Esimene mai

Vene ajal kubises maikuu punastest pühadest ja muidu tähtpäevadest. Sellest on veel alles jäänud 1. mai. Tegelikult ma täpselt ei teagi, mida sel päeval kõige rohkem tähistatakse. Ilmselt töörahva püha, aga räägitakse ka midagi kevadpühast (ehkki lihavõtted on ju ka seda kohakaasluse alusel).
Nüüd siis Euroopa Liitu vastuvõtmise päev veel lisaks, aga mis püha see ikka on. Tuletatakse kord aastas meelde, et me kõik tahtsime. Muidugi tahtsime, mis meil üle jäi. Uue aja märgina on 1. mai saanud ka "ärategemise" päevaks.

Vanast ajast tuleb meelde, et maikuu oli koolis juba selline metsaistutamise ja kivikorjamise kuu.
Sellised väikesed hooajatööd kolhoosides- sovhoosides olid ikka koolilaste teha. Vahel tuli ette ka hoopis ekstreemsemaid töid nagu keldrite puhastamine ja puude ladumine riitadesse. Maalapsed oskasid kõiki töid ja mõnes mõttes oli isegi vahva tundide ajast põllul/metsas käia.

Siiamaani imestan, kuidas kõik jõuti ära õpetada, sest ka sügisel läks peaaegu terve kuu kartulivõtmise peale. Vanemad inimesed mäletavad seda kindlasti.
Kui veel tänini võetakse sõna teemal, et Mart Laar keeras meie põllumajanduse tuksi, siis tekib mul alati tahtmine öelda, et seesama põllumajandus elas ju koolilaste ja üliõpilaste odava tööjõu najal. Aga ma ei ütle midagi. Siis oli selline aeg ja praegu on teistsugune.

Avaldasin ühel päeval tööl mõtet, et peaks ikka ka vist väikese põllulapi võtma, mine tea, mis ees ootab. Kohe oli lahke kolleeg valmis andma oma osast tükikese ja teine tõi juba maitsetaimi, mida istutada. Ise ostsin poest seemneid ka (till, petersell, redis jms). Mul on suur köögirõdu, panen sinna ühte nurka mõned potikesed ja kastikesed, nagu nüüd moes on, kõik taimed üheskoos.

Aga maikuu mulle meeldib. Ta on kõige kevadisem ja õiterohkem kuu. Rahvakalendris lehekuu. On see läbi, tuleb varsti jälle jaanipäev ja nii edasi. Ise teate ju.

Pildil kodukandi järv koos bangaloga (erakogu)