2007-09-20

Haigus kui karistus

Olen viimasel ajal mõelnud, miks inimesed haigeks jäävad. Eriti kõhedaks teeb seisukoht, et haigused tabavad meid kui karmavõlg (karistus halva eest, mida oled oma elus teinud), kui saatus, mille eest pole pääsu.
Lugesin Eesti Ekspressist, et Vahur Kersna haigus ei olegi võib-olla õnnetust kukkumisest Niilusesse, vaid hoopis tema teravast keelest ja suurest egost. Või ei saanud ma päriselt pihta? Mine seda allteksti tea! Igal juhul on Kersnast haiguse perioodil palju kirjutatud ja ta on ka ise kriitiliselt sõna võtnud. Kui inimene on tõsiselt haigestunud, siis on ta eriti haavatav.

Inimesed haigestuvad erinevatel põhjustel.
Mina põen teist nädalat. Ägedad sümptomid on leevendunud, aga enesetunne on nõrk. Olen küll viisakalt ära kuulanud kõikide heade inimeste soovitused, aga tõsiselt tegutsema pole veel asunud. Ostsin isegi ingverit, mis olevat imerohi. Mett, küüslauku ja sidrunit olen ka tarbinud.

Ma loodan, et minu sesoonne haigus pole mingi karmavõla maksmine, vaid on tingitud lihtsalt külmetusest ja haigete inimestega kokkupuutumisest.
Täna käisin vereproovi andmas, no igaks juhuks.

10 comments:

kukupai said...

Mis Sul selle postitusega juhtus - vahepeal pikk tühi auk?
Aga soovin kiiret paranemist!

helle said...

Kukupai, juhtus see, et kirjutamise kast hakkas kiiresti jooksma. Nüüd kustutasin selle pika tühiku ära. Aga ma ei saanud lingi panemisega hakkama. Kus see Eesti Ekspress oma aadresse hoiab? Igal juhul ma ei leidnud üles.

kukupai said...

EE aadressid peaksid ikka ka seal ülemisel ribal olema. Aga tühja sellest, kes tahab, leiab loo üles ju

Ingrid said...

Pea vastu!
Eks kui tõsisemalt haige oled olnud, siis see on organismi ära kurnanud ja kosumine võib olla pikem kui haigus ise.

piret said...

pisut ise asjaga kokku puutudes ei ole minu jaoks mingitki loogikat selles haigestumise värgis. haigused tabavad inimesi väga juhuslikult, väga suvaliselt. nojah, loomulikult on sageli olemas ka lihtsam põhjus-tagajärg suhe, nt pesemata kätest saadav pasanteeria või kõvast tinapanemisest saadav pankreatiit. või filosoofilisematel juhtudel ennastsalgav ületöötamine ja tulemusena korjab kurnatud organism esimese ettejuhtuva haiguse üles. aga see on ikka selline tühi-tähi. tõsised haigused, eriti pärilikud ja geneetilised ja kasvajalised... täiesti suvaliselt. ei loe seal, kas maksuvõlg ega moraalne laostumus. haigestuvad lollid ja targad, rikkad ja vaesed, normaalsed ja kergelt öeldes lollid.

Tiiu said...

Seda pean küll ütlema, et haigus on õpetaja ja palavik aitaja. Haigus annab märku, et midagi on valesti, siis olen ka enda vastu tähelepanelikum. Rasvtõbi olevat ka haigus, ma sellega pidevalt kimpus nagu Luule Viilmaa, kes ometi oli tark naine, mitte selline tuulepea kärsitumaali nagu mina.
Ingver iga veregrupiga ei sobi. Näiteks kaneeli mu organism ei kannata, kuigi kaneeliga ravivad ka mõned organismi kreeniminekut.

helle said...

To Piret: küll oli vabastav lugeda seda kommentaari. Olen tõtt öelda eluaeg kahtlustanud, et ses asjas puudub mingi kõrgem ettemääratus. Minu vennanaine oli maailma korralikem inimene, ta ei patustanud üheski vallas, aga suri ajuvähki. Lapsedki surevad igasugustesse haigustesse. Ja rääkigu, mis nad tahavad, aga vahel on joodikutel väga ilusad, targad ja andekad lapsed. Toonitan sõna "vahel", sest keskkonna osa haiguste tekitamisel usun ma küll.
See karmavärk on vist nõrganäeviliste jaoks välja mõeldud!?

Tiiu said...

Helle, Sul on vabastav lugeda võhiku arvamust, aga probleemile selja keeramine pole nüüd küll haigusest lahtisaamise eelduseks. Haigused ei taba inimesi juhuslikult. Arstid ikka väidavad ju, et organismil oli eelsoodumus haiguse vallandamiseks.Mu lapsed sõitsid (15 a tagasi)ühes autos tuulerõugehaigete lastega kõige nakatumisohtlikumal ajal, kuid nad pole tänini kahjuks tuulerõugetesse jäänud.Täiskasvanueas põdemine olevat väga raske. Loodan, et nad on nii tugevad, et ei jäägi tuulerõugetesse mitte kunagi.Pärilikel, ka geneetilistel haigustel on tekkepõhjused enamasti ju teada, seal pole hoopiski midagi juhuslikku. Ajukasvaja oli ühel mu tuttava nelja aastasel lapsel ja ma mäletan, et sellele leiti isegi põhjendus. See, et vallandajat sageli üles ei leita, on teaduse arengu küsimus läbi aegade olnud. Küllap tuleb aeg, mil vähkihaigestumise põhjuseid rohkem avastatakse.Ternobõli radioaktiivse tolmu kohta lugesin, et see saastas maakera einevalt: kui ühes kohas oli kiirguse tase madal, siis 20 meetrit eemal võis see olla kõrge, sest just sinna langes tolmutomp u rohkem.

Karuema said...

mina jään haigeks alati kui vihastan...ja siis tuleb koos muude jamadega alati selline närvivalu moodi asi ka selga...
ma arvan, et mind karistatakse ikkagi seepärast, et ma vihastasin...?

Eppppp said...

Kaja, see võib ka vastupidi olla?
Minu mehel on ka kindlasti nii, et kui ta on pahas tujus, siis me juba teame, et ta jääb homme ilmselt haigeks. Ja me oleme ikka niipidi arvanud, et viirus on juba kehas möllamas ja sellest see paha tuju.
Jutt siis külmetushaigustest.
Aga muidu... Ei tea.
Ma jäin mõlemal korral Indiast tulles haigeks (ühel korral oli nahahaigus, teisel korral pasanteeria...) ja mulle tundub takkajärgi, et see käis selle kogemusega kaasa. Oli nagu õpitund, puhastumine. Reisi osa ;) Igatahes ei mõtle ma neist haigustest halvasti, need käisid nagu asjaga (arenguga, eluga) kaasas.
Karmavõlg? Võib ka sedapidi öelda. Aga heast küljest: võlg sai makstud!