Elu nagu muinasjutus: esialgu vaesus, siis läheb paremaks, tuleb kuulsus, raha, aga ka alkohol ja sõltuvus tablettidest. Täielik must auk. Kui tundub juba, et kõik on otsas, siis saabub suur õnn - armastus, lõpp on nii happy.
Lühidalt - ma vaatasin filmi Johnny Cashist ja June Carterist. Ilus film oli. (TV3 näitas)
Suur äratundmine oli mitmete laulude osas. Ühte neist olen kuulnud ka Ivo ja Reet Linnat laulmas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Kuivõrd Cash on üks mu lemmikmuusikuid läbi aegade, ostsin selle filmi kohe, kui see DVD-l välja tuli ja olen korduvalt vaadanud. Head näitlejad, hea muusika, ja pisike tõestus sellele, et ka elus eneses on olemas õnnelikke lõppe.
Mäletan oma esimest kokkuvõtvat mõtet pärast selle filmi vaatamist: Iga naine tahab, et teda niimodi jumaldatakse, ükski naine ei taha, et tema mees jumaldaks niimoodi kedagi teist.
Kuuldavasi olevat Vivian Liberto, laulja esimene naine oma esimese abielu raamatu kirjutamise läbi rahaks teinud - seda Cashi enda palvel.
Õnnelik lõpp ka selles liinis.
Aaah, pahasti kukkus välja: mitte raamatust saadud raha ei toonud õnne, vaid Vivian abiellus ju hilem uuesti ning tema suhted Cashiga olid aastate pärast siiski soojad ja sõbralikud.
Lugesin, et Cashil oli Vivianiga 4 tütart, osa neist said ka lauljaks. Üldse oli tal pikk ja rikas elu. Ja armastus- kes ei unistaks sellisest! Jäigi mulje, mida kauem küpseb ja mida rohkem tuleb piinelda, seda kaunim on kõik hiljem.
Veel tänagi olen nagu ära tehtud, filmi mõju all.
Post a Comment