2010-08-28

Kommunikatsioonihäired


Vahel kisub kõik viltu. Teed küll plaane, kavatsed parimat, aga häired kommunikatsioonis rikuvad asja ära.
Pidime sõpruskonnaga minema Vanaõue sauna kala sööma ja suve kokku võtma. Kõik oli selgeks räägitud, kui langes ära transport/võtmeisik. Ühel momendil ei võtnud ta lihtsalt telefoni vastu/ei olnud levi/oli välja lülitatud.

Mõnda segadust või arusaamatust harutad mitu päeva ja asi läheb aina imelikumaks. Lõpuks katkeb kommunikatsioon üldse...

Sugulastega ammu kokku lepitud, et teeme ühe suvelõputuuri, aga üks lüli vahelt ei kommunikeeru. Ei saa mobiiliga kätte ega oska ka aimata, mis toimub.

Midagi tähtsat on kaduma läinud suhtluses inimene-inimene, otsekui võtaks eeter ja elektroonika matti suhtlemise supipoti paksemast servast.

8 comments:

neiud ärevil said...

No on jama majas.Oli hea nõuka aeg .Polnud telefone ega midagi.Ükski asi ei jäänud tegemata.Inimesed on mugavad ja rikutud.

Voldemar-August said...

Ka täpselt minu mõte. Kui mobiile veel polnud, sai ka ju kõik kohtumised ja suhtlemised tehtud. Loogiline seletus asjale oleks ehk, et kui miski on liiga lihtne, siis kaotad vajaduse sellele tähelepanu osutada.

joanamari said...

äkki oligi selle inimesega midagi juhtunud?!

sille said...

Vahel tõesti kipuvad inimesed mitte ühendust võtma ka siis kui miskit ebameeldivat on isiklikus elus toimunud.
Noh, loodame, et teil seal ikka vaid kommunikatsioonihäired on, kuigi ka see jätab pikaks ajaks ebameeldiva tunde.

sjgelle said...

K-häired on nagu ilm- kord on vihm, tuul, hallad, siis jälle paistab päike, ja kõik tundub hästi.

Olen veendunud, et pidevat õnnetunnet ei saa olla, psüühika ei peaks vastu.

Kaur said...

Aasta tagasi pidime välismaal ühtede teiste eestlastega kokku saama. Nad pidid bussiga kohale sõitma (kuhugi Kreeka ääremaale) ja me ei olnud kindlad, kas nad teavad, kuhu. Aga neid ei õnnestunud kuidagi tabada. Mobiiltelefonile helistades - mobla kutsus, aga vastu ei võetud. Sõnumitele ei vastatud, täiesti must suhtlus-auk. Ja nii mitu päeva!

Sõbrad jõudsid kenasti kohale ja olid väga imestunud meie mure pärast. Neil ju kõik korras. Ja mis kõned? Selgus, et neil olid moblad tühjaks saanud, ja laadijatega oli ka mingi jama olnud. Levist väljas telefonid olid aga vaikimisi Eesti numbritele ümber suunatud. Seal aga keegi muidugi ei vastanud...

Kaur said...

Neiud ärevil!, on selline tore raamat nagu "Bridget Jonesi päevik". Seal keerleb umbes pool syzheed selle ümber, et keegi ei saa kedagi telefonitsi kätte ja siis juhtub mingi jama. Või jätab keegi kellegi automaatvastajale sõnumi, mida kuuleb keegi kolmas, ja jälle jama. Ja nii edasi.

Briti telefoni-kultuur oli muidugi palju keerukam kui meie oma, ja BJ päevik on ikkagi ilukirjandus, aga päris "ükski asi ei jäänud tegemata" ka öelda ei saa :)

sjgelle said...

Seal BJ raamatus oli ka see võimalus, et ühelt numbrilt sai küsida, kas keegi on vahepeal helistanud. Peategelane kasutas seda päris tihti, sest tal kripeldas hinge peal...
Mobiilide peale ei saa alati jah loota, sest igasuguseid asju võib ette tulla. Parem on ikka dubleerida muude võimaluste abil.