Mõned asjad lähevad kindlalt ajaga paremaks. Näiteks "Wikmani poisid" telelavastus. Muidugi meeldis ta mulle 15 aastat tagasi ka. Hea, et siis selline asi valmis tehti. Praegu poleks selleks raha leitud ja ... motiivi kah võib-olla mitte.
Täna oli iseäranis tuumakas osa.
Saksa keele tunnis lugesid poisid originaalkeeles ja peast Goethe"Faustist" nõiaköögi stseeni. No olgu, näitlejad ajavad pähe igasugust teksti, aga siis joonistati tahvlile kogu pilt koos paja, nõia ja kuradiga. Koos poliitilise alltekstiga.
Koolipeol(või oli see klassiõhtu?) parodeeris Penno kadunud Wikmanni ja Tublionni, Sirkel luges oma pikka monoloogi. Riks pidi Sütiste "Rüblikuga" üles astuma, aga oli selle asemel hoopis tilgutite all. Siis tantsiti tangot oma poiste ansambli saatel ja oma tüdrukutega. Kõik oli nii korrektne, väljapeetud, nii vaimne.
Aga mina mõtlesin hoopiski sellele, et kogu see klassiõhtute ja koolipidude värk on ju välja surnud. Kool pole enam see koht, kuhu tahetaks tagasi tulla õhtul kell 6.
Mis klassiõhtu?!!! Viimane toimub/s 5. klassis.
Ma vist lähen oma jutuga metsa.
Või on teil teistsuguseid andmeid?
Tegelikult tahtsin hoopis kirjutada sellest, et "Wikmani poisid" on väga hästi lavastatud. Mida aeg edasi, seda nooremaks ja ilusamaks lähevad... näitlejad. Izeäraniis boiziid.
9 comments:
Kirjutan alla!
Maal tullakse küll, kui huvitav teema tundub. Klassiõhtut tegin viimati 2 aastat tagasi 8. kassiga. Ja koolis ööbimisega :)
minu pesamuna koolis on iga kuu kuupidu
võetakse kokku see, mida on õpitud
peetakse kalendritähtpäevi meeles jne
näidatakse üksteisele, mis on tehtud ja teoksil
minu meelest tehakse neid asju ka waldorfkoolide keskkooli osas veel,
aga teistel mu lastel on klassiõhtud ikka tõesti algkooli mälestused
hiljem hakkas kihistumine tooni andma
lastel ei kõlvanud enam koos midagi teha
sest ega nende traktoristide ja taimekasvatajate ja muude kasvatajate lapsed ei olnud enam väärt koos pidutsema "kõrgklassi" lastega;)
See minule waldordkooli juures väga meeldib, et seal on kuupidude komme...
Lavastust vaatasime kevadel raamatukogust laenutatud plaatide pealt, tead, milleks. Rootsi keele õppimiseks :) Panime rootsikeelsed subtiitrid alla, see oli valikus. Ja mõlemad Justiniga nautisime näitlejatööd ja muidugi ka kirjanikutööd.
Nagu ma oma noortest aru olen saanud, siis klassiõhtud ei toimu sellepärast, et lapsed ise ei taha. Kui algklassides korraldab pidusid reeglina õpetaja (või vähemalt aitab), siis põhikoolis, kui surve ära kaob tehakse oma valik. Kõiksugu nostalgilised meenutused teemal, "meie omal ajal" ei huvita neid mitte üks põrm. Nad on nagunii ninapidi koos kella 4-5ni õhtul, siis veel hunnikus kodus õppida ja trennid-ringid... ju ei jaksa? Ja teistmoodi- läbi neti suhelda- on kordades lihtsam.
Mõnele töötule on pakkuda üks täitmata turunišš: tantsuõhtud (võikuidaiganes neid praegu kutsutakse) alla 18-le. Kui klassiga pidutseda ei taha (ja nad reeglina ei taha), siis mujal polegi võimalust.
Muidugi lapsed ei taha klassiõhtuid. Kes neid sundida saaks!
Viimane klassiõhtu eelmisel aastal oli väga omapärane igas mõttes.
Peo nael oli õudusfilm, mida meie teise klassijuhatajaga vaadata ei soovinud(lapsed ei soovitanud ka!!)
Meie veetsime aega siis kõrvalruumis ja kuulsime aeg-ajalt verd tarretavaid karjatusi. Need olid täitsa reaalsed.
Kui läksime klassi tagasi, siis istusid seal näost kaamed lapsed.
Nüüd võib mõni märkida, et miks me lasime sel juhtuda(filmi vaadata).
Ei tulnud pähe keelata, pornot oleks keelanud.
Tantsimise vastu keegi huvi ei tundnud.
Üks mäng oli ka, mis käis ringiratast.
Toidu võtsid lapsed ise kodust kaasa, seega laud oli lookas.
Minu omad teeks igal nädalal klassiõhtu. Siin on väike asustus, inimesed hoiavad kokku ja eriti sallivad ollakse just ullikeste suhtes.
Olen päri, et mida väiksem kool/kogukond, seda rohkem hoitakse kokku, seda südamlikumad ollakse.
Kas Sa, Tiiu, oled klassijuhataja ametiga rahul?
Ükskord oli sul blogi lahti, siis kiikasin - nägin, et sul on 5. klass juhatada.
Ei, mul on 6.klass, kas Sinul ka? Mul on neid ainult 9, üks neist teistest 2 aastat vanem, aga arengu poolest 2 aastat maas. Teda klass väga hoiab ja toetab, liigagi, nii kaob oma peaga mõtlemine sootuks, kui kogu aeg ette ütlema kiputakse. Raske amet tegelikult, tööpäev on nüüd 24 tundi pikk, sest varem ma ei vastutanud kellegi eest, Sadam keelas omal ajal isegi kõneravilaste eest seismise, nüüd nii ei saa.
Post a Comment