2019-01-21

Külalised

Reede õhtul pool 9 koputati mu uksele (elan kortermajas 2. korrusel). Ma ei oodanud külla kedagi - tütrega alles saime kokku. Ükskord käisid maja ühistu liikmed veenäitu kontrollimas. Äkki need?
Tegin ukse lahti ja...kaotasin kõnevõime. Ukse taga seisis Eesti peaminister Jüri Ratas, lahke-lõbus naeratus suul, rohelise reklaamijope hõlmad vallali.
"Mina olen Jüri Ratas!" ütles ta valju selge häälega, "ja minuga on kaasas Kadri Simson!"
Ma ei olnud veel päriselt toibunud, kui väljapoole avanenud ukse tagant ilmus välja äärmiselt kaunis ja rõõmsameelne Kadri.
Aga kes siis on kolmas, küsisin. "Tema on Jaan Ida-Virumaalt."
Rohkem mul küsimusi polnud. Mul pole enne poliitikud ukse taga käinud-  ma ei tundnud etiketti. Kas kutsuda sisse, kas arendada vestlust? Igaks juhuks ei teinud midagi. Jüri ulatas Kadri-nimelise pastaka ja kolmnurkse kalendri. Kadri ütles, et "vali mind", aga võib-olla ei öelnud kah.
Kui ukse sulgesin ja peeglisse pilgu heitsin,  märkasin, et mu juuksed olid kammimata ja  T-särk liiga kodune.
  Nüüd mõtlen iga koputamise peale, kas ukse taga on Mart Helme või Indrek Tarandi.

23 comments:

konn, lendav konn said...

Ehk oli ikka uni??
Näpista!
Ennast, mitte Kadrit:D

Lendav said...

Hiiisssand! Nagu jõuluvanad, kes peavad lühikese aja jooksul igale lapsele kingituse (loe: pastaka) viima. Ma võin kihla vedada, et siia kaugesse kolkasse nad ei satu. Korteriukse taha ammugi mitte.

Anonymous said...

Jumalast tore, et Sa taas blogima hakkad - olgu siis põhjuseks Ratas või Simson või midagi muud. Tere jälle!

HelveL said...

Jaanil polnudki perekonnanime :(

Suur rõõm, et taas blogid. Tere!

sjgelle said...

Jaan oli noor poiss ja kandis nännide kasti.

Aga muidu on tore, et mu kambäkki märkasite. Kui Helmed tulevad pastakat tooma, siis teatan teile kindlasti.
Seni elage hästi ja nautige talve!

tegelinski said...

Kuidas kuskil. Tegin ka välisukse lahti... rebane istus ja vaatas ootaval ilmel. Selline nägu peas, nagu tahaks midagi saada. No ei andnud mina talle midagi :)

Emmeliina said...

Kui ma ei teaks Sind blogijana aastaid, siis mõtleksin, et ajad pada.
Aga et sellised unenäolised seigad blogima panevad - annaks valimised Sulle veel palju poliitikuid :)

ritsik said...

Mul ka sõbranna emal olid Kadri ja Jüri sedasi ukse taha ilmunud 🙂. Pärnus.

Hundi ulg said...

Linna ja kortermaja eelised - näha elusaid poliitikuid ja toredat Jaani Ida-Virumaalt. Minul pole ükski poliitik õue peale tulnud. Samas on kaks korda siia pärapõrgusse, maja ukse taha tulnud viisakad inimesed, kes arendasid juttu Jehoovast. Pastakaid ei andnud, küll aga "Vahitorni" trükiseid.

sille said...

Nii tore, et jälle blogid! :)

Kaamos said...

Tere, näe, sina ka tagasi, tore!
Mu emale tõi Vakra meepurgi. Ema kommentaar: "Ma pole nii pisikest meepurki enne näinud!"
Käivad siin enne valimisi igasugused uste taga, ma ütlen!

sjgelle said...


Ma olen liigutatud, kohates siin vanu armsaid blogijaid. Tegelikult pole ma ära olnudki, ainult ma ei kirjutanud.

Mesi ikka parem kui pastakas! Vähemalt midagi suhu pista!!
Aga me pole äraostetavad ega müüdavad!!!?

Elviina Ikonen said...

Tore sind kirjutamas näha, ja kohe nii vapra looga tulid välja. Loodan taas lugeda su lahedaid lugusid. Elame veel. Muide mulle tulid valimislehed koguni siis Soome kohale.

Udo said...

Tere, tere. Rõõm taas näha.

Anonymous said...

Kas teil trepikoja altuks lukus ei käi? Meil on lukus ja tahaksin loota, et vali-mind-mehed sisse ei pääse.

sjgelle said...

Vat see on hea tähelepanek! Seda mina ei tea, kuidas nad sisse said. Võib-olla kasutasid nö nööpi, mis on universaalne?
Kui keegi teab, võiks teada anda.

neiud ärevil said...

Ma ei uskunud oma silmi kui ma blogtrees märkasin, et sa oled 39 kohal. Siia tulles avastasin, et oledki ikka Sina. Igatahes suur rõõm, et jälle tagasi oled. Ära siis enam postitustel nii pikka vahet jäta.
Mina sain ka Vakralt meepurgi ja lisaks veel tugeva kallistuse. Koju ta seekord ei tulnud, aga tööle küll.

Bianka said...

Tere jälle! Blogiseltskonna sahistajad andsid teada, et oled tagasi. Ei uskunud enne, kui oma silmaga nägin. Ära siis alt vea ega blogimist enam katki jäta, ma nägin nii palju vaeva ja panin su oma blogirulli tagasi :P

sjgelle said...

No tere-tere, Bianka! Sind ma näen siin-seal väga sisukalt kommenteerimas ja olen ikka mõelnud, miks Sa ei võiks jätkata sealt, kus omal ajal pooleli jäid.
Ma ei saa lubada, et nüüd ma olen tagasi ja hakkab tulema üle päeva...puhast kulda. Mul lihtsalt pole õieti millestki blogida. Minu elu on kui üks hall lõngakera.
Lastelastest ei taha siin kirjutada ja samas, nad on juba selles eas, kus peaks luba küsima. Näiteks selle Ratase loo näitas nende ema neile kätte, nad lugesid.
Ma loen siiani huviga nende blogisid, kellega me koos kunagi alustasime. Imetlen, et kui sisukad ja huvitavad mõtteid neil on! Ka noorema põlvkonna hulgas on palju toredaid.
Mul paraku napib eelkõige mõtteid, mida võiks siin jagada.
Aga kui midagi huvitavat mu elus juhtub ja kui see pole lihtsalt nutt ja hala, siis ma kirjutan.Luban.
Tuleb välja, et kui oled kord blogija olnud, oled eluaeg hingelt blogija. Või vähemalt blogide jälgija! Mulle omal ajal ikka väga meeldis see blogivärk!!!Eriti algusaastail!
Soovin kõigile, kes mu tagasitulemise üle rõõmustasid, head tervist ja elurõõmu!

Bianka said...

Olen mitu korda mõelnud, et peaks midagi blogisse kirjutama, aga miskipärast jääb see plaan teostamata. Omal ajal oli meie blogikeskkond nii lahe ja alati tuli vastukaja, mis innustas kirjutama. Kuigi jälgin praegugi teatavat hulka blogisid, siiski ei tunne ma nendega enam samasugust ühtekuuluvust. Ja kuigi aeg-ajalt tekib teiste arutelusid jälgides ka endal mõtteid, mida tahaks pikemalt lahata, aga tundub, et kõik on juba olnud ja kõigest on räägitud...

Kunagi pidasin plaani raamatut kirjutada. Nii blogitutvustest, kui päriselus kohatud inimeste saatusi kombineerides. Pealkiri on valmis mõeldud ja isegi ülesehitus paika pandud, aga see on praeguseks kõik. Võib-olla saab see plaan teoks, kui lapselapsed mind enam ei vaja. Nii umbes 5 aasta pärast, kui sinnani elu antakse :)

konn, lendav konn said...

Bianka - nii huvitav! Kas ma ka raamatusse saan??

sjgelle said...

Konn, saad, saad! Peategelaseks saad, arvan mina. Sest meesblogijaid, pealegi niiii püsivaid ja vaimukaid, on ju vähe. 1:100st?
Bianka! Lapselapsed ei vaja meid nii palju, kui me arvame. Või on Sul teistsugused lapselapsed? Kui meid nii lähedal neile poleks, oleks suhted võib-olla südamlikumad. Ma ise ka ennast vahel ei salli - muudkui õpetab ja kasvatab siin!!!Palju vahvam oleks lihtsalt tähtpäevadel külas käia.
Hakka aga raamatuga peale. Konn konsulteerib Sind!

Bianka said...

Konn on muidugi raamatus sees ja kesksel kohal :P Esialgne pealkiri on "Mina otsin ja sina otsid..."

Mul on päevakavas lisaks lastelastele ka koera jalutamine. Ma võtan lapselapsed nende kodus pärast kooli vastu. Põhiline põhjus, et nad sööksid normaalset toitu. Alailma selgub, et nad ei söönud koolis, sest toit ei maitsenud ja siis on näljased. Muidugi ei sobi ka minu tehtud toit alati :( Teiseks, et nad ei kakleks kodus omavahel, et koeraga mingit lollust ei tehtaks või et nad kuhugi ära ei kaoks pärast kooli. Kellelegi külla ilma lubata või poodi vms. Aga muidugi, iga aastaga lähevad need põhjused üha väiksemaks ja lapsed iseseisvamaks.