2010-09-23

Mitu peotäit sina päevas sööd?

Ühes "Ringvaates" kõneldi, et eestlased ei söö piisavalt juur- ja puuvilju. Et peaks sööma 5-9 peotäit päevas (nimetatakse ka portsjoniks, aga see pidi olema eestlasele eksitav termin).
Mina ka ei söö nimetatud hulk peotäisi, sest ma lihtsalt ei tea, kust neid saada/osta. Tahaks aga küll õunu, tomateid, viinamarju, pirne, ploome jms

Käisin täna poes mõttega, et ostan. Meie turul (no see on küll suisa liialdus!) müüs üks vanatädi kodumaiseid õunu 25-30 krooni kilo, aga tingimuseks oli, et ostetaks kastitäis korraga (5 kilo). Õunad, olgugi et oma aiast, olid vissid ja plekkidega. Ma olin nõus ostma kilo, aga tingimusel, et on korralikud. Ei saa, ütles väga pahane müüjatädi. See oli tema õigus, minu õigus oli mitte osta.
"Mis inimesed siin on, Viljandi turul on õunad 35 krooni kilo!"porises tädi omaette.

Läksin poodi, Konsumisse, ainukesse meie linnas. Seal väljamaised õunad 11.90 krooni kilo. Otsisin ilusamad välja. Mis teha, kui ongi pritsitud. Panin korvi veel kobartomateid (ei tea, kust imporditud). Viinamarjadest seekord loobusin.
Nii sain 2 tingpeotäit.
Toitu siis tervislikult!
Kodus ootab pangetäis männiriisikaid. Kupatan ja marineerin. Pärast söön nii palju peotäisi, kui tahan.
Tegelikult on isu kodumaiste õunte ja tomatite järele, aga mis teha, kui neid pole.

14 comments:

pildimasinaga said...

Tahad ausat vastust? Siis meie majas süüakse umbes 4 porgandit, 3 tomatit, 2 kurki ja 10 õuna keskmiselt päevas. Talvisel ajal on see muidugi veidi kasinam, sest värsket pole saada, kuid sügisel läheb tihti kauss õunu õhtuga :D
Lisaks muidugi Kapsa-porgandi toorsalat, mis hilissügisest vahelduva eduga koos hapukapsa salatiga meie menüüd rikastab. Eestlased on juba teadlikumad ja need, kellel on aega ja jõudu, need ka värskeid salateid ise teevad.

kassu said...

Ega nende kodumaiste õuntega on ka see lugu, et tegelikult ei või iial teada, millega nad pritsitud või mis väetisel kasvatatud. Tomatitega sama lugu. Vaevalt tänapäeval eriti palju ülimahetomatit kasvatatakse, enamik kasvatajaid (eriti kes sellega müügiks tegelevad) kasutavad päris hoolega saagikust tõstvaid väetisi ja putukakvantiteeti vähendavaid mürke.

Õuntemaitse on muidugi iseasi.
Ostsin paar nädalat tagasi Nõmme turult Krügeri tuviõuna, pidin ise koos oma keelega alla minema, nii võrratult head olid (mis siis, et kallid). Aga paraku on see vaid pisku aeg, mille jooksul neid kuskilt üldse osta/korjata saab. Ülejäänud ajal tuleb kehvema kraamiga leppida ning ise eelistan sel juhul pigem odavamat ja maitsvamat (kuigi sissetoodut) kui kohalikku mädaplekkide ja kalli hinnaga puuvilja.

kassu said...

Ahjaa, teemasse ka :) - salatid on küll igal ajal asised. Neid saab ju teha kõikvõimalikust värvilisest köögi-, juur- või puuviljast. Ilmselt sellepärast meil terved tegelased peres ongi, et palju salateid tarbime :)

sjgelle said...

Salatid muidugi on head ja kasulikud. Häda ainult, et kui endal aiamaad pole, peab ka algmaterjali ostma poest. Tahaks kuidagi väikese vaevaga saada rahuldatud selles osas:D

kassu said...

No variant on ka dipikastmetega juurvilja närida. Tõsiselt hea on, ja vaeva ei mingisugust. No ok, pesemise vaev on :P. Raha kulutamata ju nagunii paraku ei saa.

neiud ärevil said...

Kahju ,et Sa nii kaugel oled.Annaks sulle,mitte peoga vaid ämbriga.Õunu ja tomateid ja kõrvitsaid ja suvekõrvitsaid.Saaksid tükk aega tervislikult süüa.Mina olen terve elu juurikaid armastanud ,aga arst soovitab mul hoopis rohkem maksa ja punast liha süüa.

sjgelle said...

Niisugune see elu on - mõnel on ämbriga, teisel pole peogagi:) Aga aitäh ikagi!

Anonymous said...

Ma saan aru, et elad kuskil väikelinnas (ei mäleta, millises, ehkki see on su blogist kaudselt kunagi selgunud). Sellistes kohtades kasvatavad jah enamus endale ise kõik vajaliku ja poest ei saa suurt midagi. Kas Su tutvusringkonnas pole inimesi, kellelt nende aiaande osta? Minu ema käest, kes elab külakohas ja üksnes oma tarbeks aedvilja jm kasvatab, saab ka hädaline soomlasest naaber vahel ühtteist vajalikku. (Tõttöelda ma ei tea, kas ema selle eest raha võtab, aga no põhimõtteliselt ei tohiks mingi selline regulaarsem süsteem ju võimatu olla.)

sjgelle said...

Küllap ma saan hakkama. Põhiline probleem on selles, et sel aastal pole meie kandis õunu, aga neid ma tahaks hirmsasti.

blogija said...

minu arust on see hästi rumal, et pead ostma turul müüja poolt määratud kindla koguse. Balti jaama turul sama süsteem. Õunad on küll ilusad ja ka veidi odavamad ja müüakse kilo kaupa.

aga ma söön ikka päris palju peotäisi omakasvatatut. juurikaid ja puuvilju.

blogija said...

lisan veel, et minu aiasaadused on ülimahedad. ei mingit väetist peale kanasõnniku. ja ei piisakestki mürki.
oma tarbeks ju.

sjgelle said...

A kas teil õunu ka on?

blogija said...

õunu on sel aastal näpuotsaga.
möödunud aastal oli väga suur saak. pakkusin kohalikele (tasuta), kellel polnud. keegi ei viitsinud korjama tulla. soovi oli, aga koos koju kättetoomisega. minul polnud selleks mahti paraku.
seega jäidki osad talveks puu otsa ja puu alla.
metskitsedele see meeldis ja nad käisid sõid kõik neile jäetu ära. sel aastal olid nad juba augustikuus platsis ja nüüd me siis jagasime metskitsedega seda piskut.

sjgelle said...

Loodus on mõnes mõttes ikka ebaratsionaalne. Ühel aastal nii pillav just saagi osas, teisel aga jälle nii kiduv.
Miks ei võiks olla selline paras saagikus jaotatud võrdselt iga aasta peale.
Sõbranna helistas, et Saaremaal on õunte uputus, ta ei tea, mida ette võtta. Oleks saar lähemal, sõidaks järele.