Harjal ära käidud. Mõte sellest, et pool talve on veel ees, tekitab stressi. Mitte niivõrd lumi, kui just see, et pärast tõusu on järsk langus. Millal uus hari kätte jõuab, ei tea. Võib-olla märtsis. Ootame, loodame. Säästame energiavarusid.
Välja sellest valgest lõpmatusest!
Kui seda päikestki rohkem oleks ja kui see päevgi nii lühike poleks!
13 comments:
Praegugi sajab siin akna taga lund. Aga minul millegipärast küll veel tüdimust pole, sest natuke ilus on ka ikkagi.
Ka lõputu ilu võib tüütuks muutuda:)
Samasugust tüdimust tunneks ka siis, kui jaanuar oleks meil suvekuu. On lihtsalt selline aeg - miski on jäädavalt möödas ja miski on veel liiga kaugel.
Tõeline tüdimus tuleb siis, kui ilmad nii külmaks pööravad, et tihedamini ja rohkem peab ahju kütma. See puude vedamine hakkab küll lõpuks ajudele :)
Praegu pole veel hullu... kui just mingit suurt uut lumeiputust ei tule :)
uputust vast siiski :P
Võtan oma lühikesed jalad selga ja lähen välja!
Vaatame, mis on maailmas uut. Ikka lumi, lumi, mis muud!
Lohutus: parem palju pehmet lund, kui libedus ja jäide.
Lähen juba sellepärast õue, et tuppa on nii hea tagasi tulla.
Sõna sobib hästi praegust hetke iseloomustama jah. Lumi on aknast kaunis vaadata küll, aga seda näeb kahel hommikul nädalas. Enamasti tähendab see lõputut kütmist, autokaevamist ja küsimust, mida ometi ma selle kaevatud ja lükatud lumega teen - kusjuures kodust lähen hommikul pimedaga ja tulen koju samuti pimedaga. Depressiooni just ei tekita, aga tüdimust tõesti.
Tegelikult oli ju hea, et peale sula tuli uuslumekord maha. Täna on täiesti eriline päev.Puud on härmasja päike paistab. Mulle meeldib.Kuulsin sellist juttu, et veebruaris pidi suur sula tulema ja lumi sulama ning siis tuleb külm ilma lumeta. See on küll väga paha variant taimedele.Eks elame ja näeme.
Kerisin oma blogi aastapäevad tagasi. Poldki enam meeles, et eelmisel talvel oli pidevalt alla 20 kraadi ja lisaks veel tuulekomponent, mis tegi eriti vingeks.
Tänavuse suure lumerohkuse juures on ilmad siiski suhteliselt pehmed olnud.
Üks kuni kaks häda korraga...
Olin kolm päeva lumevabas kohas ja ei tunne sellest valgest asjast kohe üldse mitte puudust.
Tulin just vana loomaga tuterdamast ja sihuke helge tunne sai rindu;) Lumi krõpsus ja taevas sirasid tähed ning hoov oli kuuvalgusest kummis!
Naissss:D
Mu parim aeg on karge südatalv,
kui looduses on nõnda palju puhtust.
Ja täieneb ka luuleviljasalv,
sest muusad soosivad me suhtlust.
Pikk pime aeg meil pakub võimalust,
et saabuks valgus, andes vaheldust.
---------
------------------
Suurmeister Loodus ise teab, mis teeb.
Ta voli vastu rumal on protestida
Ka talve nautida saab, elu keeb,
kui vapper hing ei karda külmas lustida:
ma alla toonud kelgud suusad lakast -
ei karda õues lumemägesid, ei pakast.
------------------
--------------------
Ei unustada saa ka endast nõrgemaid
ma toitu panen puudele ja nende alla.
Kui talvetaat teeb hangi kõrgemaid,
siis lausa päevad läbi lumejahus hullan.
Mis teha, kui ma võtan kõigest parimat
ei hädalda, kui näen ma suve surevat.
-------------------------------------------
Kui saabub märts, see poripaljastav
ja siia saabub lõunas redutanuid,
siis Kevadneidis, aasu haljastav,
toob päevi tuuliseid ja lumetuid:
on kadunud mu punapõsksed õhtud,
ma leinan taga karget talveõhku.
Hea luuletus, kuigi mulle istub meeleolult rohkem a´la Marie Under "mu kevad algab pääle jõulu juba....", õigemini algab kevadeigatsus.
Ega mul sellise tõelise talve vastu ka just midagi pole...parem ikka kui üks lõpmata hilissügis.
Post a Comment