Mäletan seda aega, kui kilekotid meie maale jõudsid. Eks nad välismaalt tulid. Nad olid nii ihaldatud, et ärivaistuga inimesed müüsid neid 15 rubla tükk(vene ajal). Sellisega ei võinud ju kergemeelselt ümber käia, vaevalt sellega poest toitu koju toodi. Võib-olla mindi lihtsalt tänavale eputama, vihmavari või raamat sees?! Ja kindlasti olid need vägagi korduvkasutatavad.
Siis hakati ka meil kilekotte tootma. See võis olla 70ndatel. Nad olid ilusasti disainitud, rahvuslikud motiivid, linnavaated või lilled-loomad peal. Mäletan, et kogusin ilusamaid.
Kilekoti kahjulikkusest ei rääkinud siis keegi. Varsti oli kilekott nii tavaline ja odav, et neid kogunes koju hulgi.
Mõnes mõttes on nad ju väga mugavad. Ostad sibula, paned kilekotti. Ostad õuna, paned samuti. Tegelikult võiks need ju paljalt ka pihku võtta. Pesu ja muid riidetükke ei tahaks aga toiduga segi panna!
Veel mäletan ma aega, kui spetsiaalseid prügikotte ei kasutatud. Suured prügikastid majade juures olid jälgid. Lahtiselt sinna visatud olmejäätmed hakkasid haisema ja kärbseid kasvatama. Suured paksud porikärbsed tungisid tuppa. Tõesti vastik.
Juba mõnda aega on räägitud, et kilekott ei kõdune ega mädane. Liiati kasutatakse nende tootmiseks taastumatut maavara naftat. Kilekott on ohtlik jääde, ta põhjustab loomade, lindude, kalade surma. Vanasti hoiatati veel, et laps ei tohi kilekotti pähe tõmmata, lämbub.
Miks neid siis nii palju toodetakse? Vähe sellest, kasutusala laieneb pidevalt. Näiteks riidest mähkmete asemele tulid pampersid, mis ei kõdune ju samuti mitte iialgi. Mugav on, see ongi põhjus.
Nii saebki inimkond oksa, mille peal ise istub. (kellegi tsitaat, ei mäleta autorit)
Loota inimeste kollektiivsele mõistlikkusele on naiivne. Hea küll, mina olen endale muretsenud riidest koti, millega käin poest toitu toomas. Kas sina ka oled?
Lugesin ühte artiklit, mis tõstis kõvasti mu teadlikkust.
Mitu protsenti elanikkonnast veel seda luges ja seepeale kilekotist loobub?
Mida ma loen
Arhiiv
-
▼
2009
(190)
-
▼
May
(20)
- Meeste tants on tore
- Esimene suvesoe päev sel aastal
- Nii vaikseks kõik on jäänud
- Kilekott tapab!!!
- Kevadpäev väikelinnas
- Inka külas
- Aktsioon "Prügi"
- Objekte otsides
- Hooaeg lõppes
- Lilled minu kodus
- Õnne 13
- Norra võitis, Eesti oli kuues
- Toidust, söömisest ja muust
- Katsetused
- Mida selga panna
- Oma laulu ei leia ma üles
- Väike võitis
- Osta või mitte osta - selles on küsimus
- Puudusteta mees
- Esimene mai
-
▼
May
(20)
Minust
Teemad
- aeg (91)
- algus (18)
- Annaliisa (8)
- astroloogia (4)
- blogi (32)
- eh elu (67)
- film (29)
- fotojaht (27)
- hea nõu (12)
- hingele (5)
- ilus maa (5)
- inimesed (22)
- intervjuu (1)
- iseendast (14)
- isiklik (7)
- Jaan Kross (4)
- kirjandus (24)
- kodu tänav (1)
- kodukoht (3)
- koroona (6)
- kus käisin (7)
- lapsepõlv (9)
- laul (1)
- Leelo Tungal (5)
- lemmiklaul (6)
- lihtsalt (9)
- lihtsalt elu (85)
- lilled (9)
- lugemine (8)
- lühidalt (18)
- luule (26)
- mälestus (34)
- mäng (21)
- meedia (32)
- meem (5)
- midagi ilusat (9)
- mõtted (60)
- muusika (12)
- niisama (35)
- pilt ja kommentaar (24)
- poliitika (12)
- reis (18)
- see suvi (64)
- soovid (6)
- Tammsaare (6)
- teater (15)
- tele (3)
- test (2)
- tühi-tähi (20)
- tunded (6)
- väikelinn (33)
- video (46)
10 comments:
näed kuidas sünergia toimub. Eile just sain meiliboksi teate
Praegu just informeerisin Kukupaid
Kui sul on südametunnistus, siis vaatad!
http://www.killerkott.org/
Kokkuvõtteks võin lisada: mul on südametunnistus ja juba mitmeid aastaid käin poes riidekottidega.
Kui autoga, siis kasutame pappkarpe. Mõned kilekotid, mis majapidamisse murrravad, lähevad prügiämbritesse. Neid on mul olude sunnil neli: biojäätmed, pakendid, segaprügi, papp - paber.
aga muidugi lisan juurde, et ostame ikkagi prügikotte ämbritesse, sest teist lahendust asjale ei näe.
pisikestest topelkottidest olen loobunud (kui müüja küsib või kui saan enne jaole) Aga see eeldab pisikese riidekoti kaasaskandmist(pudin padin, näiteks ravimite ost)
Üldse on see roheliseks kasvamine meeldivalt jube, sest abikaasa näiteks viib biojäätmed töö juurde kellegi kompostihunnikusse.
jajah, katsun ka nii vähe kui võimalik kautada kilekotte. aga samas - prügikotist ma ei loobu ja tagasi lahti prügi juurde ei pöördu! :)
Vahepeal võitlesin nende kilekottide vastu, aga see on võimatu
Ostan leiva, saia, sepiku-saan koos kolme kilekotiga
Palun liha või midagi muud pakkida paberisse, saan sõimata või virila näoga siis pakitakse mulle see asi kuidagi moodi ära ja järgmisel korral mind ei teenindata, sest müüjad ei oska paberisse enam pakkida
Mind nähes jooksevad taha ruumi ja ma siis seisan seal leti ees ja vahin vesise suuga, aga kaupa kätte ei saa ;)
Oma karbi, purgi kaasas vedamine on ka alati tülikas kuigi võiksid olla auto peal juba nad valmis
Autoga üldse liigume Räpinas harva, kui just on tarvis mingit rasket asja või haiget vedada, muidu väntame ringi, kes jala, kes ratta, kes tõukeratas- kelguga
Mina käin poes tavaliselt seljakotiga või kui olen autoga, siis võtan pappkasti, mille saan hõlpsasti pärast ahju ajada
Kui olen sunnitud käima ringi kilekotiga, siis see on mulle justkui suureks karistuseks
Mina reeglina EI KÄI RINGI KILEKOTIGA
Ja kui lähen pikemale reisile, võtan toidu kaasa korduvalt kasutatavate karpidega, hästi jube oleks kui ma hakkaks kuskil krabistama oma kilekottidega, mida enamus vanemaid naisi teevad
Eriti häirib see mind kirikus või kuskil koosviibimisel
Jube jäle komme on pakkida asju tohutute kilekottide sisse ja siis käia nendega ringi ja krabistada, kusjuures nende jäätmed teadaolevalt jube kahjulikud ja loodust reostavad on jne
Ükskord soovitasin ühele vanemale daamile, et ta otsiks oma asjade jaoks korraliku koti, mida saab kauem kasutada ja oleks siis ka temasugusele soliidsele vanaprouale ka kohasem kui kilekott
Ta ütles, et mul on õigus, ostis endale kena koti piibli jaoks , tuli siis sellega kirikusse ise kenasti seatud kui roosi õis ja teiseks pambuks oli tal ikka kilekott, millega ta siis teenistuse ajal krabistas ;)
Ostsime laselapsele biolagunevad mähkmed, mis läksid peale kasutamist komposti, kuigi need olid kallimad, aga elame siin väikelinnas nii maalähedast elu, et teisiti süda ei lubaks
Kui tuli prügi uus sorteerimise kord imestasin, et miks inimesed nii hämmingus ja häiritud on, mina ja mu pere on seda sorteerimist alati teinud ja midagi uut ses korras meie jaoks muud ei olnud kui see, et tuli juurde kohti kuhu asju panna
See, et kilekott tapab maailma, tean juba ammu, aga hoopis kilekotist loobuda pole jõudu, jaksu ega raha.
Ostan ikka pakendatud kaupa, sest muud ei müüda ja ise kõike valmistada ja kasvatada ei jaksa
Nii toon iga kord, kui raha poes käiguks on, kaubaga kaasa hunniku kilekotte, mis teistpidi varsti prügimäele rändavad ;(
Niikaua kui Räpinas üks väheseid olen, kes kilekotte ei taha, võitlen kui tuuleveskitega ;(
Seitsmekümnendate lõpus hakati jah meil ka kilekotte tootma, mul üksjagu sellest ajast alles, tulevikus hea lastelastele näidata.
Mõnikord ikka satub kilekotte majapidamisse ka, siis on niikaua kasutuses kuni ära laguneb ja lõpetab tee prügikotina. Pole nad nii mugavad midagi.
Poes käin seljakotiga ja paar riidekotti on lisaks.
Konn teab rohelisena kinnitada, et teatud materjalist kilekottide ja nt. PET-pudelite likvideerimiseks kõige loodusohutum viis on neid põletada.
Ilma naljata!
Muidugi ei tõtta ei rohelised ega keegi teine seda propageerima;)
Minul on riidest kott ilusti olemas :)
Aga kui mul kodus puudub küttekolle, kus ma siis neid põletaksin?
Põletamine sisaldab endas lisaohte, võib tulla tulekahju ja ise võib viga saada.
Üldse on elu nii ohtlik ja perspektiivitu asi.
Käisin eile just oma sorteeritud prügi linna pidi vastavatesse kohtadesse sokutamas. Läks seekord ladusalt, konteinerid ei ajanudki üle ääre ja sain õnnelikult oma vaevast lahti. Mulle on kusagilt meelde jäänud, et kiletotid tuleb panna läbipaistva kilekoti sisse kokku ja siis ka plastpakendite konteinerisse viia. Mina teen nii, aga kas see ikka õige on, ei ole üle kontrollinud.
Kui kuulen, et mu sorteerimise vaev asjata on ja kõik ikka samale prügimäele läheb, siis on kahju küll. Aga vähemalt mina olen andnud oma parima.
Bianka, mina teen ka kilekottidega nii, et panen pakendisse.
varem, kui elasime maal, siis põletasin koos vana kaltsupahnaga lõkkes
Post a Comment