Vaatan aknast välja - paistab ilus ilm olevat. Päike tõusis äsja, maa on roheline, taevas helehall. Mitte miski ei meenuta talve. Õhtuks pidi kohale jõudma järjekordne tuul ja vihm.
Usun küll vanarahva tarkust, et "ega tali taeva jää". Kui enne lumi pärale ei jõua, siis märtsis hiljemalt.
Nii palju siis ilmast.
Lugesin just lastele ette üht käitumisõpikut, kus muuhulgas oli öeldud, et "absoluutne tabu on rääkida võõraste inimestega haigustest, surmast, rahvusküsimustest, vältida võiks ka poliitikat", see-eest sobib aga alati võtta üles ilma teema. Te ju teate küll seda inglaslikku small talki?!
On selline asi nagu arenguvestlus.
Miks peaksid vanemad tahtma mulle rääkida oma pere probleemidest? Miks peaksin ma seda teadma? Vahel on nii ebamugav kõigil osapooltel. Olen märganud, et vanemad kaitsevad/õigustavad igal juhul oma lapsi. Võib-olla on see päris loomulik. Vahel järgneb õpetaja suhteliselt ettevaatlikule kriitikale selline turmtuli, et tuju läheb ära mitmeks päevaks. Laps vaatab kõrvalt, ja kindlapeale tunneb uhkust südames, et tema ema(üldjuhul käivad koolis ju emad) julgeb õpetajaid süüdistada.
Üldiselt oleme hakkama saanud, jäädes viisakuse piiridesse ja lähtudes põhimõttest, et osa teemasid on tabu.
Olen selleks aastaks arenguvestlustele ringi peale saanud.
Jõuludeni on jäänud kõigest kolm nädalat. Põletan hoolega küünlaid.
Kaunist advendiaega kõigile!
Pildil eelmise aasta 1. advendi hommik
10 comments:
Täna tõeliselt ilus päikeseline hommik võrreldes eilse paduvihmaga, mis leotas mind läbinisti märjaks, aga ise olin muidugi süüdi.:D Kes käskis sinna vihma kätte ronida.
Meil said ka arenguvestlused lasteaias just läbi. Oleme pannud nüüd aja peale, et üle poole tunni ei kesta ja vanem räägib alguses ise just ainult oma lapsest ning muredest ainult lapsega seoses. Meie siis omalt poolt täiendame. Eelmisel aastal juhtus mitmel korral nii, et vanemad tahtsid hoopis oma isiklikke muresid arutada. Läksid ju mitmed pered kahjuks lahku. Oli palju piinlikke momente ja tundus, et vanemad võtsid meid hoopis pihiemadena.Loomulikult on hea, kui me üldist tausta ikka teame, sest lapsele läheb vanemate lahutus väga südamesse hoolimata sellest, kui valutuks see püütakse lapse jaoks teha. Meil oli nii palju segaduses lapsi, kes käitusid ettearvamatult.
Õige on see, et arenguvestlusel ei räägita a) kuulu- ja klatšijutte, b) asjust, mis pole laste kõrvadele mõeldud, c)teistest lastest, d)õpetajaid taga.
Ole siis hiromant ja laveeri seal oskuslikult. Olen ise piisavalt jutukas, et täita vahel nii kidakeelsete vanemate vaikimispause. Olen ka ainult kuulanud ja siis püüdnud viisakalt monoloogi lõpetada.
Arenguvestlused on õpetanud mind märkama ja järeldama, kuivõrd ikka on laps oma kodu peegel. Nii heas kui halvas mõttes.
Kujutan ette et see võib haiget teha küll kui vanemad oma võsukesi kaitstes õpetajat ründavad. Oleks muidugi parem kui nad seda ei teeks. Teisalt on nii hea kui vanemad oma lapsi kaitsevad. Kasvõi siis rumalal moel. Mõtle kui nad seda ei teeks ja igal võimalikul juhul lapse süüdistaja rolli asuksid. Mida see lapse jaoks tähendaks!
Pildil aga on ju juba lumi maas!!!
Muidugi peab vanem oma last kaitsma - argumenteeritult. Muidugi ei tohi õpetaja rünnata lapsevanemat või last osapoolte juuresolekul. Näiteks öelda lapsevanemale, et "teil on seal kodus kõik korrast ära" või et "te olete vanemana läbi kukkunud".
Arenguvestluse läbiviimine on terve teadus, oleme selles osas saanud mitmeid koolitusi ja kogemusi on ka juba omajagu.
Kui lapsevanem saab ainult negatiivset tagasisidet, siis ta lihtsalt enam ei tule kooli, laveerib nii palju kui võimalik, või tuleb, sõjanui kaasas.
Mul on arenguvestlused üldjuhul rahumeelselt möödunud.
Minu kommentaar polnud mõeldud õpetusena Sulle, ega Sa vist seda arvanudki. Ütlen nii kindluse pärast.
Lihtsalt minu elus on kogemus minu lähedasega kus vanemad on asunud igal võimalikul juhul kõikvõimalike kasvatusinstantside poolele, kuid mitte kunagi lapse poolele. Ma tean suurepäraselt mida see inimesega teeb.
Küll oled tubli! Ma pole arenguvestlustega sel aastal veel alustanudki. Eks 3.veerandil jõuab ehk. :)
Minu lapse õpetaja tavatses arenguvestlusel pidevalt teiste laste kohta näiteid tuua. Mõtlesin siis, et mida ta teistele vanematele minu lapsest räägib...
Kas olid ikka positiivsed näited?
Helle, lapsed on täpselt oma pere nägu ja tegu, isegi erandid kinnitavad reeglit. Nii et mina tänan jumalat, et minu arenguvestlused (2 aastat neid oligi)möödusid mõnusalt. Päris probleemse lapse puhul polnud lootustki, et keegi kooli tuleks. Tuli kodu külastada koos sotsiaaltöötajaga.
Mul õnneks nii probleemseid lapsi pole, kelle kodu peaks koos sotsiaaltöötajaga külastama.
Post a Comment