2007-05-20

Naiivne või isegi rumal?

Olen bloginud umbes kolm kuud. Õppisin selle ära ühel koolitusel, aga lugenud erinevaid blogisid olen juba mitu aastat. Esialgu lugesin ainult tuttavate või siis tuntud inimeste blogisid. Nüüd on ring oluliselt suurenenud. Sellest on saanud omamoodi sõltuvus.

Kes on need inimesed, kes blooge kirjutavad?
Esiteks kindlasti need, kellele meeldib üldse kirjutada. Teiseks need, kellele meeldib, et neid loetakse. Need on natuke edevad inimesed ka - neile( meile) meeldib tähelepanu.

Olin algul nii naiivne või rumal, et ma isegi ei teadnud midagi blog.tr.ee´st. Nüüd tean muidugi.
Aga ma ei tea siiani, mille põhjal valitakse(kes valib?) need sissekanded, mis pannakse blogipuus nn päeva pingeritta. Olen kuulnud, et kusagilt on võimalik vaadata, kui palju külastusi on ühel või teisel sissekandel.

Oma lühikese blogikarjääri jooksul on mulgi tekkinud oma lemmikblogijad. Need kirjutavad tavaliselt huvitavalt, näevad asju originaalselt, on teravmeelsed.
Olen aru saanud, et eksisteerivad teatud sõpruskonnad ehk siis need, kelle elust teatakse rohkem ja kelle blogi kommenteeritakse. Oleks nagu kirjutamata seadus, et võõraid blogisid ei kommenteerita, kui just teema pole intrigeeriv.
Enamasti tõuseb mõni teema teravalt päevakorda, siis vaob vaikselt. Nagu meediaski. Eks blogimine olegi natuke meedia ka.

Kui palju võib blogimisel loota diskreetsusele? Mina küll ei kirjuta asjadest, mis on sügavalt isiklikud.

3 comments:

helle said...

P.S. Kui keegi tahab mind mõnes küsimuses valgustada või lihtsalt arvamust avaldada, siis ma oleksin rõõmus.

Tiiu said...

Kui ei teata blog.tr.ee-d, siis ei olda rumal ega naiivne. Kui mõne fakti mitteateadmine teeks inimesest naiivse või rumala, siis tarku polekski, sest ka targim inimene ei tea paljutki.

Blogid on minu jaoks põnevaimad nähtused avaliku meedia vallas, sest isegi kui inimene varjab endas paljut, ei saa keegi väljuda piiridest, milles ollakse.Ja nende tasandite esiletulek avaldub sõnades, lauseehituses, loomulikult sisus. Olen blogisid palju uurinud, ka välismaiseid, ja tähelepanuväärne on isegi blogi kujunduse valik.

Öeldakse, et kuula, kuidas inimene räägib teisest inimesest, filmist, raamatust jne , saab öelda, kellega on tegu.

Aastatepikku on aina parem teatud märke kohates aru saada, kes on kes - see on väga põnev, sest need tõesti kehtivad. Umbes nii nagu kevadel, kui taim torkab nina mullast välja, on peagui aru saada, missugune taim sellest kasvab - kas suur puu või väike pääsusilm.

helle said...

Sul on õigus - blogide kujundused on väga põnevad, lausa kunstiteosed.
Ka mina olen vahel lugenud välismaiseid blogisid, aga kahjuks pole minu võõrkeelte oskus väga hea. Loen näiteks Justini blogi, püüan aru saada.

Omaette nähtus on fotoblogid. Nii mõnedki tuttavad noormehed tegelevad sellega. Valdkond, mis on mulle täiesti kättesaamatu. Aga mine tea, võib-olla õpin sellegi veel kunagi ära.