Elust maal, vol 1

Üle hulga aja ilus ilm täna. Viitsisin ratta välja viia ja natuke ringi sõita. Käisin marjul....kolleegi aias. Õigemini korjasin kirsse. Pärast kolleeg helistas, et kirsse pole üldse vähemaks jäänud. No ma ei tea, kas luges üle???
Käisin ka poes. Süüa ei ostnud, ainult kassile krõbuskeid. Kohalikul turul olid jälle kaltsumüüjad.
Siis märkasin, et üks noor mees käib inimesest inimeseni ja pakub midagi. Kui mind nägi, keeras ringi. Aga mina tundsin ikka ära - Ants. Pakkus kella müüa. Keegi ei tahtnud.

Ma tean seda Antsu küll. Umbes 40aastane. Tööl ei ole käinud juba sellest ajast saati, kui vangist tuli. Kinni istus ühe vana naise kambaviisilise peksmise ja röövimise eest.
Tema ema näen päris tihti. Alati kurdab mulle, et Ants on muidu hea poiss, aga sõbrad veavad viltu. Tööl küll ei käi, aga loeb raamatuid. Naist pole võtnud, sest naised kõik litsakad või juba ära võetud.
Joob ka palju, aga sõbrad on süüdi. Purjus peaga on tige, peksab ja võtab pinsiraha käest ära.

Vaatasin Antsu - näljapaistetust ei ole, korralikud riided seljas.
Mul kahju tast ei hakanud. Luuser selline.
Ema kargas kord mulle ninna, et koolis pole poisile õpetatud Jumalat kartma ja vanemaid austama. Muidu on Ants hea poiss...