miskit erilist toimund. Tegid endale ise salati ja sõid selle ära, seejärel istusid ja ootasid, millal kell kukub ja saab koju minna. Mina, popitaja, see-eest sain mõnuga hommikul magada, siis käisin tegin ühe eratunni ja seejärel lobisesin tund aega sõbrannaga tema köögilaua taga (mida polnud mitu aastat teha saanud).
Mul oli tore õpetajate päev.
Sul, kuulukse, oli tegelikult ka :).
Kena keik. ;)
ekskurseerima*
Ma olen aru saanud, et on justkui kaks koolkonda õpetajate päeva tähistamiseks. Üks selline naljapäev, kus õpsid trumpavad õpilased üle oma pöörasusega ja moodustuvad mingi "hullude" klassi.
Meil on see läbitud etapp.
Teine variant on, et õpetajatele kingitakse ilus päev, viiakse majast välja ja näidatakse midagi kaunist-kosutavat. Meil on nüüd viimastel aastatel nii tehtud.
Post a Comment