Ma olen kõikidele oma blogituttavatele ja juhulugejatele võlgu olulise info - ma olen nüüd Pärnu elanik. Lõplik kolimine toimus 17. augustil, eelnevalt oli ära kolitud mööbel ja paar päeva enne mind veel Pätu. Pätu pärast oli kõige suurem mure. Keegi ei osanud ette arvata, kuidas õnnestub 12aastase kastreeritud vana isepäise kõutsi integreerumine 2toalisse, endise korteriga võrreldes kitsastesse oludesse.
Esialgu oli päris närvesööv, aga tänase seisuga võib öelda, et kass on kohanenud, minust endast rääkimata.
Asjade lahtipakkimine ja nende jaoks koha leidmine võtab kindlasti mitu kuud aega. Vaatamata sellele, et ära on antud, visatud, jagatud tohutult maist vara, on seda siin ikka veel liiga palju. Kõige suurem puudus on sahtlitest ja kapipealsetest, kus oli hea hoida igasugust pudi-padi.
Ilmad on siin ilusad, aga randa pole siiski saanud. Põhiliselt liigun linnaliinibussiga ja jalgsi. Olen juba päris osav orienteeruja.
Tasapisi hakkan last ka hoidma. Seni on mind säästetud tõstmistest, venitamistest, üldse liigsest pingutamisest, sest 4 nädalat haiglas on jätnud jälje. Aga küllap ma kosun. Vana elu pole isegi enam unes näinud!
Ja need õudusunenäod, et lähen klassi ja olen unustanud ennast riidesse panna või siis, et ei mäleta, mis klass ja mis teema, on nüüd ehk igaveseks lõppenud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
19 comments:
Hea kuulda. Kõike head Sulle!
Jõudu!
Kah värske poolpärnuline
Head kohanemist uue eluga! Tahaks loota ka seda, et sul jaguks aega oma uue elu pisiasju ka meiega jagada :D
Tore kuulda uudiseid! :)
Ilusat uut aastat (ilma koolita!). :)
Nüüd jääb rohkem kirjutamisaega :)
Tegusat uut!
Käisin eile Pärnus, ja mingil hetkel tuli meelde. Et oled vist juba sisse kolinud :) Edu!
Tõesti tore, Pärnu on mõnus ka väljaspool rannahooaega või õigemini just siis :)
Pärnu on mõnus, inimesed on siin heatahtlikud, ei kiirusta ega jookse koperdajat jalust maha. Kui satud kogemata vale numbriga bussi peale, siis kogu seltskond annab sulle nõu, nt vaata linnaplaani bussi seinal. Maja ees istub kümmekond naispensionäri ja naudib ilusat ilma. Ekstreemsena mõjusid mulle üks minikukk ja 2 minikana, keda vist peetakse koduloomadena.
Tore ja armas.
Konnasid pole veel kohanud?
Südantsoojendav on Sinust jälle kuulda!
Veider on see, et elades samas linnas, suhteliselt lähestikku ja olles tuttavad, tundsin Sind rohkem blogisissekannete kui isiklike kohtumiste kaudu.
Edu Sulle uues elus!
Head uue elu algust, lugupeetud blogija!
Leidsin Teie blogi ajalehes Videvik ilmunud loo abil ja kavatsen seda nüüd edaspidi lugeda, sest juba esimesel tutvumisel olen leidnud enda jaoks huvitavat.
Loodan, et sügisene Pärnu on sama kaunis kui suvine. Mõnusat lehtede sahistamist lõpututel alleedel!
Kas Te siia blogisse enam ei kirjutagi?
Armas Sjgelle! Väga ootan, et tuleb aastalõpu postitus... Aga kui Sa ei soovi, siis - küllap on nii parem.
Head vana-aasta lõppu!
Et tuleks üks hea aasta! tervist ja armastust kõigile!
Ma ei ole kaotanud veel lootust kammpäkki teha!
Kuhu see kammpäk jaab?
Kammpäkki pole kunagi hilja teha!!
Väga kauaks läheb...
tule tagasi sorrentosse!!!
Post a Comment