Haarasin Wikipedia. Ei midagi uut ega erilist. Nüüd ma proovin, kas blogimine sobib igas punktis asendama tarvitatavat ainet.
Vaatame!
-----
Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral blogimine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse.
Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:
- Tugev tung blogida.
- Võimetus kontrollida postituste koguseid (pikkust!?) ja blogimise kestvust.
- Võõrutusseisundi arenemine blogimise lõppedes.
- Tolerantsuse teke blogimise suhtes.
- Järjest suurenev ajahulk, mis kulub blogimisele.
Eristatakse:
- Psüühiline sõltuvus - tugev soov blogida.
- Füüsiline sõltuvus - blogimise võimaluse puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud.
Tähelepanu!
Kui teil siin mitte midagi vastu ei hakka ega imelik ei tundu, on blogimine sõltuvus nagu iga teinegi kahjulik tegevus.
Kas ei või jaa?
15 comments:
Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral söömine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse.
Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:
* Tugev tung nälja korral süüa.
* Võimetus kontrollida söögikordade arvu ja söömise kestvust.
* Võõrutusseisundi arenemine söömise lõppedes.
* Tolerantsuse teke söömise suhtes.
* Järjest suurenev ajahulk, mis kulub söögile.
Eristatakse:
* Psüühiline sõltuvus - tugev soov süüa nälja korral.
* Füüsiline sõltuvus - söömise võimaluse puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud.
Söömine on kindlalt sõltuvus! Pole kahtlustki, Nipitiri!
Väga halb harjumus..
Huvitav, peaksime söömise järgi jätma?
OK ok, prooviks jooksmisega?
Või siis laulmisega?
Või tantsimisega?
Või pesemisega?
Vov..millega iganes...
Kõik sobib :)
Minu arust sõltuvus on see, kui inimene tunneb, et see on sõltuvus.
Minul on üks sõltuvus - ma suitsetan. Muud asjad tulevad ja lähevad :)
Üks kriteerium on - peab olema vist kahjulik tegevus, muidu on lihtsalt vajadus või harjumus või rutiin.
Tont seda teab!
Noh, kas blogimine on kahjulik?
Kui siis kellele?
Arvuti saab välja lülitada, kodust saab metsa minna, lihtsalt saab midagi mudu teha...
Neti saab lahti ühendada...
Võimalusi on palju :)
Minu kindel veendumus on, et blogimine ei ole kahjulik. Ta küll võtab aega(igavene röövel!), aga annab asemele elevust ja põnevust. Kuni ta ei ole ära tüüdanud ja ei tundu tühine ajaraisk, olen mina blogimise poolt(käsi püsti, kes on minuga ühel arvamusel!).
Tead, Helle, mul on neid sõltuvusi teisigi peale blogimise: sõltuvus õhtuti voodis lugeda, hommikul hommikust süüa, ilusat muusikat nautida, lapsi armastada, igal õhtul pesta,metsasõltuvus on ka, ujumise sõltuvust enam ei ole kahjuks, just nüüd, mil elan järv ääres jne, jne. Kõik need sõltuvused on v a j a l i k u d, arendavad, tervistavad, rikastavad jne. Ma võtan kriteeriumiks sõltuvuse määratlemisel kahjulikkuse astme. Kui suitsetamine pole olnud kahjulik, siis see pole halb sõltuvus (100 aastasel staažikal suitsetajal). Teatavasti ka alkoholi taluvad inimesed erinevalt. Mõõdutunde kaotamine käib käsikäes ikkagi kahjulikkusega. Mõõdukas tarbimine kahju ei tee. Sa ju blogid mõõdukalt, isegi vähe.
Mina olen otse loomulikult :)
Väidad, et blogimine röövib aega. Mõtlemisele kulunud aeg pole kunagi raisatud aeg. Blogimine on väga arendav. See on nagu kirjandi kirjutamine, tuleb korrastada mõtted, valida sobivad väljendid, sõnastada mõistetavalt jne. Neist mõtete korrastamine on neist ülim. Olen ise sageli täheldanud, et olen mõtetega ummikus, räägin endale vastu. Tunnistan elu paradoksaalsust peamiselt blogisissekandeid tehes. Vähese mõtlemisvõimega inimestel on elu mustvalge.
Viimases kommentaaris hakkas lipsti esimese väljendina silma "Raisatud aeg". (seletus- mul on hälve näha suvalisel kirjutatud lehel esimese asjana mingit väljendit, mida ma näiteks ajalehest otsin pärast pool tundi taga) Väljend hakkas silma küll kontekstist väljarebituna, aga Tiia mõte jäi ikka täiesti selgeks- blogimine on enamasti kvaliteetaeg. Seega mitte raisatud, vaid kulutatud aeg. Ilma blogimiseta (räägin siin küll ainult enda eest, aga usun endal olevat mõttekaaslasi) oleksin palju kordi oma lahtimõtlemata mõtted lajatanud laiali vales kohas valel moel riivates teiste inimeste tundeid ja tungides nende mugavusruumi oma neid riivavate arvamustega .
Huh, see pole enam pikakommentaariklubi, vaid mammutlausenikerdus.
Kirjutamine on minu puhul suhteliselt aeglane, edasi-tagasi kulgev tegevus, mis jätab ruumi iseenda tunnetest arusaamiseks.
Kindlasti on blogimine minu kõrval elavaid inimesi paar korda päästnud haigetsaamisest, kui olen väga kuuma auru kirjutades kaane alt vabaks lasknud. Isegi kui see oleks ainus kasutegur, oleks asi viimast kui kirjutatud tähte väärt.
Käsi püsti.
Käsi püsti.
Mul on vist pigem blogilugemise kui blogimise sõltuvus. Eriti viimasel ajal. Kirjutada nagu ei viitsi, aga kogu aeg kolistan teiste inimeste blogides ringi :P. (Püüdes ennast petta, et tegelikult tegelen õppimisega, ja lihtsalt teen piiiiisikeeese pausi vahepeal :)))).)
Mul on sõltuvus elada.
Kuigi hiljuti nagu väga ei olnud
Tegelikult ikka vist on:)
On see kahjulik sõltuvus?
Tont seda teab;)
Lendkonn
Elamine võib vabalt ka harjumus ja rutiin olla! Või suisa sulaselge õnn!!?;))
Tont seda teab!
Post a Comment