Märkused servadel ja allakriipsutused tähistavad, et on olnud eriti tähtis mõte. Käsitlemist vajav mõte.
Kui ma enam midagi ei pea "käsitlema", siis võtan kätte mõne uuema väljaande ja loen kui esimest korda. Üldiselt ma ju raamatuid täis ei sodi...
Teised siin
14 comments:
Hehh, mul, vastupidi, jälle Piibel kunagi nõnnamoodu läbi töötatud.
Igal oma :)
Aga aukartustäratavad näevad Su pildid välja küll!
Mul ka kõik "Tõe ja õiguse" osad läbi loetud ja mõned veel mitu korda.Pojadki Andres ja Indrek.Lõpukirjandi kirjutasin ka.
Kohe näha, et õpetaja raamat :)
Pildid tulevad väga tuttavad ette :)Mul on 4. ja 5. osa sellest väljaandest ja esimesed kolm vanemast.
Huvitav, kas Tammsaare suutnuks kunagi kujutleda, et teda niimoodi üksipulgi läbi töötama hakatakse?
Miskipärast on mul "Tõest ja õigusest" kõige rohkem loetud osa, kus sees Kaarini ja Indreku abielu. Etendustest meeldis ka see kõige rohkem. Eks see öine teater oli muidugi omamoodi elamus :)
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et Tõde ja Õigus pole mulle kunagi meeldinud - tundub veidi selline... nooh... ülemüstifitseeritud asi. Küll tõmmati paralleele Faustiga ja küll tont teab millega. Mul tekkis alati küsimus, et kas ahaa Tamsaare kirjutamise hetkel ka samu asju silmas pidas.
Tegelikult ju lihtsalt seebikas maa(ja muu)rahva raskest elust mitmes vaatuses.
Mea culpa.
Mäletan, kuidas Tõde ja õigus kohustusliku kirjandusena pisut tõrget tekitas. Kui aga lugema hakkasin, ei saanud maha panna ja pidin kõik osad läbi lugema! Kindlasti üks mu lemmikutest!!!
Parafraas mu indä ytelungist:
Õndsad on need, kes tõde ei tea ja õigust ei saa!
:D
imelik on see, et kui miski on vägisi kohustuseks kaelas, see polegi huvitav, vaid vaev. koolis mulle absoluutselt see raamat ei sümpatiseerinud, sest ma PIDIN seda lugema, aga hiljem ma ei saanud jälle aru, miks see mulle nii vaevaline tundus.
Mul oli ka koolis selle viimaste osade lugemine vaevaline. Nüüd olen mõelnud, et peaks uuesti läbi lugema, aga pole kahjuks seda aega leidnud veel.
Anton Hanseni kirjasõna muutub sel aastavahetusel tervenisti rahva omanduseks elik tema autoriõigused lõppevad.
Ehk vägagi ajakohane pilt.
Tjah, Tammsaare. Austan loomulikult, aga...ah, mis ma ikka. Muide, ka minu kirjandusöpetaja - väga hea öpetaja oli - ei töstnud Tammsaaret väga pjedestaalile, see ei pidanud rida-realt läbi nämmutatud olema. Tunnistas meile, et pole just tema lemmikkirjanik, ja aktsepteeris, et kui samuti ei istunud...pole hullu, ehk hakkab vanemas eas meeldima.
Tammsaare ju kirjutas asjast, vormile väga suurt röhku panemata, Tuglas näiteks oli suur vormimeister. Ses möttes olid nad vastandid ja on praegugi.
Tuglas meeldis mulle juba lapsena.
Aastaid juba möödas ajast kui T&Õ loetud sai aga kui alla joonitud kohta lugesin siis tuli kohe tuttav ette :)
Tammsaare piibel mul veel lugemata ongi. Järelikult on veel vara ära surra :-)
Post a Comment