2007-04-11

Kuidas lapsi kasvatada

Täna juhtus minu klassis järgmine lugu. Üks tüdruk lahkus luba küsimata koolist pärast 1. tundi.
Helistasin lapse mobiilile, et põhjust teada.
"Läksin vanaema sünnipäevale," oli trotslik vastus.
"Sünnipäev algas kell 9?" imestasin.
"Ma läksin ette valmistama,"kõlas ärritunult.
Ma ei leppinud sellega, helistasin emale. Ema ärritus veel kiiremini. Lõpuks "viskas toru hargile"(mobiil!)- vihastus. Lubas direktorile helistada. Ma sain aru, et kaebab minu peale. Ei läinudki kaua aega mööda, kui helistas isa. Õnneks oli see kõne rahulikum. Leppisime kokku, et isa tuleb homme kooli.
Nüüd ma mõtlen siin omaette, kus viga on. Kelle asi peaks see rohkem olema, et gümnaasiumi õpilane käib koolis, kas õpetaja või lapsevanema?
Tüdrukul on õppimises suured lüngad, vastutustunnet pole ollagi.

3 comments:

Tiiu said...

Tead, Helle, kui mina oleksin klassijuhataja, siis ma direktsiooni käsku ei täidaks nuhkida laste järel. Minu arvates on kooliskäimine lapse ja kodu probleem. Sina ju ei jäta tööle ilmumata, töökohustusi täitmata. Kus on see seadus kirjas, et õpetaja peab gümnaasiumiõpilase eest vastustuse võtma oma käitumise ja õppimise eest? Aga kui taoline seadus oleks olemas, siis ma eiraks seda. Kasvõi vallandamise hinnaga.
Igal juhul ära tunne end puudutatuna.

helle said...

Ma ei saa eirata ühtegi oma kohustust, liiati veel vallandamise hinnaga. Klassijuhataja kohustus on uurida päeva jooksul välja, miks õpilane puudub, juhul kui kodu ei teata põhjust. Ka minule ei meeldi kellegi taga nuhkida. Mulle meeldiks, kui lapsed käiksid kukununnult koolis ja õpiksid hoolega.Mulle ei meeldi ka kellegi käest sõimata saada.Paraku täna see juhtus.

Tiiu said...

Nojah, kellegi peale peab oma pinged välja elama, arvab räuskaja. Kui sa asjasse huumoriga ei suhtu, seda sõimamist endast läbi ei lase, on pahasti. Loodan, et sinus on piisavalt stoilist rahu nõmeduse suhtes.

:-)