Kas pole tobe, et vabal päeval, töörahva õigustatud pühal, läheb uni ära kell 6 hommikul?
Päeval võin ma vedelda diivani kaunistusena küll ja veel, aga vat hommikul ma niisama voodis vahtida ei oska.
Mul on raske isegi külas olla, sest mul läheb uni tavaliselt varem ära kui pererahval, ja tee siis mis tahad. Enamasti hiilin kööki ja istun seal vagusi.
Täna oli nii, et juba kella 7-ks oli mul kohv joodud, arvutis käidud, raadiot kuulatud ... ja niisama tuterdatud.
Muidugi on mul päevaks ilusad plaanid tehtud. Asun varsti otsast realiseerima...
Mõned olulised (sh pikad!) telefonikõned, poolkohustuslik jalutuskäik, ühed kirjandid...
****
Kui ma oma blogi sissekannetele silte mõtlesin, siis jäid mõned postitused üle. Nende külge kleepisingi "niisama". Vähemalt 1x on see sõna ka igas tekstis olemas, kontrollitud!
****
Kas kevadel domineerib valge, kollane, sinine või roheline värv? Milline on sinu lemmik?
Kuidas näeks välja kevadise ilu edetabel?
Pilt võetud siit.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Loomulikult eelistan mina rohelist, konnarohelist!
Mistõttu ma polnud isegi pioneer, punapioneer;)
Punane pole üldse nominent!
Rohelisel on ka liiga palju erinevaid toone. Ma olen aru saanud, et Sa oled kuidagi helerohelisepoolne ja läbipaistev :)
Ma arvasin, et Sa oled kudemisega ametis, et nii ära kadunud.
Kevade värv on oraseroheline + sinilillesinine + kirsiõievalge + võilillekollane + konnakudupruun + lehiseõiepunane. Ei saagi nõnda edetabelit teha, kui siit midagi ära võtta, on kevad poolik.
Ja iludusvõistluse võitjaks hääletati seega preili Kevad ise!!!
Kevadetunne algab esimeste lumikellukeste uskumatuna tunduvate valgete õiekestega rohelises lehekaenlas, siis tuleb sinilillesinine. Seejärel hiirekõrvas kaskede õrnroheline vine ja siis "õunapuuõite tõsine valge sära", mis paistab mitme inimpõlve tagant. Umbes nii ütles Viivi Luik. Need värvid panevad mul igal kevadel südame värelema.
Oi naised, küll te olete armsad lüürikud!
Tulin täna töölt lontides, et tee tunduks pikem( kiirkõndides ainult 3-4 minutit), ja seisatasin mitu korda, hing kinni, nii ilus on... Meie maja ees on puudekõrgune hekk üleni valgetes õites. Võililli on veel vähe. Nii et domineerib valge (lendavkonn, ma ei alahinda Sinu rohelist!! ;).
Õunapuude ja sireliteni on veel aega.
"Pea kinni, ära kiirusta, Kevad!" tahaks hüüda.
Need hullult õitsevad puud meie maja ees on alõtšad ehk hekiploomid eesti keeles. Ma ei ole ühelgi aastal enne märganud, et nad nii õisi täis oleksid. Vilju olen söönud küll.
Post a Comment