2013-01-05

Seenelkäik


Ma ei hakka otsima, mida on teised enne "Seenelkäigu" kohta arvanud. Sisu ka ei hakka ümber jutustama, sest vaevalt on kedagi, kes pole näinud või kuulnud.
Kindel, et see film hakkab vähemalt  kord aastas telekavas olema ja  nii umbes 10-20 aasta pärast imestatakse, et selles on midagi igihaljast ja midagi, mis on ajas oma tähendust muutnud, aga kõlab ikka nii värskelt. Kindlasti on sellel filmil pikk iga. Tühja kah, et ta Oscarit ei saa, ega "need seal" mõistakski eestlaste keerulist ja vastuolulist hingeelu ja meie süsimusta huumorit.
Kas me isegi mõistame? Mäletan filmi esilinastuse päevilt mõnede ekspertide ja arvustajate kriitikat, et rahvas naeris saalis vale koha peal. Kus on õige ja kus vale koht? Võib-olla tulnuks hoopis nutta?
Kui ma esimest korda vaatasin, siis ma tegelikult ei teadnud sisu. Olin näinud paari klippi, mis olid hullult naljakad (Reinholdile kukkus jahu pähe ja Tamm kukkus tooli pealt maha!!!)
 Näitlejatööd on väga head. Kas meil on mõnda paremat komöödianäitlejat kui Raivo E. Tamm?
Episoodides mänginud Elmo Nüganen ja Ott Sepp -  lihtsalt suurepärased. 

Tahaks arutleda ja analüüsida.
Kas poliitikud ongi kõik nii silmakirjalikud, arad, korrumpeerunud, õõnsalt pateetilised, alatud kui Aadu Kägu?
Kas tema naine Viivi Kägu sai lõpuks aru, kes on tema mees inimesena ja miks ta ikka ise ei astunud üle inimlikkuse läve, kuigi  nii mitu korda üritas?
Kas see metsik eestlane, kes oli sõna igas mõttes kõva peaga, sümboliseeribki rahva  enamust? (Üllar Saaremäe kehastuses)
Kas kuulus rokkar Zäk oligi nii tühine ja  samas nii kummaline, nagu ta välja paistis, või oli tema iroonias ka teatud tarkust, küünilisust nagunii?
Mitu päeva  veel oleks pidanud olema eksinud ja oma elu eest võitlema, et hädalistes oleks välja löönud ka midagi inimlikku? Räägitakse ju, et surma palge ees avanevad inimese  hinge salalaekad.

Kas teie oskate nendele küsimustele vastata?

pildid netist võetud

12 comments:

Bianka said...

ma tahaks sõna võtta hoopis selle su lausekese kohta "sest vaevalt on kedagi, kes pole näinud või kuulnud"(filmist). Muidugi olen ka mina kuulnud, aga näinud polnud :P Sest ma ei viitsi kinno minna ja nii oli ka mul hea meel, et telest näidati. Aga mu õnn jäi üürikeseks...

Sest 1.jaanuari õhtul tuli mul uni peale, (film ei köitnud nii kangesti), et panin lindistama ja läkisin ära magama. Aga hommikul selgus, et kellaajad said valesti ja pool filmi oli lõpust puudu. Ja siis hakkasin otsima, et kust saaks ometi (kasvõi raha eest) filmi lõppu uuesti vaadata. Vastus on, et mitte kuidagi ei saa. Kes kinos ei käinud, või telekast ei vaadanud (lindistanud), sel pole mingit shanssi. No tere talv! Miks siis nii, miks pole seda videolaenutuses saadaval?

Lugesin ajalehest filmi järel ilmuinud arvustusest, et kas pole imetore, et telest näidati filmi enne DVD tegemist :P Mis selles pikas DVD ooteajas toredat on? Saan aru, et kinoring peab enne täis saama, kui film läheb teistes kanalite kaudu kättesaadavaks. Aga praeguseks on minu arust küll piisav aeg esilinastusest möödas, aga samas jätkuvalt inimestes huvi üleval, et film võiks raha eest mingil moel juba kättesaadav olla. Aga mida tean mina kinolevi ja teiste (DVD tootjate ja videolaenutuste) omavahelistest suhetest, eksole :O Siiski tundub mulle, et kaotajad on sellise venitamise peale kõik, nii vaatajad, kes pole veel näinud, aga tahaksid, kui ka filmi tegijad, kes võiks "järelkorjamisest" lisatulu saada.

Mina leidsin õnneks, et täna st. laupäeval korrati filmi ja mu mure sai murtud. Aga filmilevist ei saa ma küll aru, nagu asi iseeneses. Eriti selle valguses, et väikelinnades pole raha kinodele muretseda moodsaid digiseadmeid, mille abil filme edasppidi näidata saaks ja nii on kino kui niisugune võimalik vaid kolmes linnas. No aga telekas või DVD lugeja on ju praktiliselt igas kodus...

vahterliina said...

mulle meeldis see autor. ja siis mõte. ja teostus polnud ka paha, eriti eesti filmi kohta. me ju kõik teame, mis on hea film, aga ikka tehakse mõni püssiga rahuldamine lõpuks. selle kohta oli ikka väga kõva sõna. ma ei tea, kas keskmisest poliitikust saaks filmi. aga samas oli mul võimalus käia hiljuti ühes rk komisjonis. see oli küll, naljakas oleks ehk õige sõna...

konn, lendav konn said...

Armas Helle - kui pead Viivi inimlikkuse läve ponnistuslikuks ületamiseks jahunäo võimalikku langemist rokkari triibuliste pükste ja lohutamatult pikkade juuste lummusse puupeast eestlase arhetüübi hütis, siis on inmlikkuse läve kindlasti ületanud tuhanded ja tuhanded maailma neiud!
Kui inimlikkuse lävi on defineeritav paaniliselt metsas ringitormavale abikaasale puu tagant õrna häälega "kallis, ma olen siin!" hõikamisega, siis ta läve muidugi ei puudutanud, ületamisest rääkimata.
Häid naisi on Eestis ikka krdima vähe, johhaidii!!!!

Konn&Kägu, ühte nägu

helle said...

Lp Konn, meessoo eestkõneleja!
Naisi oli üldse selles filmis vähe, peale nimetet Viivi veel saladuslik näkk seenekorviga ja suhtekorraldaja Hilje Mureli esituses.
"Inimlikkuse läveks" (ei leidnud paremat väljendit) pidasin ma seda momenti, kui Viivil hakkas puupea-eestlasest natuke kahju.
Mehed seevastu tundusid mulle absoluutselt tundetud.
Päriselus nad nii tundetud ei tundu:)

Emmeliina said...

Esialgsel vaatamisel meenus mulle kohe "Ristumine peateega". Samasugused sürr olukorrad ja inimloomuse telgitagused.
See "pime ala", mis meis igaühes avaldub ilmselt kriisisituatsioonides, jääb senikaua tundmatuks, kui olukord käes.
Ega asjata soovitata noortel kooselu alguses matkama minna :D

helle said...

Ma mõtlesin ka selle peale - piirsituatsioonides avaldub inimese loomus, seal kaob vajadus teeselda ja näidelda.
Mulle meenus ka see "Ristumine peateega".
Lugesin PM Arterist intervjuud Toomas Hussariga. Ta ütles, et inimestel ja loomadel pole vahet, mõlema elu juhivad instinktid - toit, territoorium, partner, järeltulijad.
Minu arvates on ikka vahe - inimene ihaldab rikkust ja vara.

Bianka said...

Minu jaoks on filmi headuse kriteeriumiks see, kas mul tekib tunne, et ma samastun peategelasega milleski. Jah, tumedad alad on meis kõigis, aga minu jaoks oli Risttee palju usutavam ja kaasaelamist tekitavam film, kui seenelkäik.

Nüüd, kus ma filmi teise poole ka ära sain vaadata, tundsin, et parim jäigi esimesse poolde. Olen ka ise metsas seenel olles eksinud (ja ma olin ennast sinnamaani heaks orienteerujaks pidanud) ja see ahastus, mis nüüd saab, oli väga ehe. Lisaks see, et üks tavaliselt ennasttäis eesti mees tunneb tegelikult sellises looduslähedases olukorras vajadust naise maalähedaste instinktide järele. Ja naise ütlemine, et ära käi mu kannul kogu aeg, kas ma metsas ei saaks vähemalt sust rahu, oli ka väga usutav :P

Aga edasi läks jamaks. Ma saan aru küll, et taheti öelda, et poliitik oma pealmise "küll-ma-olen-aus-ja-hea" maski taga võib olla tõbras, aga kammoon! nii primitiivselt seda filmis tõestada ei saa. Kui mistahes tsiviliseeritud inimene (poliitik on ka inimene) satub pärast metsas ekslemist, külma, janu ja nälga võõrasse majja, siis pärast arusaamist, et see pole mitte mingi mahajäetud suvemaja, ei hakka ta paaniliselt teiste inimeste jahu, küpsiseid ja veini varastama, vaid ootab, kui pererahvas koju jõuab, kes nad ka poleks. Sellise (arvan et üldiselt normaalseks peetava) käitumise peale oleks kogu edasine konflikt ehk olemata jäänud.- ja kui isegi vale sõna, liigutuse jne tõttu oleks juhtunud see, mis juhtus, siis... tule taevas appi! nii ei käitu ükski tsiviliseeritud inimene, isegi poliitik. Mina poleks ilmselt ka vägivaldset ekskurjategijat ära minnes lahti sidunud, aga ma oleks küsinud ta enda või talu nime ja võtnud mõne tema tuttava kontaktid, kellele oleksin helistanud, kui oleksin tsivilisatsiooni jõudnud, nii et teda lahti oleks seotud.

Ma tean küll, et tegijad paremat situatsiooni oma mõtte edasikandmiseks ei leidnud, aga ikkagi, nii kipaka konstruktsiooni abil ei hakka ma uskuma, et kõik poliitibroilerid, nende naised ja kaasjooksjad on potentsiaalsed mõrvarid :P

Emmeliina said...

Nii nagu Bianka asja kirjeldab saan aru, miks mu Abi Kaasale Eesti filmid ei meeldi ja mitte ainult - ta ei vaata neid eelarvamusest. Sellepärast ongi siin hea arutada.
Neil kolmel puudus tegelikult juhtoinas, kes oleks olukorra enda kontrolli alla võtnud. Kõik lootsid kogu aeg kellegi teise peale ja vastutust ka ei võtnud. Nagu oleks kõik kolm poliitikud :P

helle said...

Kunst, sh filmikunst, ei pea kunagi kopeerima elu ega oma lahendused võtma nö tavaloogikast lähtudes. Ei saa läheneda asjale, et see pole normaalne ega tsiviliseeritud inimesele kohane käitumine.
Ma arvan, et see film oleks täiesti ebaõnnestunud olnud, kui pärast eksimist oleks need 3 käitunud ootuspäraselt - võõrasse majja sattudes oodanud, millal pererahvas koju saabub, siis küsinud süüa, juua ja öömaja. Tänanud ja vb isegi raha pakkunud. Siis poleks see film oma eesmärki täitnud, see poleks olnud kunst, vaid mingi klišee.
Mulle jäi natuke arusaamatuks see õine Erna retk- tulistamine metsas, aga samas oli see tore ka - Võrno naeris nii südamest seal!
Just see, et kogu situatsioon nii kreisiks pööras ja kõik osalised tavalise arusaama järgi ebaloogiliselt käitusid, tegi asja ära.
Minu meelest on õnnestumine paljudes punktides (stsenaarium, näitlejate töö jms)

See, et me siin omakeskis vaidleme, on ka tõestus, et film oli hea. Mis siin kehvakese üle ikka arutleda!

Bianka said...

Ma lugesin kah "Postimehest" intervjuud Toomas Husseriga. Mulle meeldisid tema maailmasse suhtumised, niiet usun, et ta järgmine film võib tulla päriselt hea. Hea film on see, mis tekitab mõtteid, aga väga hea film võtab sõnatuks... Ma pole filmitegija, aga ma pakuks, et seesama ürgse looduse, tsivilisatsiooni mängureeglite ja poliitiliselt korrektse väljapaistmise konflikti lõppmäng oleks võinud aset leida metsas, mitte majas selle peremehe peksmise läbi. Mets (loodus) paneb paika, kes ja mis on elujõuline. Minumeelest oleks võinud hoopis aset leida mingi värk Viivi ja puupeaga ürgmehe vahel, kes kogu kamba surmast ja ekslemisest päästab. Ja et kuidas kõik asjaosalised hiljem selle jõuahela järjestuse hiljem unustada tahaksid :P Aga mida tean mina filmitegemisest...

Omal ajal Indrek Hargla stsenaristina tekitas minus suuri ootusi pärast "Alpimaja", aga tema uus film "Süvahavva" oli põhimõtteliselt täisjama, kuigi mõned head momendid ju olid. Nii ei hakka ka ennustama, mida Toomas Hussar edaspidi meile pakkuda võiks :)))

helle said...

Ma "Süvvahawat" üldse ei viitsinud vaadata. Või ei tulnud meelde.
Selle asemel olen hakanud vaatama hoopis seda Taani seriaali "Võimukants", kus samuti juhtub igasuguseid jõledusi võimukoridorides ja võimu nimel. Ei või iial teada...
Elu- ja kunstitõde ei pea kattuma ja tihtipeale on elu hoopis mitmekesisem ja keerulisem kui kunst.
Tagantjärele tuleb mul selle seenelkäiguga meelde igasugused detailid, näiteks see telemäng "Hüppa ja karga" ja see sitapüti autojuht, kes Zäki küsimusele ei vastanud sõnagi, ja see pressikonverents, ja see, kui Aadu Kägu ütles naisele, et see ei saa Zäki käest oma võlga tagasi.

Bianka said...

"Võimu kants" on puhas kuld :D

Tahaks meie politikutele ja ka valitsuse kriitikutele seda seriaali soovitada vaadata, et just nii see poliitikavärk käib kogu maailmas. Konfliktid, oma partei vaadete pelesurumine, kompromissid ja isiklikud draamad kogu selle poliitikamaastiku taamal. Võrratu!