2009-06-02

Juba teine!



Juba 2. juuni. Nii see aeg möödub.
Sirelid õitsevad veel, aga pole aega olnud õnne otsida. Jäängi vist õnnetuks.

Vaatasin eile esimest osa inglise sarjast "Südameasi" (1991) ja nagu lapsepõlve oleks tagasi saanud.
Oscar, Alf ja Bellamy tükk maad nooremad. Tähendab - nad on siis sarjas algusest peale kaasa teinud!? Oskar on seersandina ikka väga karm mees, hiljem pubi pidajana ja vanana märksa leebem. Kõiki küll vanadus leebemaks ei tee (isiklik kogemus).
Läbi sarja on pidevalt üks veidrik koomilist külge üleval pidanud. Alguses siis see Greengrassi-nimeline vanamees.

Nii et suvesari olemas. Iga päev.
Vaatan ka "Õnne" vanu osi.
Parem on põgeneda minevikku ja otsida tuge sealt, kui mõelda tulevikule. Olevikust nagunii ei pääse. See on kogu aeg kohal.


Ahjaa! Etkar saatis mulle ka sõnumi "Tõuse ja sära! Sinu Edgar", aga minu sõbrannale ei saatnud. Pidime peaaegu tülli minema, et miks tema pole saanud. Kade oli. Mulle on teised poisid ka saatnud meilboksi "vali mind!"
Raske valida, kui nii palju tahtjaid on.

5 comments:

Elsa said...

Sa oled ikka väga nõutud :)
Mu sõbranna sai ka Etsi väljavalituks.. aga mind ei taha keegi. Isegi mitte häält ei taheta ;)
Aga samas - mul on juba hääletatud ka :)

Emmeliina said...

mina ka ärkasin eile Etkari piibitamise peale. Selles kõiges oli süüdi reedene nakkus Rakvere turuplatsil. Püüdsin küll kiiresti mööda minna, Krieger laulis ja puha, aga ikkagi. Pühapäeval pistsin ema juures ühe rohelise kommi põske. alles hiljem sain aru, mille olin ära söönud. Nüüd tulemus käes ja MInu Edkar telefonis.

Südameasi mu vaieldamatu lemmik! Õnne ka!

Elsa said...

Ahaa, mina pääsesin nakkusest siis eile, kui mu poeg keeldus Keskerakonna rohelisest õhupallist? :D
Ma küll ei tea, kust see laps need poliitilised veendumused võtab, aga eks ta siit-sealt korja. SDE ja RE õhupallid said küll näppu...

sille said...

mina ka pole millegipärast seda sõnumit saanud :P
aga teda ma niikuinii ei vali, ju ta oma 7 meelega seda teab. :)

Kristi said...

Mina osutusin kah väljavalituks. oli kummaline, natuke räpane tunne, nagu mingi himur vanamees oleks pilguga söönud....
Aga ma ei valinud teda vaieldamatust flirdist hoolimata.