Sünnipäev, 3

Märts - sünnipäevakuu. Vähemalt pooltel mu sõpradel on selles kuus sünnipäev. Või siis veebruaris või aprillis, ühesõnaga - sealkandis.
Ega ma suurelt taht oma sünnipäeva pidada, parema meelega poleks üldse väljagi teinud, aga kussa pääsed.

Tänapäeval hoolitseb FB selle eest, et juba esimestest hommikutundidest hakkab saabuma õnnitlusi- virtuaalseid. Mõtled, et ah see kõik on nii pealiskaudne suhtlus! Paljud soliidsed inimesed peavad feissbukki isegi kahjulikuks või vähemasti ajaraiskajaks, aga mina nii puritaanlik pole. Mul on puudusi, olen sellega ammu leppinud:)

Pooled märtsikuu sünnipäevad on selleks puhuks peetud. Tulemas on veel väiksemas ringis, traditsioonilised, võib-olla ka improd.
Aasta tagasi tabas raske haigus üht meie sõbrannat, kes alati suure mängulisusega oma sünnipäevi pidas (ka märtsis).
Sünnipäeva paiku on inimene nii haavatav, murelik, ebakindel. Mul on heameel, et ma ka seekord eluga pääsesin.
Soovin kõigile kena kevade algust. Kui päike veed valla lööb, siis pole enam pidamist.
Küll ma ootan kevadet!

Õige eestlase autoportree

Vaatasin minagi Eesti Laulu selle-aastast finaali koos Andrus Kiviräha kirjutatud ja Suka-Teplenkovi esitatud vaheklippidega. Laulude kohta midagi arvama ei hakka (pole mingi spetsialist), aga mulle meeldis, et võitis eestikeelne lugu. Nii Lenna kui Ott mõlemad väärisid võitu mu meelest, aga meil on alati nii, et kui poiss ja tüdruk on võrdsed, siis antakse võit poisile (naissugu on kindlapeale aktiivsem helistaja).

Vaheklipid olid tabavad, aga neid peaks eraldi vaatama.
Nagu üks õige eestlane, lugesin minagi hommikul, mida delfis kirjutatakse ja kuidas seda kommenteeritakse. 3 korda võite arvata, mis prevaleerib! Õige, Robert kohal. Ta alustanud vist juba kontserdi esimestel minutitel. Muidugi ei olnud midagi hästi - laulud haledad (ikka Heidy Purga süüdi), Piret Järvis mõttetu tibi, vaheklipid labased ja ei ajanud isegi suunurka võbelema jne jne

Mõnikord ma kannatan hingeliselt oma kaasmaalaste õeluse, rahulolematuse, labasuse, piiratuse, taktituse pärast, mis paistab vastu kommentaariumidest. Ma tean küll, et meie sinuga sellised pole, ma üldse ei tea, kes mu sõpradest ja lähedastest oleks, aga ... KES need on?
Ah õige, Robert oma emaga ju, see kärnas näoga ja väärastunud mõtteviisiga.

Pildil üks õige eestlane Andrus Kivirähk (foto Ilmar Saabas, delfi)

Sünnipäev

Täna on sünnipäev. Juba hommikul sättisin ennast lainele, vaatasin, mida tv pakub. Valisin "Wikmani poisid". Vahepeal tegin põikeid Tartusse, köögis hoidis meeleolu Elmar.
Siis oli aeg minna koos oma kaaslinlastega Lembitu juurde.
Napilt jõudsin õigeks ajaks, orkester juba mängis ja Sakala lipkond marssis.
Rahvast oli palju, eks ilm ka ju soe veebruari kohta (plusskraadid!).
Vallavanem pidas ilusa kõne, lapsed tantsisid "Eesti muld ja Eesti süda"- tantsu, koolipoisid lugesid ette nende 74 kaasmaalase nimed, kes olid Vabadussõjas langenud. Pärast süüdati 94 küünalt ja siirduti Arturi Juurde kringlile ja teele.

Kõik olid nii rõõmsad, õnnitlesid üksteist sünnipäeva puhul. Poes oli rahvast väga palju, aga keegi ei närveldanud.

Nüüd hakkan sättima Pärnusse tütre juurde ja lapselapsi üle lugema. Eks õhtul vaatame presidendipaari vastuvõttu. Pidulik kontsert paraku jääb nägemata, sest samal ajal olen bussis.
Mul on heameel, et Eesti on vaba. Võiks öelda, et olen isegi õnnelik.

Oli natuke vaba aega, vaatasin korra netis ringi. Et mis blogides kirjutatakse ja mis uudist on ilmas.
No kes on küll need inimesed, kel on tahtmist vinguda ja viriseda ka sünnipäeval!!
Vinguja, kas sulle meeliks sünnipäev, kus külalised pugivad kõhu täis ja siis hakkavad üksteise võidu kiruma su puudusi, su vananevat keha, su lagunevaid hambaid, hõrenevaid juukseid. Üldse leitakse sind nii armetu olevat, et häbi sul olgu mingit sünnipäeva pidada.
Ja korter on sul ka koristamata! Mingi potjomkin ainult tehtud! Tolmurullid ronivad ukse juurde vastu!

Ajalugu tänapäevas

Meie väikses kodulinnas tehti täna ajalugu.

Lembitu monumendi originaalfiguur toodi kooli fuajeesse. Koopia asub oma ajaloolises paigas aastast 1990.

Lembit. Amandus Adamsoni taies, mis püstitati 24. juunil 1926.a ja mida hiljem lõhuti võimul olevate kommunistide poolt kaks korda.

Käesoleval pildil on Lembit lina all peidus ja ootab taasavamist.

Kooli aulas jälgivad õpilased ja külalised all fuajees toimuvat pidulikku tseremooniat!

On 23. veebruar 2012, Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva eelõhtu.
Õnne, Eesti!

Väljas on veebruar täna - 05.02.12

01.02. 2012 sündis mu teine lapselaps, mis teeb mind tohutult õnnelikuks.

Köögiaknal näitab termomeeter + 11, toas +15.

Päike tõuseb. Nii ilus on, aga väga külm.


Akna taga näitab kraadiklaas - 30C. See pole muidugi mingi rekordnäit.

Aeg on kuulata jälle SEDA laulu.

Hmmm! Pühapäevahommik Reet Linnaga!!! Äsja lõppes "Prillitoos", nüüd algas "Tähelaev". Reet Linna ja jalgpall?

Waterloo Roadi kool

ETV hakkas hiljuti näitama BBC uut sarja "Waterloo Roadi kool".
Ma arvan, et kõik, kellel kooliga mingit pistmist, leiavad siit palju mõtlemisainet. Ei jõua ära imestada, kui hästi tehtud - kui head probleemiasetused ja huvitavad lahendused. Ja mitte ainult kooli teema - õpetajate ja õpilaste omavahelised suhted, vaid ka kõike muud.
Britid ikka oskavad!

Valla raamatu esitlus

Igal juhul nüüd on ta valmis!

Pookstave panemas.

"Kaua tehtud kaunike" kehtib täiega!

Hääästi magus...mmmmm...