Raamatupoes

Meil siin kolkas pole juba mitu aastat raamatupoodi. Konsumis on küll vastav riiul, aga seal on kõige rohkem paarkümmend raamatut, enamasti retseptid ja elulood.
Kui ma väisan Tallinnat, siis leian ikka aega ka kaubanduskeskuste raamatuosakondadest läbi käia. Eriti hea on seal aega parajaks teha ja jalgu puhata.

Istusin Solarise Apollos mõned tunnid sõbrannat oodates ja lugesin selle ajaga läbi kolm raamatut.
Tõnu Aav meeldis mulle väga. Eriti imponeerib mulle see, kui inimene ISE oskab kirjutada, mitte ei ole vahendajaks mõni ajakirjanik. Vana aja inimesed oskavad ennast väljendada ja neil on ka, mida öelda(seda olen ma täheldanud ka blogisid lugedes!).
Kukumäge lugesin ka. Ja veel Heinz Valku (seda uut).
Midagi ma endale ei ostnud. Milleks, kui saab ka nii!
Romaane ma ette ei võtnud, nendega läheb vist veidi kauem aega:)

Järgmisel päeval veetsime sõbrannaga päris mitu tundi Rocca al Mare kaubanduskeskuse raamatuosakonnas (Rahva Raamat). Seal oli eriti hubane. Tellisime endale kohvi ja heeringavõileiba. Pärast einestamist lasime leiba luusse mugavas tugitoolis ja lugesime kumbki läbi mitu raamatut (mõeldudki kohvikukülastajatele). Mina uurisin algul teatmeteost "Maailma maad" ja täiendasin oma teadmisi Liibanoni jt maade osas.
Seejärel lugesin läbi Peeter Volkonski üllitise(vabandan, et täpset pealkirja ei jätt meelde). No seda poleks ma endale tahtnud ka kingituseks mitte. Vaatasin pilta ja lugesin suure kirjaga tekste sinna kõrvale.

Ühe raamatu ostsin ikka ka.
Heljo Mänd "Nõgesed ja nartsissid", ilmunud kirjaniku 85. juubeli puhul.
Ei pidanud paljuks astuda isegi raamatupoe kliendiks, et saada soodustust ligi 3 eurot.
Armas heleroheliste kaantega raamat, väga ilusa kujundusega, palju fotosid ja väikesed lood kirjaniku isiklikest kontaktidest kultuuri - ja muude tegelastega.
Ja mõtted, mõtted...

Mul on hea meel, et ma selle raamatu ostsin.
"Sina, päevade jagaja, oled jaganud mulle päevi heldelt. Usutavasti jagad Sa veelgi neid, kuigi ma ei kauple Sinult ühtki tundi juurde. Kui Sa ütled: punkt, siis on punkt.---" (lk 251)

23. märtsil sel aastal

Ostsin eile ühe orhidee - väikese valge, 4 õiega, kõvera varrega, Phalaenopsis.
Ei tea, kuidas ta kohaneb ja kas ta teeb juurde veel mõne varrekese, uusi pungi esialgu näha pole.

Teen väga harva taolisi spontaanseid lilleoste.
Mõtlen ühe hea inimese peale, kellel on täna sünnipäev.
Aga juba kolmas nädal ... ootame ja loodame.

Pätu arvab, et talle on nüüd uus magamisase tekitatud. Esialgu nagu häbenes ja kadus kähku minema, kui ma peale sattusin. Las magab, kuni last siin pole. Oma kass ju, kastreeritud ja tubane, kirpude ja kärnadeta.

Kevade on sala tulnud....

Vaatan Terevisioonist, et Türil tuli kevad suurte pidustustega - uued trendid, Murumoor ja Muruniiduk. Rahvas südaööl tänaval. Miks ka mitte, kui televisioon kohal!!!

"Loodusele sügavalt silma vaadates"(UV) tuleb siiski nentida, et kevad hilineb, vähemalt selles kohas, kus mina elan.
Kõigest hoolimata on hea meel, et talv sai sellega otsa, et on vaheaeg ja et hing sees...
Ja et laps sai endale nüüd voodi ka vanaema juurde:)

Kena kevadet kõigile!!!
Eks ükskord läheb ka asjaks... veed hakkavad voolama, jõed üle ujutama, linnud pesa tegema, pungad puhkema. Teate ju küll!

P.S. ETV hakkas näitama "Südameasja" kaht viimast hooaega. Kuidas ma jälle kõik need kaotused üle elan!

Lilled märtsis

Vaatasin täna emalik-mureliku pilguga üle oma toalilled.
Mõned on pikemat aega kidunud ja ma ei oska nendega midagi ette võtta (näiteks ratsuritähed, ei õitse - ei ela, ei sure).

Sain sünnipäevaks uue orhidee - väikeseõielise kollase (ei ole kuuking). Pean veel teda uurima internetist.
"Vanad" õitsevad nagu hullud, pole neil puhkust ega midagi olnud. Väetist tuleks vist anda?

Minu eriline sõber on flamingolill, mis 5 aasta jooksul pole kordagi õiteta olnud.

Üheks sünnipäevaks sain lille, mille nimi on sulgvõhk. Selle kohta lugesin, et nii vähenõudlik kui vähegi võimalik - ainult tolmu tuleks aeg-ajalt lehtedelt pühkida (pildi pealt märkan, et lehed tolmused!). Viimasel ajal on too sulgvõhk visanud jõudsalt pikkust ja kasvatanud lehti.

Olen tähele pannud, et sünnipäevaks kingitud lilled on mind hästi omaks võtnud.

Kauni emakeele päev

Tere!
Oli suurejooneline plaan keelepäeva raames e-etteütlusest osa võtta, aga tehnika vedas alt. Algul alustasin paberil kirjutamist, siis sain lingi lahti, kirjutasin paar lauset sinna. Siis aga, nagu mu läpakale kombeks, tegi ta midagi, mis kõik teksti kustutas. Taastada enam ei saanud. Jäigi osa võtmata.
Täitsa tige!
Annakas kah muidugi sikutas jalast.
Laps õppis vanaema sünnipäevaks diivani peale ronimise ära. Õnneks tuleb tal see mõte siiani vaid siis, kui me kah seal aeleme või pult või mõni muu põnev ese laokil on.
Hambumus meilgi nüüd aastase oma:-) Varsti enam pole vampiir.
S.tt sai potti püütud. Midagigi head. Ilm tundub kah kena olevat. Suundume õue.

Allikas: tütre kiri 14. märtsil 2011

Elu ja saatus

Inimene mõtleb, saatus juhib. Kas oled tähele pannud, et kui teed mingeid pikaajalisi plaane, siis teeb elu või saatus kiiresti oma korrektiive? Ära muutu liiga muretuks! Ära kaota valvsust! Oska olla tänulik iga päeva eest, mis sulle on antud.
Kuigi mulle ei meeldi põhimõte, et elada tuleks ainult päev korraga, on see vahel sulatõsi, sest ...

Aneurüsm ajus. Esimesed teated ehmatavad poolsurnuks. Kohe guuglisse. Ei midagi lohutavat, kuigi lootust on, kui saab opereerida ja kahjustused ei ole liiga ulatuslikud.
Eile paistis päike - operatsioon õnnestus. Ootame. Toetame mõttejõuga.
Sotsiaalne võrgustik toimib.
Elu on habras. Mitte milleski ei saa kindel olla. Võib-olla ainult selles, et kevad tuleb nagunii ja hommikul ärgates on juba valge ja päike soojendab läbi aknaklaasi nii, nagu oleks õues suur suvi.

Igasugused mõtted tulevad pähe. Üks- tuleb märke tähele panna. Teine- mõnikord antakse kella, et ole ettevaatlik! Kolmas - hea inimese suhtes on saatus armuline. Neljas - ka sina ise pole millegi eest kaitstud. Viies- aeg annab arutust. Kuues - säästa ennast selle läbi, et muretsed vähem asjade pärast, mille kulgu ei saa muuta. Seitsmes....

Millised neist mõtetest on positiivsed ja julgustavad?
Elame päev korraga....

pilt- Malle Leis "Varakevad"

Sünnipäev

Äärepealt oleksin unustanud, õigemini unustasingi ära oma blogi sünnipäeva. Muidugi pole see nii oluline sündmus ka, aga ikkagi 4 aastat täis. Midagi see ju tähendab. Mõned asjad poleks muidu meeldegi jäänud, näiteks see, et eelmised riigikogu valimised võitis ülivõimsalt Ansip üle 22 tuhande häälega!!!?
Kirjutamine on olnud ikka mu leib. On olnud aktiivsemaid perioode, aga ka madalseise. Praegu on üks selliseid. Vahel on päriselu nii pingeline, et blogieluks pole aega ega jaksu.
Aja jooksul on elu virtuaalis palju muutunud. Mõned blogitutvused on kolinud reaalellu, mõned on peitunud eraelu kardinate varju. Konkureerivaks keskkonnaks on saanud facebook.
Ma ei arva, et ma blogimisest niipea loobun. Kui aega ja mõtteid on rohkem, tulevad ka uued postitused.
Lubasin Epule, et kirjutan Justini uuest raamatust "Minu Eesti 2 - Mida Sa tahad?", mis mul on paraku veel pooleli. Mitte huvi puuduse pärast, vaid ikka selle pärast, et tööd ja sellega seotud pingeid on palju. Ma teen seda kindlasti!

Ponnistan, et toime tulla kõikides valdkondades.
Ootan kevadet.
"Algas kevadkuu ja sünnikuu" - see oli mu esimese blogipostituse esimene lause. Peaaegu sama klassikaline minu jaoks kui " Kevade" alguslause.

Lisatud 5. märtsil kell 10.30
Kas on see minu konservatiivsest loomusest või millestki muust tingitud, et ma pole oma blogi kujundust üldsegi muutnud. Nii nagu alguses sai, nii on jäänudki. Vahel olen küll mõelnud, et võiks, et koliks ka wordpressi üle, aga siis loobun. Las ta olla. Oma blogi- oma asi.
Natuke kahju on, et meie suguvõsa ühine blogi on varjusurmas, aga siin on ka mõned objektiivsed põhjused - "vana aeg" sai ära räägitud ja tegijad vist väsisid. Võib-olla saabub veel renessanss?!