Sesoonne amet

Teised siin.

Vanad vene filmid

Pärast paketivahetust on mul nüüd erakordselt palju venekeelseid kanaleid. Mis siis ikka, vene keel veel eelmisest formatsioonist meeles.
Olengi nüüd vaadanud vanu vene filme, mis on une-eelse repertuaarina parem valik, kui näiteks see õudukas - musta huumoriga vürtsitatud thriller(???) "Tallinn pimeduses"(1993).

Ühel hilisööl vaatasin väga südamlikku "Ükskord 20 aastat hiljem"(1980) ja eile "Karneval"(1981). Viimases mängis peaosa Irina Muravjova (tuntud ka "Moskva pisaraid ei usu" ühe osatäitjana).
Mõlema kohta oli märgitud komöödia. Minu arvates eriti nalja nabani nagu "Briljantkäes"(1968) ei olnud, aga midagi väga traagilist ka mitte.

Vene humaansed filmid mõjuvad ka praegu hästi. Inimesed on nii südamlikud ja head. Elu annab küll natuke vitsu, aga sellest on kasu. Suures linnas õnne ei leia, seal on kõik nii karm. Armastus on olemas, ainult üles tuleb leida. Happy end.
Paratamatult tekib nostalgia. Mis teha - iseenda elu ja saatust nii kergesti ei unusta!!!

Lühidalt

See on tegelikult hämmastav, kui kiiresti UUS aasta SELLEKS aastaks sai. Ehk harjumine uue aastanumbriga võttis aega üks päev.
2,5-nädalane talvepuhkus on haihtunud olematusse. Kuigi igal õhtul lubasin endale, et järgmisel hommikul kohe hakkan tegema seda ja seda, mida olin otsustanud teha juba eelmisel aastal, ei teinud midagi. Päevad saavad otsa, puhkus samuti.
Lohutav oli kuulda Terevisoonist, et lubadusi (uusaasta omi) ei tasu üldse anda, need on mõttetud ja tekitavad asjatuid süümekaid.
Kui tuleb mõni hea mõte või idee pähe, kohe teostada. Selle ajel vahetasin oma kodupaketi ERAKLIENDI LAHENDUSE vastu.
Elektrik käis, tuleb ühe korra veel ja lõpetab oma töö. Seejärel saab ehk valmis ka mu remont.

Lühidalt - esmaspäevast algab rutiin, mis polegi nii paha, kuivõrd ta tagab mõtete ja tegude kanaliseerimise tavapärasesse rütmi.
Kaovad sundmõtted ja hingepiinad, mis vähemalt minu puhul on seotud eelkõige jõudeolekuga.
Inimene on loll - kui tal juhtumisi tõsiseid probleeme pole, siis mõtleb ta need välja.
AEG liigub vääramatu jõuga. Ehk peenemalt väljendudes force majeure.

Paketivahetus

Kui enam oma palgaga välja ei tule, siis on viimane aeg üle vaadata kulutused. Millestki tuleb loobuda. Kusagilt tuleb kärpida.
Lõviosa maksudest võtavad eluasemekulud. Küttehind on kõrge, seda mina mõjutada ei saa. Vett ja elektrit vajan ka, prügi toodan samuti.
Toit? No pole ööbikukeeli kunagi tahtnudki. Olen kontrollinud viimasel ajal toidukorvi, et sinna ei satuks midagi ülearust või midagi topelt. Ei osta näiteks kaht jogurtitopsi korraga või mitut erinevat juustu. Külmkapp on pigem tühi kui täis. Tagavarasid olen nüüd soetanud minimaalselt.

Nii analüüsides ei saagi aru, kus need kokkuhoiukohad on. Eile aga käisin külas, kus pragmaatilise elukäsitlusega inimesed tegid mulle selgeks ühe konkreetse koha.
Mul on juba aastaid Elioni kodupakett, mis röövib mult ligi 500 krooni kuus.
On odavamaid pakette, ütlesid nad. Kohe täna võtsin asja käsile, helistasin ja ...palun väga, leidsin paketi, mis on üle 200 krooni kuus odavam.
Loobusin nendest kümnetest kanalitest, mida ma kunagi ei vaata. Loobusin interneti megakiirusest, mida mul oma elus vaja pole.
Nüüd kaalun võimalust lõpetada Postimehe püsitellimus. Loen lehte aina vähem ja vähem, samas olen hädas vanapaberiga (ajalehed, reklaamid). Uudiseid kuuleb ka muudest kanalitest.

Hädas ...asjadega, vol 2

Ma evin Elioni kodupaketti, mis tähedab, et mul on internet, digi-tv ja lauatelefon omavahel seotud. Seos on otsene. Kui mul heliseb lauatelefon (kaasaskantav juhtmeta Panasonic), siis samal ajal mängiva teleka pilt hangub ja seejärel kaob. Ette tuleb kiri "ühendus serveriga puudub". Tagasi saan pildi alles siis, kui klõpsan siin-seal või kisun juhtmeid välja.
Lühidalt - ma ei saa üheaegselt kõnelda telefoniga ja vaadata telekast Terevisooni (mis tahes saadet muidugi).
Häda on nii vana, kui vana on mul see panasonic (enne oli juhtmega siemens). Olen mõnele oma häda kurtnud, keegi pole osanud midagi asjalikku soovitada. (Eks ma pean pöörduma operaatori poole.)
Blogides käivad igasugused taibud, võib-olla oskab keegi nõu anda.

Asjadest ehk asjust meie elus

Aastavahetusega seoses püüdsin oma vennale helistada ja sõnumdada. Tagasisidet polnud ega tulnud, otse vastupidi: "Mobiiltelefon, millele te helistate, pole sisse lülitatud või asub väljaspool..."
See mind ei rahuldanud.

1. jaanuaril selgus tõde. Vend oli lund kühveldades oma mobiili ära kaotanud. Otsis küll, aga püüa sa moobili lumehangest leida!! Sama ilmvõimatu kui nõela heinakuhjast.
Nüüd on vend murest murtud. Kuidas taastada need vähemalt 500 kontakti, mis tal seal oli. No võib-olla mõned sajad on vananenud ja mittevajalikud, aga ... ikkagi.

Vaatasin siis oma mobiili ka sellise pilguga, mida ma kaotan, kui see peaks kooma langema.
Käisin aasta viimasel päeval surnuaias küünlaid panemas ja mujalgi. Mobiil oli koti põhjas. Kodus vaatasin, et oli teine nii kahvatu, kõvasti külma saanud. Puhusin peale, lõpuks hakkas uuesti hingama.

Mobiilid, arvutid - meie elu lahutamatud osad. Kui nendega midagi juhtub, oleme kui amputeeritud. Info talletajatena on nad asendamatud, aga mina küll pole mõelnud, kuidas taastada kas või telefoninumbrid.

Uue aasta esimene - 01.01.10

01.01.10
Nii ilus kuupäev, et teeks või pulmad!!!
Vaatasin, et tublimad on juba aasta esimestel tundidel postituse teinud.
Kui palju võib " head uut aastat" soovida!!!?( küsin iseenda käest)
Ahjaa, kuni kolmekuningapäevani, siis peab juba "sedasamust" ütlema.
Varsti teen esimese jalutuskäigu sel aastal. Enne peab hiilima ja sättima nii, et ikka meesinimene vastu tuleks. Sellistesse asjadesse on mul raudkindel usk. Suurem kui horoskoopidesse, millle kohta otsustasin, et sel aastal ei usu.
Bingolotot mängin edasi, sest jälle võitis keegi üle 6 miljoni.
Mul oleks rahapada hä-da-sti vaja.

Küsimus laiale ringile.
Miks tundub lumi külma ilmaga ja pildi peal nii sinine?